Sisseminek

laabuma .laabu|ma -daq -80, .jouduma .joududaq jovvu79, .kõrda v edesi minemä , .säädü|mä -däq -80 mäng ei tahtnud laabuda mäng es lääq häste v es klapiq; tema käes laabub kõik timä käen lätt kõ̭iḱ häste edesi v täl aśaq laabusõq v täl õkvalt laabus; töö hakkas juba laabuma tüü nakaś jo mõ̭õ̭duma; laabuv laabsa, joudsa, säädsä;

laad (lae) laať laadi .laati37, per|ä -ä -rä24 püss teeb pauku, laad laseb püss tege pauku, laať lask;

laadaplats laadu|platś -platsi -.platsi37

laadung ku̬u̬rma - -t3 viljalaadung viläkuurma; tõi poest laadungi toidukraami tõi poodist nõstangu söögikraami;

laagerdama laagõrda|ma -q -83, saistaq .laskma

laamendama .plaańma .plaaniq plaani63, .plaadśma .plaadsiq plaadsi63, larmi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 ta hakkab purjus peaga alati laamendama tä nakkas puŕon päägaq kõ̭gõ plaańma; laamendab isa rahaga kõrtse mööda praavõldas esä rahagaq kõrtsõ piten;

laanepüü mõtspüv|i -e -ve24, laaśpüv|i -e -ve24

laas laań laanõ laant35

laast last lastu .lastu37, kilt kilda .kilta31, kilst kilstu .kilstu31, kildakõ|nõ -sõ -ist8

laastama (ärq) .häö|tämä -täq -dä81, .räüstä|mä -q -81 äike oli viljapõldu kõvasti laastanud piksevihm olľ viläpõldu kõvastõ räüstänüq; sõda laastas linnad ja külad sõda häöť liinaq ja küläq ärq;

laat laat laadu .laatu37, laat laadõ .laatõ35 lähme laadale läämiq laatu v laadu pääle; kui laadal on, siis laadalt ostan ku laadun om, sõ̭s laadust osta;

laava laava - -t2

labajalg laba|jalg -jala -.jalga33, jala|lehť -lehe -.lehte34, (jala)laparď -i -it4

labakäsi kämmeľ .kämble kämmeld23, kämmäl .kämblä kämmäld23

labaselt pr(o)ostalt , pros.toitsõhe , pros.toitsõlõ

labasus pr(o)osta jutt räägib labasusi kõ̭nõlõs prostat juttu;

labiilne püsümäldäq - -t3, .vaelduja , heik heigo .heiko37, .hiitliga|ne -dsõ -st5

labor = laboratoorium laboŕ -i -it4, tü̬ü̬tar|õ -õ -rõ24

lade kihť kihi .kihti36, la|do -o -to27, la|tõḿ -dõmõ -dõnd16, kõrd kõrra .kõrda30 sõnnikulade kõrd sitta; heinalade kihť haino; viljalade latõḿ, lado;

ladiini: ladiini keel ladiini kiiľ;

ladina: ladina keel ladina kiiľ;

ladistama labista|ma -q -83 vihma ladistab vihma labistas; pardid ladistavad järves pardsiq labistasõq järven;

laduma (.riita v .kihti v ütśtõõsõ pääle) .pandma v .säädmä , ku|dama -taq -a59 lao need puud riita! panõq neoq puuq riita!; müüri laduma kivve saina pandma v müürü kudama; korstnat laduma korsnat kudama; lao välja, mida sa selle asja kohta tead! kõ̭nõlõq vällä, midä sa seo aśa kotsilõ tiiät!; ladusin kõik südame pealt välja plahvõ kõ̭iḱ süäme päält vällä;

ladusalt .laabsahe , .laapsahe , .laabsalõ , .laapsalõ , ladusahe , ladusalõ , vu̬u̬lsahe , vu̬u̬lsalõ , .loohvkahe töö läheb ladusalt tüü lätt laabsahe; tal tulevad sõnad nii ladusalt täl tulõvaq sõ̭naq nii loohvkahe;

ladvik päälüs|kihť -kihi -.kihti36, .päälmäne kihť , m ülembäq ülembide ülembit19

laekuma .sisse v pääle tulõma , peräle .joudma kas raha on laekunud? kas raha om tulnuq?; täna laekus seitse avaldust täämbä tulľ v tuudi v anti säidse avaldust; raamatumüügist laekunud summa on päris suur raamatidõ müümisest om peris suuŕ raha sisse tulnuq;

laen lain lainu .lainu37, võlg võla .võlga33, võlgrah|a -a -ha28, lainus -(s)õ -t11 pidin pangast laenu võtma pidi pangast võlgo võtma; laenuks anda lainussõs andaq;

laeng laading* -u -ut4 positiivne, negatiivne laeng positiivnõ, negätiivne laading; püssil on laeng rauas püssäl om kuuľ v pauk ravvan; sain näidendist tugeva emotsionaalse laengu sai näütemängost kõva tundõ kätte;

laenutus .vällä.lainami|nõ -sõ -st5, lainu|maja* -maja -majja v -maia28 jalgrataste laenutus rattidõ vällälainaminõ; tõi laenutusest pesumasina tõi lainumajast mõsumassina;

laevandus laivandus -õ -t9, laivamajandus -õ -t9, mereaśandus -õ -t9 meresõidu ja laevanduse ajalugu meresõidu ja laivamajandusõ aolugu; laevanduse kiire areng laivamajandusõ kipõ edesimineḱ;

laevnik .laivni|k -gu -kku38

lage lakõ - -t14 lageda taeva all lakõ taiva all; meid tehti lagedaks meid tetti lakõs; lagedal lakõ pääl; lagedale lakõ pääle; tuli lagedale uue seletusega tulľ vällä vahtsõ seletüsega;

lagendik lakõ - -t14, lagõhus -õ -t9, lakõpääli|ne -dse -st7 keset metsa sattusin lagendikule kest mõtsa sai lakõ pääle;

lagin hõkõrdus -õ -t9, lõkõrdus -õ -t9, la|kin -gina -ginat4 naerab laginal naard niguq kõrrin;

lagistama hõkõrda|ma -q -83, lõkõrda|ma -q -83, lagista|ma -q -83 lagistavad naeru kõkutasõq;

lagrits I lagri|ts -dsa -tsat13

lahas lat|ť -i -ti37 lambal pandi jalg lahasesse lambal panti jalg latti;

lahe apaŕ abara abarat4, av|vaŕ -ara -arat4, lopõ - -t14, lahhe - -t14, .hõlpsa - -t3, .lihtsä - -t3, .kerge - -t3, .moośka - -t3, .lahkõ - -t3, mosna - -t2, (hrl villa, lina kotsilõ) .lauh(k)õ - -t3 matkasaabas olgu piisavalt lahe matkasaabas olkõq küländ apaŕ v lahhe; teil on siin metsade keskel päris lahe olemine teil om siin mõtso sisen peris apaŕ v lahhe olõminõ; küll temal on lahe elu külq timäl om hõlpsa elo; ta on väga lahe mees tä om väega moośka miiś; pikk lahe vill v lina pikḱ lauhõ vill v lina; lahe pidu kinä pido; see tuba on umbne, tee aken lahti, siis läheb lahedamaks! seo tarõ om umbõnõ, tiiq akõń vallalõ, sõ̭s saa lauhkõmb!;

lahendama (ärq) .klaaŕma .klaariq klaari63, .kõrda ajama , .klaťma klattiq klati63, lahenda|ma -q -83 ma pean selle arusaamatuse siin ära lahendama ma piät seo pahandusõ siin ärq klaaŕma; õpilased lahendavad ülesandeid latsõq tegeväq ülesandit; talle meeldib ristsõnu lahendada tälle miildüs risťsõ̭nno tetäq; ülesandeid lahendama ülesandit ärq tegemä; probleemi lahendama küsümüst kõrda ajama;

lahenema .säädü|mä -däq -80, .kõrda .saama v minemä , .klaaru|ma -daq -80 asjad lahenesid aśaq lätsiq kõrda;

lahin la|pin -bina -binat4, lah|hin -ina -inat4 vesi jookseb lahinal vesi juusk nigu lapin v ku ütś lapin;

lahistama labis|õma -taq -õ87, .lahmama lahmadaq .lahma77

lahjendama .temṕmä .tempiq tembi63, laihõmbas tegemä , nõrgu|tama -taq -da82 äädikat lahjendatakse veega ätiket tembitäs viigaq;

lahkama .lahkama lahadaq .lahka77, .lahksama lahastaq .lahksa76 kas sa lasid koerale lahkamise ka teha? kas sa lasiq pini üles ka lahastaq?;

lahke .lahkõ - -t3, .lõhkõ - -t3, lõ̭õ̭hkõ - -t3, hää - -d50, armuli|nõ -dsõ -st5 ta on ikka liiga lahke tä om õ̭ks ulli lõ̭õ̭hkõ; lahkelt lahkõhe, lahkõlõ, lõhkõhe, lõhkõlõ, armustõ†;

lahknema .lahku minemä , .lahku|ma -daq -80, .argnõma arõdaq .argnõ75, aro|nõma -(nõ)daq -nõ89, kattõ .lihti v jakko minemä tee lahkneb tii argnõs v tiil tulõ lahkuminõ; meie arvamused lahknevad miiq arvamisõq lääväq lahku;

lahkuma ärq minemä õpetaja lahkus klassist oppaja lätś klassist ärq; meil tuleb teineteisest lahkuda meil tulõ tõnõtõõsõ mant ärq minnäq;

lahkumispidu ärqminegipi|do -do -to26

lahkus .lahkus -õ -t9, .lõhkus -õ -t9, lõ̭õ̭hkus -õ -t9

lahmakas .plahkaḿ -i -it4, plahma|k -gu -kut13, lahma|k -gu -kut13, plańa|k -gu -kut13 lahmakas voodi sängülahmak; lahmakas maad maalahmak;

lahmija pľahka - -t2, plä(h)kä|tś -dsi -tsit13

laht lahť lahe lahtõ34, kolk kolga .kolka31, mere|ki̬i̬ľ -keele -ki̬i̬lt40 Soome laht Soomõ lahť; järve laht järve kolk;

lahti vallalõ , .valla , lakḱa , .lakja , lajalõ jättis ukse lahti jätť ussõ valla(lõ); lahti pääsema vallalõ päsemä; ära tee ust nii lahti, väljas on külm! ajagu-iq ust nii peräniq, välän om külm!; lahti paiskuma vallalõ kargama  v lindama, prähväh(t)ümä; uks paiskus lahti usś prähvähtü vallalõ; lahti rabelema vallalõ rabõlõma, vallalõ rüḿmä, vallalõ rümmämä; rabelesin enda tema käest lahti rümme hindä timä käest vallalõ; lahti tegema valla(lõ) tegemä; lahti ütlema vallalõ ütlemä, (ärq) salgama;

lahtuma .hengü|mä -däq -80, .hingü|mä -däq -80, .saistu|ma -daq -80, ärq .hingämä see viin on lahtunud taa viin om ärq hingünüq; viha lahtus viha lätś üle;

lahus I I lah|u* -u -hu26, lahu* - -t2, se|go -go -ko26 füsioloogiline lahus ihosoolanõ lahu; suhkrulahus tsukruvesi;

lahusti sulataja - -t3, lahutaja - -t3 happed on tugevad lahustid happaq omma kimmäq sulatajaq;

lahutama lahu|tama -taq -da82, .maaha .arvama , eräle minemä Euroopat ja Aafrikat lahutab Vahemeri Euruupa ja Afriga vaihõl om Vaihõmeri; nad lahutasid oma abielu nääq lasiq uma abielo ärq lahutaq; käigu vahetamise ajal peab siduri ära lahutama käügi vaihtamisõ aigo piät haarussõ vallalõ pästmä; lahuta viiest kolm! arvaq viiest kolm maaha!;

lahvatama hupsahta|ma -q -83, vupsahta|ma -q -83, hupsah(t)u|ma -daq -84, plahvahta|ma -q -83, läügäh(t)ü|mä -däq -80 tuli lahvatas põlema tuli hupsahť palama;

lai la|ǵa -ja -ḱa29, la|gja -ja -kja29 lai tänav, jõgi, kraav, voodi laǵa huulits, jõgi, kraav́, säng; laia silmaringiga inimene abara meelegaq, palľo nännüq inemine; läks laiale teele lätś laja tii pääle v hukka; laiavõitu lajalik, laǵalik; laiem laemb; laiemalt laembalt; katsuge asju laiemalt näha! kaegõq no laembalt!;

laiali lakḱa , .lakja , lajalõ , lagovallaq , laja(h)n laiali minema lakja minemä; pidu on läbi, rahvas on laiali läinud pido om läbi, rahvas om ärq lakja lännüq; asjad on laiali aśaq ommaq lajan;

laiarööpmeline laja rü̬ü̬pägaq v rü̬ü̬pegaq

laiduväärne .laitaq , halv halva .halva30, laidu(s)sõ väärt laiduväärne käitumine laitaq v halv üllenpidämine;

laiendama .laenda|ma -q -83, .laembas tegemä teed laiendatakse kümne meetri võrra tii tetäs kümme metrit laembas; nad on oma müügipinda laiendanud nääq ommaq umma puuti suurõmbas ehitänüq; murru laiendamine matõm murru laendaminõ; laiendatud ja laiendamata lihtlause kiiľ laendõt ja laendamaldaq lihtlausõq;

laienema .laembas minemä tee laieneb tii lätt laembas; see nõue laieneb ka teile tuu nõudminõ käü tiiq kotsilõ kah;

laiguti lapildõ , tükälde , tükelde , tükä , tükähüisi , saarildõ laiguti oli veel lumi sulamata tükälde olľ lumi viil sulamaldaq;

laim (laimi) laiḿ laimi .laimi37 laimijook laimijuuḱ;

laimaja sori|k -gu -kut13, pu̬u̬stli - -t1

laine lainõq .lainõ lainõt18, lainõh .lainõ lainõht20 lainetes lainallaq, lainõllaq, lainil;

lainepikkus .lainõpikkus -õ -t9

lainetus lainõtus -õ -t9

laisalt laisastõ , .laiska , vedelähe , vedeläle , vedelüisi , .kangõhe koer ajas end laisalt püsti pini ai hinnäst laisastõ pistü;

laisklema .laisklõma laisõldaq .laisklõ85, .laiskõlõma laisõldaq .laiskõlõ85, .lehmämä lehmädäq .lehmä77, lehmä|tämä -täq -dä82, .luiskõlõma luisõldaq .luiskõlõ85, .rõipõlõma rõibõldaq .rõipõlõ86, kõ̭õ̭mõlõma kõõmõldaq kõ̭õ̭'mõlõ85, lõ̭tarit v lõ̭taskit lü̬ü̬mä , .riugõlõma riugõldaq .riugõlõ85, .riuhkõlõma riuhõldaq .riuhkõlõ85 minagi laisklen siin, ei viitsi üles tõusta maq ka siin luiskõlõ, ei viisiq üles tullaq;

laiskvorst unitsi|ga -a -ka29, videlüs -e -t9, veteľ|vorsť -vorsti -.vorsti37, vidäsḱ -i -it13, vinüsḱ -i -it13, kõhma - -t2, kõõlanď -i -it13, sa|do -o -to27, lehmo - -t2, hülbäh(t)üs -e -t9 kuidas sa selline laiskvorst saad olla? kuis sa sääne videlüs saat ollaq?; oled paras laiskvorst, vaata, milline su õu on! olõt hää lehmo, kaeq, määne sul moro om!;

laitmatu kõrra(h)n , .vialdaq , olõ-i midä üldäq laitmatu välimusega noormees pääle kaiaq ütegiq vialdaq nuuŕmiiś; kodu oli laitmatult korras kodo olľ väega häste v ilosahe v otsaniq kõrran; käitus laitmatult pidi hinnäst väega häste üllen; süda töötab teil laitmatult süä tüütäs teil väega häste v om täütsä kõrran;

laiuma lajan olõma ümber maja laiuvad põllud ümbre maja ommaq lajaq põlluq; laiuvad viljaväljad lajalidsõq vilänurmõq;

laius .lakjus -õ -t9, lakḱus -õ -t9, .laius -õ -t9, laǵahus -õ -t9, lagjahus -õ -t9, laiutus -õ -t9, .laitus -õ -t9 laiusest ei või maha võtta, võtame pigem pikkusest laiutusõst ei võiq mahaq võttaq, võtamiq innembi pikkusõst;

laiuskraad .laius|kraať -kraadi -.kraati37, .lakjus|kraať -kraadi -.kraati37, .laitu|kraať* -kraadi -.kraati37

laiuti .laita , .lauta , lakḱuisi , laǵahuisi , laiuta pikuti laiem kui laiuti piuta laemb ku lauta;

lake lakah(t)us -õ -t9, lir|i -i -ri26, vilasḱ -i -it13, lörtś lördsi .lörtsi37 õllelake ollõlörtś;

lakk (laka) lihť lihi .lihti36, lak|k -a -ka37 pika lakaga hobune pikä lihigaq hopõń;

lakk (laki) lak|ḱ -i -ki37 küünelakk küüdsevärḿ;

lakkamatult ütesttüküst , .perräjäämäldäq , .perrä.jätmäldäq

lakkuma .lakma lakkuq laku64, laka|tama -taq -da82, kõrras lakah|tama -taq -da82, lakahu|tma -taq -da62, mitmit kõrdo lakiskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86

lakooniline .lühkü - -t1, lakoonili|nõ -dsõ -st5 lakoonilise ütlemisega lühkü ütlemisegaq; lakoonilise sisustusega lihtsä sissesäädegaq;

laksama .lapsama lapsadaq .lapsa77, .lahvama lahvadaq .lahva77 ema ei löönud kõvasti, ainult laksas käega imä es lüüq kõvva, õ̭nnõ lapsaś piogaq;

laksatus lapsah(t)us -õ -t9, lopsah(t)us -õ -t9, lahvah(t)us -õ -t9

laksumine .lapsna - -t3, .lopsna - -t1 laine laksumine lainõ lapsna;

laktatsioon piimä|kõrd -kõrra -.kõrda33 lehm on kuuendal laktatsioonil lehm om kuuś kõrda nüsmä tulnuq;

laktoos piimä|.tsukru - -t14

lamamistool nõ̭a|tu̬u̬ľ -tooli -tu̬u̬li37, sä(l)lütämis|tu̬u̬ľ -tooli -tu̬u̬li37, lesä|tu̬u̬ľ -tooli -tu̬u̬li37

lamasklema lamaskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, lamuskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, lamõskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, lamiskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, pikutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, (sällülde) sä(l)lüte|(l)lemä -lläq -(l)le86 lamaskleb voodis, ei viitsi tööd teha pikutõlõs sängü pääl, viisi ei tüüd tetäq;

lambahänilane .lambahänilä|ne -se -st5, .lamba|tsirk -tsirgu -.tsirku37

lambanahkne .lambanahast , .kaska- lambanahkne vest lambanahast vesť, kaskavesť;

lambatatik (siiń) .lambatat|ť -i -ti37

lamedalt lausikuhe , lausikulõ , lamõhõlt , lamõhõlõ , tasatsõlõ

lamell lista|k -gu -kut13, la|melľ -melli -.melli37

lammas kõnnõk lammas .lamba lammast23 lokilammas kõnnõk tsäropää;

lammutama (.maaha v ärq v .lakja) .lahkma .lahkuq lahu64, .häö|tämä -täq -dä81, .lao|tama -taq -da81, mitmit kõrdo .laotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 vanad puumajad lammutati vanaq puumajaq lahudiq maaha; lammutab arvuti osadeks lahk puutri lakja; poliitikud tegelesid kolhooside lammutamisega poliitiguq häödiq kolhoosõ;

lampkast lamṕ|kasť -kasti -.kasti37, tsolgi|kaiv -ka(iv)o -.kaivo37

lang II sadami|nõ -sõ -st5, sa|tam -dama -damat4 temperatuuri järsk tõus ja lang õhulämmä äkiline nõsõminõ ja sadaminõ; järsu languga tee äkilidse sadamisõgaq tii; suure languga jõgi suurõ sadamisõgaq v sadamagaq jõgi;

langema sa|dama -taq -ta min 1. ja 3. k sattõ69, .vaoma .vaodaq v vaioq v vajjoq vao68 uks langes pauguga kinni usś lätś v sattõ paugugaq kinniq; kaste langeb maha kastõq tulõ maaha; langes teiselt kohalt kümnendaks sattõ tõõsõ kotusõ päält kümnendäs; veetase kaevus on langenud vesi om kaon alla sadanuq; elatustase langeb elojärǵ lätt kehvembäs; langes põlvili ema hauale vaio imä matusõ pääle põlvildõ; linn langes vaenlase kätte vainlanõ sai liina hindä kätte; pettuse, kallaletungi ohvriks langema pettäq saama, pessäq saama;

langenu tappunu|q - -t1, .surmasaanu|q - -t1 oli palju langenuid olľ palľo surmasaanuid;

langetõbi satavhä|dä -dä -tä24, sataitõ|bi -võ -põ25, .köühkelemi|ne -se -st5, koolõskõlõmisõ hädä langetõbe põdema koolõskõlõma;

langevari .laskõ|vari* -vaŕo -.varjo44

langus sadami|nõ -sõ -st5 rahakursi langus raha hinna sadaminõ; meeleolu langus tujo sadaminõ;

lant lanť landi .lanti37

laohoidja lao|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39

laokile .lakja , .laoki(l)lõ , hajova(l)lõ , hajovi(l)lõ jättis oma riided laokile jätť umaq rõivaq laokillõ;

laostuma .vaesõs .jäämä , .häö|mä -däq - min 1. ja 3. k .hävvü68 laostunud tervis häönüq tervüs; moraalselt laostunud inimesed hukkalännüq v hukan inemiseq;

lapats lapa|ť -di -tit13, lapa|tś -dsi -tsit13

lapi saami , lapi lapi keel saami kiiľ;

lapiline laiguli|nõ -dsõ -st5, .laikliga|nõ -dsõ -st5, .laṕliga|nõ -dsõ -st5, .platśliga|nõ -dsõ -st5

laplane .lapla|nõ -sõ -st5, .saamla|nõ -sõ -st5

lappama ker|imä -riq -i57, se|bimä -piq -bi57, sõrmi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90 lappa köis kokku keriq köüdś kokko; lappasin raamatu läbi sõrmidsi raamadu läbi; kangas lapatakse kangas pandas latti;

laps m latś latsõ last39 lastega pere latsinõ  v  latsigaq pereq; lapsehoolduspuhkus latsõpuhkus; lapse sündimine m sündjädseq, sündjädsiq; seal peres sündis laps, ei tea, kas oli poeg või tütar sääl perren olliq sündjädsiq, tiiä eiq, kas olľ poig vai tütäŕ;

lapselaps latsõ|latś -latsõ -last39

lapselikkus latsõhus -õ -t9

lapseohtu: ta on veel lapseohtu tä om viil latś v latsõnõ v latsõ ohto;

lapsevanem (latsõ)vanõmb -a -at13 lapsevanemate koosolek (latsi)vanõmbidõ kuunolõḱ; lapsevanemad peaks seda teadma imäq-esäq pidänüq taad tiidmä;

lapsevoodi 1. latsõ säng 2. nulga|voodõh† -vu̬u̬tõ -voodõht20 lapsevoodis olev naine nukanaanõ, nulganaanõ, ohonaanõ;

lapsuke latś latsõ last39, latsõkõ|nõ -sõ -ist8

lapuline kunť|võõras -võ̭õ̭'ra -võõrast22, kunťjalali|nõ -sõ -st5, kunťjala|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, kunť|jalg -jala -.jalga33, .lapla|nõ -sõ -st5, lapuli|nõ -sõ -st5, pussõni|k -gu -kku38 lapuliseks olema kunťma, lapulisõs olõma;

larpima .larṕma .larpiq larbi63, .(k)lõ̭mṕma .(k)lõ̭mpiq (k)lõ̭mbi63

lartsatus lardsah(t)us -õ -t9

lartsuma .(p)lartśma .(p)lartsiq (p)lardsi63, .(p)lärtśmä (p)lärtsiq (p)lärdsi63

laser lasõŕ -i -it4 laserprinter lasõŕtrükli;

lasila = lasipuu las|sil -ila -ilat4

laskemoon m pauguq .paukõ .paukõ37, sõ̭a|mu̬u̬n -moona -mu̬u̬na31 laskemoon on otsas pauguq ommaq otsan; laskemoonaladu sõ̭amoonalado;

laskma .laskma .laskõq v .laskaq lasõ65 käisime metsas laskmas kävemiq mõtsan püssä laskman; lase mul magada! lasõq mul maadaq!; koer lasi kõrvad lonti pini lasḱ kõrvaq lunti; lasin koera lahti pästi pini vallalõ; las käia! lasõq kävvüq!; lase jalga! lasõq jalga! v kabludaq minemä!; laseb ametist lahti hiit ammõtist ärq;

laskuma .laskma .laskõq v .laskaq lasõ65 tuukrid laskusid järve põhja tungriq lasiq hinnäst järve põhja; kummargile, põlvili, käpuli, kükki, kõhuli laskuma kumarillõ, põlvilõ, käpile, kükkü, kõtulõ laskma; udu laskub alla undsõq tulõ maaha; pimedus laskub üle maa pümme tulõ maaha; ära lasku kakluseni! naaku-iq taplõma!; lennuk laskub linnuḱ tulõ v lask v lätt allapoolõ;

lasso ling lingu .lingu37

lasteaed .latsi|aid -aia -.aida33 lasteaialaps latsiaialatś, latsiaialinõ; lasteaiaõpetaja latsiaiaoppaja;

lastehaigla .latsi .haigõmaja

lastekirjandus .latsikirändüs -e -t9

lasteraamat .latsiraama|t -du -tut13

lastetu latsildaq lastetu abielupaar latsildaq paarirahvas;

lastetus latsildaq olõk , latsildaq .jäämine

lasu uni|k -gu -kut13, kuhi kuḣa .kuhja44 paberilasu paprõunik;

latakas .lahkaḿ -i -it4, lata|k -gu v -ga -kut v -kat13

latgal .latgaľ -i -it4

latikas lati|k -ga -kat13, laťk .laťka .laťkat15, tsir|ruľ -uli -ulit4

latraja lõka - -t2, lõka|tś -dsi -tsit13, ladra - -t2, ha(i)ska - -t2, haska|tś -dsi -tsit13, haskõrus -õ -t9, lärbä - -t2, parba - -t2, lapõrus -õ -t9, larba|tś -dsi -tsit13, larga - -t2, suuha|go -o -ko27, porganď -i -it4, taśka - -t2, löperüs -e -t9, läpä - -t2, lõusť lõusti .lõusti37 mis sa, vana latraja, lobised! miä sa, vana taśka, taśkatat!;

latramine lõkatus -õ -t9, has|sin -ina -inat4, haskõrdus -õ -t9, latõrdus -õ -t9, ladra - -t2

latt 1. lat|ť -i -ti37, ru̬u̬v́ roovi ru̬u̬vi37, ru̬u̬dja|s - -st22, rooďmas ru̬u̬ďma rooďmast22, ru̬u̬dli - -t1, ru̬u̬ďma|s - -st22, valdas .valta valdast22, vimṕ vimbi .vimpi31, vimp vimba .vimpa31, orś orrõ ort49 haarasin aia äärest lati ja andsin talle tagumiku pihta haari aidveerest ruudja ni anni tälle perst piten; 2. (Läti raha) lat|ť -i -ti37

latter .la(h)tri - -t1, (seime)vaheq (-).vaihõ v (-).vahjõ (-)vahet v (-)vaiht19 iga hobune oma latris egä hopõń uman lahtrin; aja hobune oma latrisse ajaq hopõń umma vaihõlõ;

lauatennis lavvatennüs -(s)e -t11, kõnnõk pinkś pinksi .pinksi37

laudis lavvotus -õ -t9

laudlina lavvalin|a -a -na28, laudlin|a -a -na28, lavvarät|ť -i -ti37

laugas su̬u̬|silm -silmä -.silmä35, su̬u̬|haud -havva -.hauda33, loosah(t)us -õ -t9

laugjalt lausikuhe , lausikulõ

lauglema .laugõlõma lavvõldaq .laugõlõ86 kotkas laugleb kõrgel taevas kodas laugõlõs korgõn taivan;

lauk I I lauk lauga v laugu .lauka v .lauku37 sibul kuulub laukude hulka sipuľ om ütś lauk; küüslauk tsisnak, kipluḱ, .kuruslauk, .piruslauk; murulauk piuss; porrulauk purulauk;

laul laul laulu .laulu37 eepiline laul laulus;

laulatus laulatus -õ -t9

laulik lauli|k -gu -kut13, lauluraama|t -du -tut13, .laulja - -t3

lauljanna .laulja - -t3, lauli|k -gu -kut13, .laulja|naanõ -naasõ -naist8, laulu|naanõ -naasõ -naist8

lauluema lauluim|ä -ä -mä24

laulujoru .õsna - -t3, õ̭õ̭sna , jorotus -õ -t9 ajab muudkui oma laulujoru aja pääle umma õ̭õ̭snat;

laululava laululav|a -a -va28

lauluraamat lauluraama|t -du -tut13

lauluväljak laulu(pido)|platś -platsi -.platsi37, laululav|a -a -va28, laululava edine

laupäev pu̬u̬ľ|päiv -päävä -.päivä35, pu̬u̬ľpüh|ä -ä -hä24, pu̬u̬ľpüh|i -i -hi24

laureaat avvuhinna .saaja , preemiä .saaja ta on Nobeli preemia laureaat tä sai Nobeli avvuhinna;

laus- väli- , valu- lausvale välivõlsś; lausvihm valuvihm;

lause kiiľ lausõq .lausõ lausõt18 lihtlause, liitlause, täislause lihtlausõq, liitlausõq, täüslausõq; lauselühend lausõ lühendüs; osa-lause osalausõq; laiendatud ja laiendamata lihtlause laendõt ja laendamaldaq lihtlausõq; lauseliikmed: alus, öeldis, sihitis, määrus, öeldistäide, täiend lausõliikmõq: edimäne liigõq, tegehüs, tegemisalonõ, määrüs, tegehüstäüdüs, tävvenď; väitlause, küsilause, käsklause, soovlause, hüüdlause, koondlause ütlemislausõq, küsümislausõq, käskmislausõq, suuv́mislausõq, hõikuslausõq, üleslugõmislausõq;