ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
Löüt 1970 sõnaartiklit ja 5344 sõnna
T-särk T-hamõq T-.hammõ T-hamõt18
taaler .taaldri - -t1
taandama .maaha .võtma , tagasi vi̬i̬ , .taanda|ma -q -83, .taa|tama -taq -da81, kokko .tõ̭mbama taandati kaks kandidaati katś kandidaati võeti maaha; taanda ennast ametist! astuq ammõdi päält kõrvalõ!; advokaat taandati ahukaať taatõdi ärq; taanda murrud tõ̭mbaq murruq kuumbahe;
taanduma tagasi v ärq minemä , taganõma taganõdaq v .taadaq taganõ89, .taaśma .taasiq taasi61 väed sunniti taanduma vägi sunniti taganõma; taanduti teise tuppa ja sõneldi seal edasi minti ärq tõistõ tarrõ ja tśangõldi sääl edesi; meri kord tõusis, kord taandus meri kõrd nõssi, kõrd lätś ala; palavik on veidi taandunud palavik om veidükese perrä andnuq; taandus oma seisukohtadest üteľ umist arvamiisist vallalõ;
taani taani - -t1 taani keel taani kiiľ;
taanlane .taanla|nõ -sõ -st5
taar taaŕ taari .taari37, kvasś kvassi .kvassi37, (hrl luulõkeelen) haani|k -ga v -gu -kat v -kut13
taara taara - -t2, tühäq pudõliq v purgiq v tönniq v pakiq v kastiq , .paḱmi|nõ -sõ -st5 taara maksumus arvestatakse hinna sisse paḱminõ om hinna seen;
taaruma taaratõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, kupõrdõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, tuudõrda|ma -q -83, taiu|tama -taq -da82, kapõrda|ma -q -83, taaru|tama -taq -da82, taara|tama -taq -da82 joodik taarub koduteel joodik kapõrdas kodotii pääl; sai hoobi, taarus pisut, aga jäi jalule sai liti, kapõrď veidükese, a jäi pistü;
taas jälq , jalq , .jälki(nä)q , jällekiq , .vahtsõst homme jätkame taas oma tööd hummõń teemiq umma tüüd jälq edesi;
taaselustama .vahtsõst elolõ herätämä , elolõ .pästmä vanu kombeid taaselustama vanno kombit vahtsõst elolõ herätämä;
taaskasutus .vahtsõst.pruuḱmi|nõ -sõ -st5, jälq.pruuḱmi|nõ -sõ -st5, tõist kõrd .pruuḱminõ jäätmed lähevad taaskasutusse kõ̭iḱ, mis üle jääs, pruugitas kah ärq;
taassünd .vahtsõst.sündümi|ne -se -st5, heränemi|ne -se -st5, jälq.sündümi|ne -se -st5, .ümbre.sündümi|ne -se -st5, .vahtsõs .saaminõ 16. november on taassünnipäev 16. märdikuu om vahtsõst heränemise päiv; konflikti taassünd tülü heränemine;
taastama üles v tagasi tegemä , .vahtsõst lu̬u̬ma taastas oma hea maine tekḱ uma nime jälq hääs; taastati diplomaatilised suhted naati vahtsõst läbi käümä; hävinud linnad taastati paari aastaga häönüq liinaq ehitediq paari aastagaq vahtsõst; mõisa härrastemaja taastati mõisa härbäń tetti vahtsõst kõrda;
taastamine .vahtsõstlu̬u̬mi|nõ -sõ -st5, üles- v tagasitegemi|ne -se -st5 taastamiskulud ülestegemiskuluq; taastamistöö ülesehitüs, ülestegemine; kohanimede taastamine kotusõnimmi tagasitegemine;
taastootmine mano(q)tegemi|ne -se -st5, tagasikasumi|nõ -sõ -st5, päälekasumi|nõ -sõ -st5 rahvastiku taastootmine inemiisi päälekasuminõ;
taastuma tagasi tulõma , pääle kasuma tervis on taastunud tervüs om tagasi tulnuq; taastuvad ja taastumatud loodusvarad päälekasujaq v tagasikasujaq ja otsasaajaq v päälekasumaldaq luudusvaraq;
taastumine tagasitulõmi|nõ -sõ -st5, päälekasumi|nõ -sõ -st5 silmanägemise taastumine võtab aega silmänägemise tagasitulõḱ võtt aigo;
taat tätä - -t2, taať taadi .taati37, teeda - -t2, esä esä essä24, vanaesä vanaesä vannaessä24
taba 1. rii riivi .riivi37 2. ta|ba -ba -pa28
tabalukk tabaluk|k -u -ku37, vinneta|ba -ba -pa28
tabama .külge .saama , täppi .saama v minemä , putah(t)u|ma -daq -84, kätte .saama , kinniq .püüdmä kivi tabas akent kivi lätś aknõhe; tabas noolega märki sai nooligaq märgile külge; ei taba mu jutu mõtet saa-iq mu jutu mõttõst arvo  v  ei haaraq mu jutu mõtõt  v  haaru-iq mu jutugaq; tahtsin kirvega siga lüüa, aga tabasin sind tahtsõ kirvõgaq tsialõ lüvväq, a sullõ putahtu; rumalad hakkasid kividega loopima, hea et meid ei tabanud ulliq naksiq kivvegaq pilma, hää, et meile pääle es lääq  v  es tulõq; tulistasin, aga ei tabanud lasi, aq külge es saaq; proovi, kas tabad! proomiq, kas saat külge  v  kas lätt pääle!; kurjategija tabati kuŕategijä saadi kätte; varas tabati varas püvveti kinniq; perekonda tabas vaesus pereq jäi vaesustõ  v  kitsustõ; poega tabas isa saatus poig tõ̭mmati esä tiid  v  pojal lätś niguq esäl;
tabamine .külge.saami|nõ -sõ -st5, taba(ha)mi|nõ -sõ -st5, kätte.saami|nõ -sõ -st5, täppi.saami|nõ -sõ -st5
tabamus .külge.saami|nõ -sõ -st5, tabahus -õ -t9, täppi.saami|nõ -sõ -st5 sai kuuliga tabamuse sai kuuligaq külge; võidab see, kel on kõige rohkem tabamusi võit tuu, kiä om kõ̭gõ inämb täppi saanuq; sai lotomängus viis tabamust sai loton viiś nummõrd täppi; täistabamus täppimineḱ, täüsmats;
tabav hää - -d50, .õigõ - -t3, .täpsä - -t3 peo tabav kirjeldus pido hää v õigõ kujotaminõ; tabav nali, ütlus, võrdlus hää nali, ütelüs, võrdõlõminõ; joonistas tabava karikatuuri joonisť hää naľapildi; tabav tuli täpsä tuli;
tabavalt .häste , .õigõhe , .täpsähe poiss teeb õpetajat üsna tabavalt järele poisś tege oppajat peris häste perrä;
tabel ta|põľ -bõli -bõlit4, joonõ|kiri -kirä v -kiŕa -.kirjä#-.kirja43
tablett tablet|ť -i -ti37, rohokõ|nõ -sõ -ist8
tabloo .tahvli - -t1, .numbri|laud -lavva -.lauda33, tsihvõr|plaať -plaadi -.plaati37
tabu ta|bu -bu -pu26, püh|ä -ä -hä24, .putmaldaq , keele|t -dü -tüt1 jahilooma nimetamine oli tabu jahieläjä nimmaminõ olľ keelet; tabuteema keelet jutt; tabusõna keelet sõ̭na;
taburet tabu|retť -reti -retti37, kerk kergo .kerko37, pinḱ pingi .pinki37 pani toidu voodi kõrvale taburetile panď söögi sängü kõrvalõ kergo pääle;
tael tagõl v takl tagla .takla45, pess pessü .pessü37
taevaisa .taivaes|ä -ä -sä24, vanajummaľ vanajumala vannajumalat4, kukutätä - -t2 kui välku lööb ja müristab, siis taevaisa pahandab ku välkü lüü ja müristäs, sis kukutätä tõrõlõs;
taevakeha (.taiva)tähť (-)tähe (-).tähte34 taevakehi vaatlema tähti kaema;
taevalik .taiva|nõ -dsõ -st7, .taivali|nõ -dsõ -st5, ilm(a)il|los -osa -osat4 taevalikud ended taivadsõq märgiq; taevalik loodus perädü illos v ilmillos luudus; külma ilmaga on kuum tee lausa taevalik külmä ilmagaq om kuum tsäi (ilm)kistumaldaq hää;
taevane .taiva|nõ -dsõ -st7, .taivali|nõ -dsõ -st5
taevas taivas .taiva taivast22, ilm ilma .ilma30 jumal lõi taeva ja maa jummaľ lõi ilma ja maa; pole tal tööd ega elamist, elab lageda taeva all olõ-iq täl tüüd ei elämist, ripõndas ilma pääl v om lakõ taiva all; matkal magati lageda taeva all matkal magati välän; taevas halasta! jummaľ sunďkuq!; seda on maa ja taevas! tuud om maailm!;
taga taka(h)n , perä(h)n veab longates jalga taga vidä jalga v takan limpas; ta on põllutöödega meist taga tä om põllutöiegaq meist maan; minekuga on kiirus taga minekigaq om kipõ; nagu vanemad ees, nii lapsed taga niguq vanaq v vanõmbaq iin, nii latsõq takan; tuleb minu taga ast takan minno; taga ajama takan ajama v virotama, kargutama, krassatama; koer ajab vasikaid aeda mööda taga pini kargutas vasikit aida piten takan; taga kiusama (perän v takan) kiusama, võhlitsõma; ketsereid kiusati taga usotaganõjit kiusati takan;
taga taga- , perä- tagajalad tagajalaq; tagaratas ja esiratas tagatsõ̭õ̭ŕ ja edetsõ̭õ̭ŕ; ees- ja tagavokaalid kiiľ teräväq ja kummõq vabahelüq; ees- ja tagavokaalsed sõnad kiiľ teräväq ja kummõq sõ̭naq;
tagaajamine taka(h)najami|nõ -sõ -st5, kargutami|nõ -sõ -st5, krassatami|nõ -sõ -st5
tagahoov taga|aid -aia -.aida33, majatago|nõ -dsõ -st7, tarõtago|nõ -dsõ -st7
tagaiste taga|istõq -.istmõ -istõnd16, tagomanõ istõq väikesed lapsed istuvad autos tagaistmel väikuq latsõq istusõq auton tagomadsõ istmõ pääl;
tagajärg taga|järǵ -järe -.järge34, tul|lõm -õmi -õmit4, tul|o -o -lo26, perähüs* -e -t9 kes tagajärgede eest vastutab? kiä tuu iist vastust kand?; kuriteol olid rasked tagajärjed kuŕaltüül olliq rassõq perähüseq v tagajäreq; jäi õnnetuse tagajärjel vigaseks jäi õ̭nnõtusõ pääle sandis; linn hävis tulekahju tagajärjel liin palli maaha; suusatajad saavutasid võistlusel häid tagajärgi suusatajaq saiq võistluisil häid kotussit v tulõmit;
tagajärjekas .kõrdalännü|q - -t1, te|küs -güsä -güsät4 seminar oli tagajärjekas seminäŕ lätś kõrda;
tagajärjel tu̬u̬ pääle , tu̬u̬ peräst
tagajärjetu .tühjälännü|q - -t1, .summalännü|q - -t1 tagajärjetud otsingud tühjälännüq v tühäq otśmisõq; ravi jäi tagajärjetuks ravi lätś tühjä v ravist es tulõq midägiq;
tagakiusamine (taka(h)n).kiusami|nõ -sõ -st5, .kiusus -õ -t10, kiust kius(t)u .kiustu37, kius kiusu .kiusu37, võhlitsõmi|nõ -sõ -st5 kannatab naabrite tagakiusamise all om naabridõ kiususõgaq v kiustugaq hädän; on teda tagakiusamise pärast kohtusse kaevanud om tedä kiususõ peräst kohtulõ kaivanuq;
tagakülg taga|külǵ -kü(l)le -.külge34, tagomanõ külǵ , perämäne külǵ ajalehe tagakülg aolehe tagomanõ v perämäne külǵ; maja tagaküljel on trepp maja takan v tagapoolõ pääl v takanpuul om trepṕ;
tagala tagala - -t1, tagamaa - -d50, sä(l)lätago|nõ -dsõ -st7 saadeti rindelt tagalasse saadõti liini päält tagalahe; oma tagala peab puhtana hoidma uma sälätagodsõ piät puhta hoitma;
tagama .andma (.)andaq anna66, kimmä|tämä* -täq -dä82, kinnü|tämä -täq -dä82 leping tagas mulle sissetuleku kaheks aastaks kontrahť anď mullõ sissetulõgi katõs aastas; kodanikele seadusega tagatud õigused kodanikõlõ säädüsegaq antuq õigusõq; kas suudate julgeoleku tagada? kas sutatiq kaidsõt andaq?; NATO tagab meile julgeoleku NATO and meile kaitsõ;
tagamaa tagamaa - -d50 linna tagamaad liina tagamaaq; heinalised jõudsid tagamaadelt koju alles õhtul hainalidsõq joudsõq tagamõtsast viil õdagu kodo; otsuse tagamaad ei ole teada olõ-iq teedäq, mis taa otsussõ takan om;
tagamine .andmi|nõ -sõ -st5, kimmätämi|ne* -se -st5, kinnütämi|ne -se -st5 ohutuse tagamine kaitsõ andminõ, hädä ärqhoitminõ;
tagamõte (taga)mõt|õq -tõ -õt18 selles ütluses on mingi tagamõte taa ütlemise takan om midä muud; läksin sinna tagamõttega sõpru näha lätsi sinnäq mõttõgaq sõpro nätäq;
tagandama .maaha .võtma , ärq .hiitmä juhataja tagandati ametikohalt juhataja võeti ammõdiposti päält maaha; mees tagandas hobuse aiste vahele miiś taasť hobõsõ vehmerde vaihõlõ;
taganema 1. taganõma taganõdaq v .taadaq taganõ89, tagasi .tõ̭mbama taganes ukse poole tagasi ussõ poolõ; väesalk taganes vaenlase eest sõ̭aparḱ tagasi vainlast; mets taganeb põldude ees mõts taganõs nurmi iin; 2. .perrä .andma , tagasi minemä haigus taganes iseenesest haigus anď esiqhindäst perrä; ei tagane oma sõnadest ütle-iq umist sõ̭nnost vallalõ; ei taganenud eluraskuste ees es annaq elorasõhuisilõ perrä; ei mõelnudki tülis taganeda es mõtlõgiq tülün perrä andaq; ta on usust taganenud tä om usost valla ütelnüq; 3. vallalõ v .valla .ütlemä , .perrä .andma
tagant takast auto sõitis tagant otsa auto sõitsõ takast sisse; nõelal tuli niit tagant ära nõglal tulľ niit takast ärq; kiitis teise juttu tagant kitse tõõsõ jutulõ perrä; sunnib teisi tagant tapp v sunď tõisi takast; tõusis laua tagant üles saistaś lavva takast üles; saabus kauge maa tagant tulľ kavvõndast; sinna käib buss iga tunni tagant sinnäq lätt buss egä tunni ao takast; tagant kiirustama rututama; ära kiirusta mind tagant, ma ei jaksa kiiremini! rututagu-iq minno, ma jovva-iq rutõmbahe!; tagant sundima takast sunďma v tsusḱma v tapma, tõhutama, utsitama; tagant tõukama takast toukama, takast kukkama; ta häbeneb süüa, sunni muudkui tagant tä häbendeles süvväq, kõ̭gõ tõhudaq takast;
tagantjärele takast.perrä tagantjärele tark takastperrä tark; tagantjärele sain aru, et eksisin takastperrä sai arvo, et essü;
tagantpoolt takast(pu̬u̬lt) tuul puhub tagantpoolt tuuľ om takast; ma ei tundnud sind tagantpoolt ära ma es tunnõq sinno takastpuult ärq;
tagaots per|ä -ä -rä24, perä|ots -otsa -.otsa31, taga|ots -otsa -.otsa31 ei pääsenud bussi tagaotsast välja es päseq bussi takastotsast vällä; 2. kq ka tagumik
tagaotsitav nõvvõ|t -du -tut1, otsi|t -du -tut1, taka(h)notsi|t -du -tut1 tagaotsitav raamat nõvvõt raamat; tagaotsitav tööline nõvvõt v otsit tüümiiś; tagaotsitavad varjavad end politsei eest takanotsiduq kuŕategijäq käḱväq hinnäst politsei iist;
tagaplaan taga|plaań -plaani -.plaani37, (taga)põhi (-)põḣa (-).põhja43 tagaplaanil paistsid mäed takast paistuq mäeq; eraelu jäi tagaplaanile uma elo jäi taadõpoolõ;
tagapool 1. tagomanõ jago , tagomanõ pu̬u̬ľ , taga|pu̬u̬ľ -poolõ -pu̬u̬lt40, per|ä -ä -rä24, perä|ots -otsa -.otsa31, tagaper|ä* -ä -rä24 rongkäigu tagapool jäi vihma kätte rongikäügi tagapuuľ jäi vihma kätte; 2. taka(h)npu̬u̬l vend seisis õest veidi tagapool veli saisõ sõ̭sarast veidükene takanpuul; bussis on tagapool ruumi küll bussin om takanpuul ruumi küländ;
tagapõhi (taga)põhi (-)põḣa (-).põhja43, tagaper|ä* -ä -rä24 valge joon mustal tagapõhjal valgõ juuń musta põḣa pääl; romaani ajalooline tagapõhi romaani aoluulinõ tagaperä;
tagaratas taga|tsõ̭õ̭ŕ -tsõõri -tsõ̭õ̭'ri371, tagomanõ tsõ̭õ̭ŕ
tagaselja sä(l)lä taka(h)n , taka(h)nsä(l)lä pilkab teist tagaselja pilkas tõist sälä takan; tagaselja tegutsema takansälä toimõndama; tagaseljajutt takansäläjutt; kohus tegi tagaseljaotsuse kohus tekḱ otsusõ sälä takan v kohus tekḱ takansälä otsusõ;
tagasi tagasi tule tagasi! tulõq tagasi!; ei kohku millegi ees tagasi hiitü-iq minkastkiq; aasta tagasi aastak tagasi; tagasi hoidma tagasi hoitma;
tagasiastumispalve: esitas tagasiastumispalve pallõľ hinnäst ammõtist vallalõ laskõq;;
tagasihoidlik tasali|k -gu -kku38, tasa|nõ -dsõ -st7, umaette - -t3, .lihtsä tagasihoidlik tütarlaps tasalik tütrik; ta on selline tagasihoidlik inimene tä om sääne tasalik inemine; tagasihoidlik riietus m lihtsäq rõivaq; elab tagasihoidlikku elu eläs lihtsät ello; kostis tagasihoidlik koputus kuuldu tasanõ koputaminõ; tagasihoidlik nali väiku nali; tagasihoidlik aplaus hõrrõ plaksutaminõ; see tüdruk on tagasihoidlikum kui teised seo tütäŕlatś om tasatsõmb ku tõõsõq;
tagasihoidlikult tasatsõhe , tasatsõlõ , vagatsõhe , vagatsõlõ , .lihtsähe , .lihtsäle käitus tagasihoidlikult pidi hinnäst tasatsõhe üllen; tagasihoidlikult riietatud noormees lihtsäle rõivin nuuŕmiiś;
tagasilöök tagasi|lü̬ü̬ -löögi -lü̬ü̬ki37 laskmisel tekib tagasilöök: mürsk liigub edasi, kuid kahur veereb tagasi laskmisõ man teküs tagasilüüḱ: mürsk lindas edesi, aq suuŕtükk veerüs tagasi; valimistel tabas erakonda tõsine tagasilöök valimiisil sattõ eräkund kõvastõ tagasi; andis solvajale tagasilöögi anď salvajalõ v tśankajalõ tagasi v vasta;
tagasiminek tagasimine|ḱ -gi -kit13 ootan koju tagasiminekut ooda kodo tagasiminekit; tagasiminek majanduses majandusõ tagasimineḱ, sadaminõ, taasperikäüḱ;
tagasiside vastus -(s)õ -t11, .vasta.kostus* -õ -t9, .vasta|mõjo -mõo -mõjjo v -mõio27 keerulistes süsteemides toimib üheaegselt palju tagasisidesid keerolisin süsteemen tüütäseq ütel aol mitmõq vastamõoq; autoril puudus lugejate tagasiside autoŕ es tiiäq, mis lugõjaq timäst arvasõq; tootjal pole tarbijate tagasisidet tegejäl olõ-iq tarvitajidõ käest vastakostust;
tagasisõit tagasi|sõit -sõidu -.sõitu37, tagasi.sõitmi|nõ -sõ -st5, tagasitulõ|ḱ -gi -kit13 Helsingist tagasisõidul tabas neid torm Helsingist tagasitii pääl jäiq nä maru kätte; tagasisõidupilet tagasipileť;
tagasitee tagasiti̬i̬ - -d51 ma eksisin tagasiteel ära ma essü tagasi tullõn ärq; siia majja tal tagasiteed enam pole siiäq majja täl inämb asja ei olõq;
tagasitulek tagasitulõ|ḱ -gi -kit13, tagasitulõmi|nõ -sõ -st5, tagasi|tulõnǵ -i -it13
tagastama tagasi .andma , tagasi tu̬u̬ma , tagasi vi̬i̬ tagastas raamatu raamatukokku vei raamadu raamadukokko tagasi; sõitis võlga tagastamata minema sõiť võlga masmaldaq minemä; see maa kuulub tagastamisele taa maa andas umanigulõ tagasi;
tagastamine tagasi.andmi|nõ -sõ -st5, tagasivi̬i̬mi|ne -se -st5, tagasitu̬u̬mi|nõ -sõ -st5
tagatis taganus -õ -t9, taganusvar|a -a -ra28, kimmätüs* -e -t9 pangad tahavad väga suuri tagatisi pangaq tahtvaq väega suuri taganuisi; maatükk oli laenu tagatiseks maa olľ lainu taganusvara; keel on rahva püsimajäämise tagatis rahvas püsü-iq keeleldäq;
tagatuba tagatar|õ -õ -rõ24 tuli tagatoast välja tulľ takasttarõst v tagatarõst vällä; läks tagatuppa lätś taadõtarrõ v tagatarrõ;
tagatuli taga|tuli -tulõ -tuld41, perä|tuli -tulõ -tuld41
tagauks taga|usś -ussõ -ust39 eesukse kaudu käisid saksad, tagauksest teenijarahvas iistussõst käveq śaksaq, takastussõst tiińjärahvas;
tagavara tagavar|a -a -ra28, tagahus -õ -t9, tagahusvar|a -a -ra28, tagonavar|a -a -ra28, vanavara† vanavara vannavarra28 puude tagavara puiõ tagavara; on sul veel mõni vale tagavaraks? om sul viil mõ̭ni võlśkus tagavaras?; ait oli tagavaradest pungil ait olľ vannavarra haŕaniq täüs; tagavaraks jätma saiso jätmä, taganusõs v tagavaras jätmä; jätsin selle tagavaraks ma jäti taa saiso v hoiõ taa tagavaras;
tagi II (rõivas) tagi tagi taki26, kuhť kuhti .kuhti37 teksatagi teksätagi; nahktagi nahktagi;
tagi I I tehnika ta|ǵa -ja -ḱa29, tagja taja takja29, ravvasit|t -a -ta31
taguma .pesmä .pessäq pessä61, .mütmä müttäq mütä61, .plaadśma .plaadsiq plaadsi63, .plaańma .plaaniq plaani63, .tamṕma .tampiq tambi63, .kolḱma .kolkiq kolgi63, klu|dima -tiq -di57, (sepä tüü man) .kluhma .kluhviq kluhvi63, ra|goma -koq -o59, tsa|gama -kaq -a59, tegemä tetäq ti̬i̬60 taob rusikaga vastu lauda mütt rusigugaq vasta lauda; kalamees taob jäässe augu kalamiiś rago ijä sisse mulgu; sepp taob mõõka sepp tege mõ̭õ̭ka; terasest taotud nuga teräsest tett väitś; süda taob süä pess; tao rauda, kuni see tuline on! tsaaq v raoq rauda, nikaguq tä kuum om!; taob vastu ust plaań vasta ust; hästitaotav metall metalľ, midä and häste tsakaq; kaarte taguma kaartõ lüümä;
tagumik taga|ots -otsa -.otsa31, perseq .perse pers(e)t18, per|ä -ä -rä24, hrl m tuh|haŕ -ara -arat4 suure tagumikuga tüdruk suurõ persegaq tütrik; andis laksu tagumiku pihta anď laksu pers(e)t piten; siis pole muud kui küta tagumik kuumaks sis olõ-iq muud ku kütäq perseq kuumas; vaat kui nähvan sulle vitsaga vastu tagumikku kaeq ku tsipsa sullõ vitsagaq tuharit piten; laseb tagumikul mäest alla lask perseqnühüssilläq  v  persükallaq mäest alla; kes seal põõsa all palja tagumikuga on? naľ kiä sääl puhma all pildistäs?; kukkus tagumikule maha sattõ persülde  v  persilde maaha;
tagumine tagoma|nõ -dsõ -st5, viimä|ne -dse -st7, perämä|ne -dse -st7, taga- kassi tagumised käpad kassi tagakäpäq; olgu see tagumine kord talle raha laenata! olkõq taa viimäne v perämäne kõrd tälle rahha lainadaq!;
tagune tago|nõ -dsõ -st7 uue maja tagune oli koristamata vahtsõ maja takast olľ kasimaldaq; see on kolme aasta tagune lugu seo om kolmõ aasta vannunõ v kolmõhavvanõ v kolm aastakka vana lugu;
tagurdama taasperi(lde) .sõitma v ajama , tagasi .laskma , .taasta|ma -q -81, .taanda|ma -q -83, .taa|tama -taq -da81, mitmit kõrdo .taatõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 juht tagurdas auto õuele juhť ai auto taasperi hoovi pääle v taať auto hoovi pääle;
tagurdustuli taasperi|tuli -tulõ -tuld41, .taa(s)tamis|tuli -tulõ -tuld41
tagurlane tagasi.kiskja - -t3, tagasi.käändjä - -t3
tagurlik tagasi.kiskja - -t3, tagasi.käändjä - -t3 tagurlik valitsus tagasikiskja valitsus;
tagurlus tagasi.kiskmi|nõ -sõ -st5, tagasi.käändmi|ne -se -st5, m tagasi|.kiskjaq -.kiskjidõ -.kiskjit3, tagasi|.käändjäq -.käändjide -.käändjit3
tagurpidi taasperi(lde) , tagasiperi , tagosiperi , taossperilde , taaspersilde , takaspäidi , persipäidi laps kukkus tagurpidi lumme latś sattõ persilde lummõ; vaat kui jõgi hakkab tagurpidi voolama kaeq ku jõgi nakkas taasperilde juuskma; särk tagurpidi seljas hamõ taasperi sälän; läks tagurpidi välja lätś taasperi v sälg iin v tagosiperi ussõ;
tagurpidikäik taasperi|käüḱ -käügi -.käüki37, tagasi|käüḱ -käügi -.käüki37 juht pani tagurpidikäigu sisse juhť panď taasperikäügi sisse;
taha .taadõ , takka vaatas taha kai taadõ; kell jääb taha kell jääs perrä; istus laua taha istõ lavva taadõ;
tahapoole .taadõpoolõ , takkapoolõ
tahe (tahte) .tahtmi|nõ -sõ -st5, kiim kiima .kiima35, him|o -o -mo26, is|o -o -so26 töötahe tüühimo, tüüiso; hea tahte avaldus hää tahtmisõ vällänäütämine; tal on kindel tahe võita täl om kimmäs himo võitaq;
tahe (taheda) tahhe - -t14, tahenu|q - -t1 muld on juba piisavalt tahe maa om jo ärq tahenuq; kas pesu on juba tahe? kas mõsu om jo tahenuq?; ta ei taha kooki, vaid midagi tahedamat tä taha-iq kuuki, a midägiq soolast v kimmämbät; heeringas teeb südame tahedaks heering tege süäme kimmäs v heeringäst saa süä kinniq; teeme ära ja asi tahe teemiq ärq ja asi jutin;
tahendama tahenda|ma -q -83, .kuivama kuivadaq .kuiva77 tuul tahendas maad tuuľ tahenď maad; tahendab pestud marju kuivas mõstuisi marjo;
tahenema tahe|nõma -(nõ)daq -nõ89, tahehu|ma -daq -84, muhe|nõma -(nõ)daq -nõ89 maa taheneb päikese käes maa tahenõs päävä käen; vihmad lakkasid ja teed tahenesid sado jäi perrä ja tiiq tahesiq; tõi õues tahenenud pesu tuppa kuivama tõi välän tahenuq mõsu tarrõ kuioma;
tahes taht tulgu, kes tahes! tulkuq, kiä taht!; tehke kuidas tahes! tekeq kui taht!; pane selga milline kleit tahes! panõq kleiť sälgä määne taht!;
tahes-tahtmata tahat vai ei (tahaq) , päsemäldäq , .tahtmaldaq koolikorrale peab tahes-tahtmata alluma koolikõrrast piät kinniq pidämä, tuust ei päseq; ilus ilm teeb tahes-tahtmata meele rõõmsaks illos ilm tege meele hääs, tahat vai ei;
tahk 1. külǵ kü(l)le .külge34, kanť kandi .kanti37 kuubi tahud kandi küleq; sellel probleemil on mitu tahku taal hädäl om mitu külge; 2. tahk taho .tahko36, kõvasḱ -i -it13, last lastu .lastu37, hi|go -o -ko27
tahke tahhe - -t14, kalǵ kalõ .kalgõ37 tahke aine tahhe ollus; tahke leib kalǵ leib; piiritus võib esineda gaasilises, vedelas ja tahkes olekus piiretüs või ollaq gaasilinõ, veteľ vai kalǵ; tahke suusamääre kalǵ suusamääŕ;
tahkekütus tahheküteq* tahhekütte tahhetkütet18, kalǵküt|eq* -te -et18 kivisüsi, turvas ja puit on tahkekütused merehüdsi, turbas ja puu ommaq tahheqkütteq;
tahkuma kalõs minemä , kalõhu|ma -daq -84 elavhõbe tahkub –38º juures ellävhõpõ lätt kalõs –38º man; savikruus tahkub päikese käes savikruuś tahenõs päävä käen;
tahm tahm tahma .tahma30, nõgi nõ̭õ̭' nõkõ25
tahmama tahma|tama -taq -da82, nõgi|tama -taq -da82, nõ̭õ̭|tama -taq -da81 suits tahmab lage sau tahmatas lakõ;
tahmane tahma|nõ -dsõ -st7, nõ̭õ̭|nõ -dsõ -st7, nõgi|nõ -dsõ -st7
tahmuma ärq .tahmama , .tahmu|ma -daq -84, tahmah(t)u|ma -daq -84, nõgih(t)u|ma -daq -84, nõ̭õ̭|tuma -tudaq -tu84 tahmunud pliidiraud tahmatunuq pliidiraud; sauna seinad olid tahmunud sanna sainaq olliq ärq tahmanuq;
taht tahť tahi .tahti36
tahtejõud .tahtmi|nõ -sõ -st5, .sutmi|nõ -sõ -st5, .tahtmis|vägi -väe -väke25, .tahtmis.kimmüs -e -t9 kõige tähtsam on tahtejõud kõ̭õ̭ tähtsämb om tahtminõ; sul pole tahtejõudu ollagi sul olõ-iq sukugiq sutmist; võtsin kogu tahtejõu kokku võti kõ̭iḱ uma tahtmisõ kokko;
tahtejõuetu mo|ľo -ľo -lľo26, (.)pehmeke|ne -se -ist8, .pehmege|ne -se -ist8, mallõ|du -du -tut1, jovvõ|du -du -tut1, .tahtmisõldaq , .sutmisõldaq tahtetu inimene pehmegene inemine;
tahtejõuline = tahtekindel .tahtmisõgaq - -t3, .tahtja , .sutja - -t3, kimmäs .kimmä kimmäst22 tahtejõuline sportlane sutja spordimiiś v -naanõ; ta on vendadest kõige tahtejõulisem täl om velist kõ̭gõ inämb tahtmist;
tahtlik .nimme , meelegaq , .tahtli|nõ -dsõ -st5, tsihigaq tahtlik vale nimme võlśminõ; kehavigastuse tahtlik tekitamine meelegaq vika tegemine; tahtlik tapmine tahtlinõ tapminõ; heatahtlik häätahtlinõ, armulinõ; kuritahtlik kuritahtlinõ; pahatahtlik kuri, hõel; vabatahtlik priitahtlinõ;
tahtlikult .nimme , nimelt , meelegaq ta tegi seda tahtlikult tä tekḱ tuud nimme; solvas kaaslasi tahtlikult üteľ seldsiliisile nimme halvastõ;
tahtma .tahtma .tahtaq taha61, himosta|ma -q -83 tahtsin veel kooki ma tahtsõ viil kuuki; ma ei tea isegi, mida tahan ma tiiä-iq esikiq, midä taha; ta tahab linna minna, aga mina küll ei tahaks tä taht liina minnäq, a mul joht tahtu-iq minnäq; elu tahab elamist, töö tegemist elo taht elläq, tüü taht tetäq; ma ei taha süüa maq taha-ai süvväq v ma hooli-iq söögist;
tahtmatult vägüsi , .trehvämiisi , .tahtmaldaq , kogõmaldaq , .vasta .tahtmist kurjad mõtted tulevad tahtmatult pähe kuŕaq mõttõq tulõvaq vägüsi päähä;
tahtmine .tahtmi|nõ -sõ -st5, him|o -o -mo26, himmu - -2, is|o -o -so26, lusť lusti .lusti37, hõ|la -la -lla28, .hõikus -õ -t9, .lusťus -õ -t9 mul pole mingit tahtmist seda teha mul olõ-iq määnestkiq himmo tuud tetäq; peab oma tahtmise saama piät umma tahtmist saama; neil on tahtmine täna peole minna näil om hõikus v hõla täämbä pidolõ minnäq;
tahuma tahvi|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, .tahma .tahviq tahvi63, .tahva|ma tahvadaq .tahva77, tah|o(ha)ma -hoq v -odaq -o v -oha88, tahva|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90, tah|oma -hoq v -odaq -o88, taho|vama -(va)daq -va89, .kanťma .kantiq kandi63 taat tahub seinad siledamaks taať tahvitsõs sainaq sillembäs; täna on tarvis palke tahuda täämbä om vaia palkõ kantiq;
tahumatu pr(o)osta - -t2, .lihtsä - -t3 tahumatu käitumine prosta üllenpidämine;
tahvel .tahvli - -t1, tahi|laud -lavva -.lauda33 tahvelarvuti tahvlipuutri, laabatś;
tai II laih laiha .laiha30, la|ḣa -ḣa -hḣa28 tailiha ja pekk laih liha ja väkev liha;
taibukas terä|ne -dse -st7, hää .päägaq , .märksä - -t3, .taipsa - -t3, .taidsa - -t3, taitsa ta on klassi kõige taibukam poiss tä om klassi kõ̭õ̭ terätsemb poisś; väga taibukas vastus väega taipsa vastaminõ;
taidleja aśaarmastaja - -t3, esiqtegijä - -t3 taidlejad käivad rahvamajas näitemängu harjutamas aśaarmastajaq kääväq rahvamajan näütelemist haŕotaman;
taidlema: naised käisid rahvamajas taidlemas naasõq käveq rahvamajja laulma v tandśma;
taidlus .laulmi|nõ -sõ -st5, .tandśmi|nõ -sõ -st5, .näütemängotegemi|ne -se -st5, esiqtegemi|ne -se -st5, (hrl rahvatandso kotsilõ naľatamiisi) kuntś.kargami|nõ -sõ -st5
taies kunstitü̬ü̬ - -d52, taiõq .taidõ taiõt19, kunstiteos -(s)õ -t11 lossis eksponeeriti kuulsaid taieseid lossin näüdäti kuulsat kunsti;
taifuun .taifuń -i -it4, marupöörüs -(s)e -t11
taiga nõgla|mõts -mõtsa -.mõtsa30, taik* taigu .taiku37, (tummõt sorti) Tsiberi laań taigavööndi loomastik nõglamõtsavüü eläjäq;
tailiha laih liha ma ei taha tailiha, ma tahan pekki taha-iq ma laiha lihha, ma taha vägevät;
taim kasv* kasvo .kasvo37, (köögivilä, lilli vms) lu̬u̬m looma lu̬u̬ma31 istutab kapsataimi kükkäs kapst(a)luumõ;
taimekasvatus kasvondus* -õ -t9, kasvomajandus* -õ -t9, kasvokasvatus* -õ -t9
taimelava (looma)laos -(s)õ -t11 lähen aganiku taha taimelava juurde taimi pritsima lää kõlgussõ taadõ laossõ manoq luumõ tsiukma; ülikool on teadlaste taimelava ülikuuľ om tiidläisi kasvolava;
taimemääraja kasvoraama|t -du -tut13, kasvo.määräjä - -t3, kasvo.tundja* - -t3
taimerasv kasvo|rasõv -rasva -.rasva45 looma- ja taimerasvad eläjä- ja kasvorasvaq;
taimeriik kasvo|ilm* -ilma -.ilma30, kasvo|vald* -valla -.valda33
taimestik m kasvoq .kasvõ .kasvõ30, kasvistu* - -t1 rabataimestik m samblõsuu kasvoq; alustaimestik m aloskasvoq; hõreda rohttaimestikuga mäenõlv hõrrõ hainagaq mäeviiŕ;
taimetoit (ilma) lihaldaq sü̬ü̬ , kasvo|sü̬ü̬ -söögi -sü̬ü̬ki37
taimetoitlane kasvosü̬ü̬jä* - -t3, naľ liha.põlgja - -t3 taimetoitlastele oli kaetud eraldi laud kasvosüüjile olľ katõt eräle laud; meil on siin üks taimetoitlaste laager sees naľ meil om tan ütś püdsejüräjide laagri seen;
taimeõli söögiõl|i -i -li26, poslamasla - -t2, kasvoõl|i* -i -li26
taimkate m kasvoq .kasvõ .kasvõ30, kasvistu* - -t1 väikesel saarel puudus taimkate väiku saarõ pääl olõ-õs kasvõ;
taimla kasvo|aid* -aia -.aida33, laos -(s)õ -t11, puu|aid -aia -.aida33, lu̬u̬m|aid -aia -.aida33, looma|aid† -aia -.aida33 käis taimlas kuusetaimi rohimas käve luumaian kuusõloomakõisi kitskman;
taimne kasvo- , kasvoli|nõ -dsõ -st5 taimne õli kasvoõli; taimsed rasvad kasvorasvaq; taimsed valgud kasvovalguq;
taimtoiduline kasvosü̬ü̬jä* - -t3 karu on peamiselt taimtoiduline kahr om päämidselt kasvosüüjä;
tainane .tahta|nõ -dsõ -st7, .taina|nõ -dsõ -st7
tainapea jahupää - -d50, .tainapää - -d50, .tahtapää* - -d50, ulľ ulli .ulli37, ulľpää - -d50, .vaarapää - -d50 kuradi tainapea! kuradi jahupää!;
tainarull .tahta|trulľ -trulli -.trulli37, .taina|trulľ -trulli -.trulli37
tainas tahas .tahta tahast23, tainas .taina tainast22, (nõsõmaldaq) kohetus -õ -t9 leivatainaga paigati ämbrit ka leevätahtagaq paigati pangi kah; täna panin leivataina hapnema, siis saab homme ära küpsetada täämbä panni leeväkohetusõ ärq hapnõma, sõ̭s saa hummõń ärq kütsäq; ma sõtkun leivatainast ma kasta leibä;
taip mu|dsu -dsu -tsu26, muts mutsu .mutsu37, taid taio .taido37, taip taibu .taipu37, .pulmu|s† -(sõ) -(s)t10 tal pole taipu, ta ei taipa üldse täl olõ-iq mutsu, tä saa-iq sukugiq arvo; eks ta üks loll on, ei ole tal mingit arusaamist ega taipu ütś moľo om õ̭nnõ, olõ-iq täl üttegiq tundmist ei tõtõhust; poisil oli taipu ära joosta poisil olľ mõistust ärq juuskõq;
taipama .arvo .saama , ja|gama -kaq -a59, .taipama taibadaq .taipa77, .pulmama† pulmadaq .pulma77, kava|tsõma† -tsaq v -daq -dsõ90 taipas kohe, mida teha sai õkva arvo, midä tetäq; lapsed taipavad rohkem, kui arvatakse latsõq saavaq rohkõmb arvo, ku arvatas; ta ei taibanud maast ega ilmast tä es jaaq maad ei ilma; kas sa sellest asjast midagi taipad? kas sa taast aśast midägiq taipat?; see laps ei taipa veel midagi taa latś pulma-iq viil midägiq; ei taibanud naisele lilli tuua es tulõq tuu pääle, et naasõlõ lille tuvvaq; arst taipas ära, et ma käojaani ajasin tohtri kavatś tuu aśa ärq, et ma narrijuttu pei; ma ei taibanud kohe mul es tulõq kõrragaq taipust;
taipamatu .mõistmaldaq , .arvosaamaldaq , .taipamaldaq vaatas mulle taipamatu näoga otsa kai mullõ mõistmaldaq näogaq otsa; taipamatu inimene ugalanõ, arvosaamaldaq inemine; no on üks taipamatu inimene no om ütś mõistmaldaq inemisetükk;
taipamine .arvo.saami|nõ -sõ -st5, .mõistmi|nõ -sõ -st5, .taipus -õ -t9
taiplik terä|ne -dse -st7, .taipsa - -t3, .märksä - -t3, .taidsa - -t3, .taitsa - -t3, mudsuka|nõ -dsõ -st5, ter|räv -ävä -ävät4 väga taiplik mees väega teräne miiś;
taiplikkus .taipsa olõminõ , teräsüs -e -t9
taju .tundmi|nõ -sõ -st5, mi̬i̬ľ meele mi̬i̬lt40 ajataju ao tundminõ; ruumitaju ruumi tundminõ; valgustaju valgõ tundminõ; sotsiaalne taju ütiskundlinõ miiľ; kaotasime ajataju mi panõ es aigo tähele;
tajuma .tundma (.)tundaq tunnõ min 1. k .tun(d)sõ v tunni66, .arvo .saama , .tundmist .saama koer tajus ohtu pini tunď hätä; vanaema tajub ilmamuutusi (ette) vanaimä tund ärq, ku ilm muutuma nakkas; inimene ei taju kõiki helisid inemine kuulõ-iq kõ̭iki helle;
takerduma .paklihe .jäämä , pidämä .jäämä , kinniq .jäämä vestlus on takerdunud jutuajaminõ om paklihe jäänüq; vestlus takerdus jutt jäi pidämä; piiriläbirääkimised takerdusid piirikõ̭nõlusõq joosiq paklihe v ommaq paklihe lännüq; jalg takerdus oksa taha jalg jäi ossa taadõ; keel takerdub kiiľ käü kapla; mehe silmad takerdusid ilusal tüdrukul meesterahva silmäq jäiq ilosa tütrigu pääl kinniq;
takerdumine .paklihe.jäämi|ne -se -st5, pidämä.jäämi|ne -se -st5, kinniq.jäämi|ne -se -st5
takistama segä(hä)mä sekäq v .siädäq sekä v segähä88, mitte .laskma , ki̬i̬ldmä keeldäq v ki̬i̬ldäq keelä66, takista|ma -q -83 ära takista teiste tööd! segägu-iq tõisi tüütegemist!; see hakkab meid takistama taa nakkas meid segämä; miski on ta tulekut takistanud midägiq om tä tulõmist segänüq v olõ-iq täl lasknuq tullaq; võrk takistab kärbeste sissetulemist võrk lasõ-iq kärbläisi sisse; päästevest takistab vee alla vajumist pästevesť lasõ-iq vii ala vaodaq; soe ilm takistab loomade talveunne jäämist lämmi ilm lasõ-iq eläjil talvõunnõ jäiäq;
takistamatult segämäldäq pääsesime väravast takistamatult välja saimiq värehtist nii vällä, et kiäkiq es sekäq;
takistus pidähüs* -e -t9, jukõrus -õ -t9, takistus -õ -t9, nakah(t)us -õ -t9, sulg su(l)lu .sulgu36, sulõng -u -ut13 takistus tekkis seal, kus seda kõige vähem kardeti jukõrus tulľ sääl ette, kon tuud kõ̭gõ veidemb peläti; hingamistakistus hingämispidähüs; teel on takistus tii pääl om sulg iin; sõdur peab läbima kõik takistused sõ̭amiiś piät kõ̭gõst läbi minemä, ütśkõ̭iḱ miä ette tulõ;
takistusjooks sport takistusju̬u̬skmi|nõ -sõ -st5, naľ jukõrusju̬u̬skmi|nõ -sõ -st5
takjas taḱas takḱa taḱast22, takjas .takja takjast22, naḱas nakḱa naḱast22, nakjas .nakja nakjast22 takjad hakkavad riiete külge nakjaq nakkasõq rõividõ külge; takjalehed kobraleheq;
takk hrl m pakaľ .pakla pakald22, pakõľ .paklõ pakõld22, laasi|k -ga -kat13, m .rehk|eq -ide -it18, lemmi|geq -kide -kit13, rabi|guq -kidõ -kit13 takku ketrama tokutama; takku täis paklinõ; takunöör paklanõ kabõl; nagu kana takus niguq kana paklin; takuse alaosaga särk pakladsõ jakugaq hamõq; oled nagu kana takus, ei pääse edasi ega tagasi olõt niguq hao seen, ei hirgnõq, ei hargnõq taa asi;
takka takast üks tõmbas eest, teine lükkas takka ütś tõ̭mmaś iist, tõõnõ tougaś takast;
taks takś taksi .taksi37, hind hinna .hinda30, mass massu .massu37
taks I takś taksi .taksi37, taksipin|i -i -ni26
taksaator mõts taksi̬i̬ŕjä - -t3
takseerima .perrä v üle .kaema , .silmämä silmädäq .silmä77, silmis|.kitśmä -.kitsiq -kitsi63, tak|si̬i̬ŕmä -si̬i̬riq -seeri63 takseerisime hobust kaimiq hobõst; talumees takseeris viljaorast talomiiś silmiskitś viläorast;
takso takso - -t2, takso.auto - -t1
taksojuht takso|juhť -juhi -.juhti36 mu naabrimees on taksojuht mu naabrimiiś sõit taksot;
taksonoomia .sorťmi|nõ -sõ -st5, táksonoomia - -t3 lindude taksonoomia tsirkõsorťminõ;
taksopeatus takso.piätüs -e -t9, takso.saistus -õ -t9 kus on taksopeatus? kon taksoq saisvaq?;
takt 1. muus takť takti .takti37 2. (peenemb) .tundmi|nõ -sõ -st5, .sündsüs -e -t9
taktika takti|ga -ga -kat3, kõrd kõrra .kõrda33, .säädmi|ne -se -st5, kõrra|plaań -plaani -.plaani37, (.lühkü ao) plaań plaani .plaani37 tal on laste kasvatamisel oma taktika täl om latsi kasvatamisõ jaos uma kõrd; praegu on vaikimine õige taktika põraq om vaikiolõḱ kõ̭gõ õigõmb v põra om kõ̭gõ õigõmb vaiki ollaq; taktikajooks paśmisõgaq juusk, kavvaľ juuskminõ;
taktikaline taktigali|nõ -dsõ -st5 taktikaline viga taktigalinõ viga;
taktitu = taktitundetu .sündmäldäq , .kõlbmaldaq , pro(o)sta - -t2 tema poolt on taktitu seda meenutada timäst om sündmäldäq v kõlbmaldaq taad miilde tulõtaq; temast on taktitu seda rääkida täl ei kõlbaq säänest juttu kõ̭nõldaq;
taktitundeline pi̬i̬nü.tundõli|nõ -dsõ -st5, pi̬i̬nü .tundõgaq , pi̬i̬ - -t1, .sündsä - -t3 ta on taktitundeline inimene tä om peenembä tundmisõgaq v tä om sündsä;
taktitunne peenemb .tundminõ haigetega tegelemine nõuab suurt taktitunnet tõbitsidõgaq ümbrekäümises v kammandamisõs om peenembät tundmist vaia;
takune .pakla|nõ -dsõ -st5 takune särk paklanõ hamõh;
tala tal|a -a -la28, vinütüs -e -t9, (väiko huunõ ainukõnõ tala) oripuu - -d50
talaar opõtaja|rüüd -rüvvü -.rüüdü36, hõlsť hõlsti .hõlsti37, taala|ŕ -ri -rit4, papi|rüüd -rüvvü -.rüüdü36
tald tall talla .talla30 saapatald saapatall; taldu panema tallutama; taldu tikutama peiľmä;
taldrik .taldri|k -gu -kku38, livvakõ|nõ -sõ -ist8, taldre|k -gu -kut13
talent anď anni .andi37, annigaq inemine , anni|k -gu -kut13 tal on selle asja peale talenti täl um tuu aśa pääle andi; uute talentide otsing vahtsidõ andõ välläotśminõ v vahtsidõ annigaq inemiisi välläotśminõ;
talgud talos -(s)õ -t11, m .talg|oq -idõ -it23, talos|(s)õq -sidõ -sit11 sõnnikuveotalgud sitatalos;
talguline .talgoli|nõ -sõ -st5
tali II tehn tali ta(l)ľa .talja v .talľa43, tali tali talli26, vintś vindsi .vintsi37 talitross on katki taľatrosś om katśki;
tali I I tal talvõ .talvõ35 talivili talvõvili; talisibul talvõsipuľ;
talisman .hoitja - -t3, õ̭nnõtu̬u̬ja - -t3, õ̭nnõaśakõ|nõ -sõ -ist8, õ̭nnõpu|tin -dina -dinat4 tal oli talisman alati taskus täl olľ õ̭nnõaśakõnõ kõ̭gõ karmanin; nad istusid sadamas ja müüsid talismane nä istõq sadaman ja möiq õ̭nnõpudinit;
talisport talvõ|sporť -spordi -.sporti37
talitama 1. tegemä tetäq ti̬i̬60, olõma ollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58, .ümbre .käümä , .ülle(h)n pidämä ei tea, kas ma talitasin õigesti ei tiiäq, kas ma tei õigust; 2. talli|tama -taq -da82, ka(m)manda|ma -q -83, toimõnda|ma -q -83, (eläjit) .hellämä hellädäq .hellä77, (tõbist) .paśma .passiq passi63 talitasin loomad ja lapsed tallidi eläjäq ja latsõq ärq; ma pean kodus haiget ema talitama ma piä koton haigõt immä paśma;
talitlema tallitõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, tü̬ü̬|tämä -täq -dä81
talitlus tallitlus -õ -t9, tü̬ü̬tämi|ne -se -st5, tallitõlõmi|nõ -sõ -st5
talitsema tagasi .hoitma , pi|dämä -täq -ä59, vaossi(h)n .hoitma talitse oma keelt! piäq uma kiiľ vaossin!; ta ei suutnud end enam talitseda tä es sutaq inämb hinnäst tagasi hoitaq;
talitus ta(l)litus -õ -t9, toimõndus -õ -t9, ka(m)mandus -õ -t9, pidämi|ne -se -st5, asõľ† .asklõ asõld23 matusetalitus matusõpidämine;
talje piht piha .pihta32, keskkotus -(s)õ -t11, kesk|paik -paiga -.paika30, keskkih|ä -ä -hä24, .talja - -t3 neiu on peene taljega näio om piinü pihagaq; ta on taljest juurde võtnud tä om keskelt paksõmbas lännüq; kampsun oli tihedalt ümber talje kampś olľ tihtsäle ümbre piha; taljesse õmmeldud vest pihta ummõld vesť;
tall (talle) voonakõ|nõ -sõ -ist8, hoonakõ|nõ -sõ -ist8, vu̬u̬n voona vu̬u̬na37, tsil|e -e le24, tallõkõ|nõ -sõ -ist8, (imäne) utikõ|nõ -sõ -ist8, (esäne) oońo - -t3, oiso - -t3, usśo - -t3 lambal on kolm talle lambal om kolm tsille v voonakõist; lambatalle kutsuma tsiletämä;
tall (talli) talľ talli .talli37
tallalaud (vokil, peelil) jalg|laud -lavva -.lauda33, jala|laud -lavva -.lauda33, lavva|k -gu -kut13, tallatus -õ -t11
tallama .sõkma sõkkuq sõku64, sõk|kama -adaq -ka77, sõku|tama -taq -da82, mitmit kõrdo sõkiskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 koer tallab lilli, aja ära! pini sõkk lille, ajaq ärq!; lehmadele on heina liiga palju pandud, tallavad kõik ära lehmile om haino palľo pant, sõkkasõq kõ̭iḱ ärq; vokki tallama vokki sõkkama, hiirama; maha tallama maaha sõkma; maha tallama (rahe puult) räüssämä; kukk tallab kana kikas sõkk kanna; mis kukel viga tallata, kui kana ilma sabata mis kikkal viga kellädäq, ku kana ilma hannaldaq;
talletama (alalõ) .hoitma poeg raiskas ema talletatud raha ära poig raisaś imä koŕadu raha ärq; need dokumendid tuleb arhiivi talletada neoq paprõq tulõ kiräkokko pandaq; talletas mällu jätť miilde;
tallinlane .Taľna inemine , .taľnakõ|nõ v .taľnagõ|nõ -sõ -ist8
tallutama tallu|tama -taq -da82, taldu|tama -taq -da82
talong tsek|ḱ -i -ki37, pile|ť -di -tit13, talonǵ talongi ta.longi37 suhkrutalong tsukrutsekḱ;
taltsas .välläopa|t -du -tut1, vaga|nõ -dsõ -st7, (.kässi v kä(s)sile) harinu|q - -t1, .taidsa - -t3, .taitsa , .taltsa - -t3 tsirkuses esines taltsas lõvi tsirkusõn asť üles välläopat lõvi; karupojad muutusid väga ruttu taltsaks kahrupojaq harisiq väega ruttu inemiisigaq ärq; see on taltsas kassipoeg, laseb end sülle võtta seo om taidsa tiidśo, lask hindä üskä võttaq; taltsa loomuga inimene tasaligu meelegaq inemine, tasalik inemine; vastu hommikut jäi tuul taltsamaks vasta hummokut jäi tuult veidembäs; see kits on nii taltsas! taa kits om nii kässi harinuq!;
taltsutama 1. (.vällä) op|pama -adaq -pa77, (.kässi v kä(s)sile) haŕo|tama -taq -da82 taltsutatud karu vällä opat kahr; see loom on juba väiksest peast taltsutatud, laseb paitada taa elläi om jo väikust käsile haŕotõt, lask ilestäq; ka taltsutatud kiskja jääb ikka kiskjaks ka käsile harinuq murdja elläi jääs iks murdjas; 2. tagasi .hoitma , pi|dämä -täq -ä59, vaossi(h)n .hoitma taltsutage ometi oma kurja koera! hoitkõq ummõhtõ umma kurja pinni vaossin!; noormeest ei suutnud miski taltsutada nuurtmiist es saiaq inämb kuiki tagasi hoitaq;
taltuma tasah(t)u|ma -daq -84, .taltu|ma -daq -80, (.kässi v kä(s)sile) hari|nõma -(nõ)daq -nõ89 ta on äkiline, kuid taltub kiiresti tä om äkiline, a tasahus ruttu; tormine meri on taltunud torminõ meri om tasahunuq; autovargad on viimasel ajal natuke taltunud autovargaq ommaq viimätsel aol veidükene tagasi tõ̭mmanuq;
talu tal|o -o -lo26, kotus -(s)õ -t11, elotus -õ -t9, elo elo ello26, elämi|ne -se -st5 renditalu rendikotus; popsitalu popsikotus; hajatalud hajovallaq taloq; ostsin endale talu osti hindäle kotussõ;
taluma (.vällä) kannahta|ma -q -83, (.vällä) .kandma (.)kandaq kanna66, si̬i̬ťmä si̬i̬tiq seedi63 talub nälga, valu kannahtas nälgä, hallu; ta ei talu purjus inimesi silmaotsaski tä ei kannahtaq sukugiq puŕon inemiisi; millist leili sa talud? määnest lõunat sa kannat?;
talumaja talotar|õ -õ -rõ24
talumatu (.vällä)kannahtamaldaq suvel valitseb seal talumatu kuumus suvõl om sääl perädü v põrgu kuum; vaikus muutus talumatuks vaikust jovva es inämb vällä kannahtaq;
talumatult (.vällä)kannahtamaldaq valgus oli talumatult ere valgus olľ väega valgõ; süda hakkas talumatult kiiresti lööma süä naaś palľo kipõstõ v ülearvo pesmä;
talumees = talunik talo|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, talopidäjä - -t3 kas sa kuulud ka talunike liitu? kas sa olõt kah talomiihi liidon?;
taluperemees talo.perre|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39 nooremast pojast sai õpetaja, vanem hakkas taluperemeheks noorõmbast pojast sai oppaja, vanõmb naaś taloperremehes;
talupidaja talopidäjä - -t3, talopi|täi -däjä -däjät4, kotu(s)sõpidäjä - -t3, põllupi|täi -däjä -däjät4
talupidamine talopidämi|ne -se -st5 peremees teeb talupidamise kõrvalt puutööd perremiiś tege talo kõrvalt puutüüd;
talupoeg talo|poig -puja v -poja -.poiga32
talutaja .juhťja - -t3, avitaja - -t3, vido(s)ni|k -gu -kku38, vedo(s)ni|k -gu -kku38
talutama .juhťma .juhtiq juhi63, avi|tama -taq -da82 taluta ta siiapoole! juhiq tä siiäqpoolõ!; talutas vanakese üle tee aviť vanakõsõ üle tii; haige talutati voodisse haigõ avitõdi sängü; talutab koera rihma otsas vidä pinni rihma otsan;
talutav: kõige raskemini talutav aastaaeg oli seal suvi suvvõ olľ sääl kõ̭gõ rassõmb vällä kannahtaq;;
taluvus (.vällä)kannahtami|nõ -sõ -st5, (.vällä).kandmi|nõ -sõ -st5, .vastapidämi|ne -se -st5 see puu on hea külmataluvusega seo puu kand küländ häste külmä; sinu käitumine ületab juba kõik taluvuse piirid! su üllenpidämine lätt jo üle õgasugudsõ piiri!; stressitaluvus pitsüse välläkannahtaminõ;
taluõu uss|aid -aia -.aida33, moropääli|ne -dse -st7, mor|o -o -ro26 taluõuel mängisid lapsed latsõq mängeq moro pääl; taluõuele pääses läbi värava ussaida pässi läbi värehti; loomi ei tohi taluõuele lubada, need teevad lilledele liiga ja kipuvad tuppa eläjit tohe-iq ussaida laskõq, nuuq tegeväq lillele liiga ja tüküseq tarrõ;
talv tal talvõ .talvõ35 vähese lumega talv ohukõnõ tal;
talveaed talvõ|aid -aia -.aida33 pidu toimus talveaias pido olľ v pito peeti talvõaian;
talvehooaeg tal talvõ .talvõ35, talvinõ aig talvehooajal käib Haanjas palju suusatajaid talvõ(l) käü Haanin palľo suusatajit;
talvel talvõl , .talvõ talvel sõideti Riiga talvõ sõidõti Riiga;
talvemantel talvõpali|t -du -tut13, talvõ.paľto - -t1
talvemüts talvõ|müts -mütsü -.mütsü37, talvõkü|päŕ -bärä -bärät4
talvike eläjät talvikõ|nõ -sõ -ist8, talvi|k -gu -kut13
talvine talvi|nõ -dsõ -st7 talvine koolivaheaeg talvinõ koolivaheq v talvõvaihõaig; üleminek talvisele ajale talvõao pääle ülemineḱ; talvine õhtu talvinõ õdak v talvõõdak; talvine (lamba)vill talvik;
talviti talvildõ
tambits (hrl kapstidõ tampmisõs) tambi|ts -dsa -tsat13, tamṕ tambi .tampi37
tamm (tamme) tamḿ tammõ .tammõ35 tamme(puu)st tamminõ, tammõ(puu)st;
tamm (tammi) tamḿ tammi .tammi37, sulg su(l)lu .sulgu36, sulõndu - -t1, sulõng -u -ut13, lüüś lüüsi .lüüsi37 ojale tehti tamm ette oja suluti üles; suurvesi lõhkus tammi suuŕvesi lahḱ tammi ärq; ojal olid kopratammid oja pääl olliq majajidõ sulõnguq;
tammetõru tammõ|tõhv -tõhva -.tõhva30
tammik tammistu - -t1, tammisti|k -gu -kku38
tammine tammi|nõ -dsõ -st7, tammõst , tammõpuust
tammuma (üte kotusõ pääl) ta|dima -tiq -di57, tra|dima -tiq -di57, taiu|tama -taq -da82, (edesi-tagasi) taadsu|tama -taq -da82, taadõlda|ma -q -83, taara|tama -taq -da82, taaro|tama -taq -da82, mitmit kõrdo taaratõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, taarotõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 mis sa tammud siin pori sees! midä sa tadit siin mua seen!; tüürimees tammus edasi-tagasi tüürimiiś taarať edesi-tagasi; kaupluse ees tammus üks mehike poodi iin ütś mehekene taadõlď;
tampima .tamṕma .tampiq tambi63, .tumṕma .tumpiq tumbi63, .poḱma pokkiq poki63 ema pani poisi putru tampima imä panď poiskõsõ putro tamṕma; tampige jalad lumest puhtaks! tramṕkõq jalaq lumõst ärq v puhtas!; puruks tampima suṕma;
tampoon .tampoń -i -it4, tropus -(s)õ -t11, paďakõ|nõ -sõ -ist8 verejooks suleti tampooniga verejuuskminõ panti tropussõgaq kinniq; puhastas tampooniga fotoaparaadi objektiivi puhasť paďakõsõgaq pildimassina objõktiivi;
tandem paaŕ paari .paari37, tandõḿ -i -it4 tandemõpe paarinoppaminõ;
tang hrl m suurmas .suurma suurmast22, soormas su̬u̬rma soormast22 tangupuder suurmapudõr;
tangid m tangiq .tangõ .tangõ37 sepatangid pihtõq, pihidsaq; sepp hoiab punast rauda tangide vahel sepp hoit verevät rauda pihitsidõ vaihõl; ümartangid kurõnokaq; näpitstangid näpiq; tuletangid tulõtangiq; lõiketangid lõikamistangiq, haukamistangiq;
tango tango - -t2
tangune .suurma|nõ -dsõ -st5
tangupuder .suurma|pudõr -pudro -.putro47
tangusupp .suurma|li̬i̬ḿ -leeme -li̬i̬mi37
tanguvorst .suurma|vorsť -vorsti -.vorsti37
tank tanḱ tangi .tanki37
tanker .tankri - -t1, tank|laiv -laiva -.laiva30, õli|laiv -laiva -.laiva30
tankima (kütet) .võtma võttaq võta61, (kütet) .pandma (.)pandaq panõ66 millal sa viimati tankisid? kuna sa viimäte kütet võtiq?;
tankist tangi|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, tangi.väelä|ne -se -st5 neli tankisti ja koer neli tangimiist ja pini;
tankitõrje tangi|kaidsõq -.kaitsõ -kaidsõt18, tangi|tõrjõq -.tõrjõ -tõrjõt19 tankitõrjekraav tangikaitsõkraa;
tankla .pendsini|jaam -jaama -.jaama30, pendsu|jaam -jaama -.jaama30, gaasi|jaam -jaama -.jaama30 automaattankla automaaťpendsinijaam, pendsiniautomaať;
tanksaapad m tanḱ.saap|aq -idõ -it13, kõnnõk tangiq .tankõ .tankõ37
tante .tantõ - -t3 kohvitante kohvitantõ;
tants tands tandso .tandso37, .kargus -õ -t9 viib neiu tantsule vii näio tandśma; teeme tantsu teemiq kargust; esimese tantsu tantsis ta vennaga edimädse tandso tekḱ tä velegaq; rahvatants rahvatands; seltskonnatants seltśkunnatands, seldsitands; standardtants standardtands; võistlustants võistlustands; rivitants joonõtands;
tantsija .tandśja - -t3, .kargaja - -t3
tantsima .tandśma .tandsiq tandsi63, (diskot) tirgu|tama -taq -da82, (karõldõn) .kargama karadaq .karga77 oskab hästi tantsida mõist häste tandsiq;
tantsitama tandso|tama -taq -da82, tandsi|tama -taq -da82
tantsupidu tandsopi|do -do -to26, tsimḿ tsimmi .tsimmi37, (.)(t)simmań -i -it4, tandsing -u -t13, kirmas -(s)õ -t11, kirmasḱ -i -it13, balľ balli .balli37
tantsuõhtu tandsoõda|k -gu -gut v -kut13
tanu tan|o -o -no26
tanum tan|noḿ -oma -omat4, m .tamm|õq -idõ -it18, kaŕati̬i̬ - -d51 lehmad läksid mööda tanumat niidule lehmäq lätsiq tanomat pite niidü pääle;
tanutama rahvat tano|tama -taq -da82
taoline (säänest)mu̬u̬du , .taoli|nõ -dsõ -st5 oli umbes sinu taoline mees olľ umbõs suq muudu miiś;
taotlema küs|ümä -süq v -täq -ü min 1. ja 3. k .küsse70, .pallõma pallõldaq .pallõ78 viisat taotlema viisat pallõma; taotlesime maja ostmiseks pangalt laenu küssemiq maja ostmisõ jaos pangast lainu;
taotlus küsümi|ne -se -st5, .tahtmi|nõ -sõ -st5 taotluste esitamise tähtaeg on nädala pärast (raha)küsümiisi tähťaig om nädäli peräst; tema taotlus rahuldati timä küsümisele tulti vasta; tee see taotlus ära tiiq tuu küsümine ärq;
tapamaja tapa|maja -maja -majja v -maia28
tapeet tapõ|ť -di -tit13, saina|papõŕ -.paprõ -papõrd22
tapeetima tapõtit .pandma äsja tapeeditud korter kortõŕ, kohe om õkva vahtsõnõ tapõť pant;
tapetu tapõt inemine tapetuid ei olnud tapõtuisi (inemiisi) olõ õs;
tapja .tapja - -t3 enesetapja hindätapja; seatapja tsiatapja;
taplema .tap|lõma tapõldaq .taplõ78, tap|põlõma -õldaq -põlõ85 vanasti tapeldi mõõkadega vanast tapõldi mõ̭õ̭kogaq; purjus mehed läksid omavahel taplema puŕon meheq lätsiq umavaihõl taplõma; laps sai ema käest tapelda latś sai imä käest tõrõldaq v võttaq;
tapma .tapma tappaq tapa61, .maaha lü̬ü̬ , ello .vällä .võtma , (eläjät) (ärq) .võtma , .otsama otsadaq .otsa77, otsa|tama -taq -da82 mees oli noaga tapetud miiś olľ väidsegaq tapõt; kuumus tahab tappa kuumus taht elo vällä võttaq; tappis kõik kärbsed ära lei kõ̭iḱ kärbläseq maaha; pühadeks tapame sea pühis võtamiq tsia ärq v pühis tulõ tsiga ärq võttaq;
tapmine .tapmi|nõ -sõ -st5, .maahalü̬ü̬mi|ne -se -st5, hukkami|nõ -sõ -st5
tapmine .tapmi|nõ -sõ -st5 loomad veeti tapale eläjäq viidi tapmistõ v kombinaati;
tapp (tapu) tap|p -u -pu37 enesetapp hindätapminõ, hindähukkaminõ; hädatapp hädätapp; vennatapp veletapp;
tapp (tapu) thum|maľ -ala -alat4, tap|p -u -pu37 taputeivas tappsaivas;
tapp 1. tap|ṕ -i -pi37, tap|ṕ -i -pi37 tapiga ühendama tapitama, hambahe pandma;
tappa tappaq , .pessäq Ats sai Jukult tappa Ats sai Juku käest pessäq;
tappima .hambahe .pandma v .laskma
tara tahr tahra .tahra30, aid aia .aida33 koer hüppas üle tara pini karaś üle tahra; maja ümber ehitatakse tugev tara maja ümbre ehitedäs kimmäs aid;
tarakan tara|kań -kani -.kanni38, tara|ganń -ganni -.ganni37
tarbeese .tarbõ|asi -aśa -.asja43 saime kingiks kööginõusid ja muid tarbeesemeid saimiq kingitüses köögianomit ja muud tarvilist kraami;
tarbekaup .tarbõ|kaup -kauba -.kaupa30, .tarbõ|kraaḿ -kraami -.kraami37 tarbekaupade hinnad on tublisti tõusnud tarbõkauba hind om kõvva nõsõnuq;
tarbekunst .tarbõ|kunsť -kunsti -.kunsti37 tarbekunst ja kujutav kunst tarbõkunsť ja kujotaja kunsť; tarbekunstinäitusel võis imetleda mööblit, vaipu, keraamikat tarbõkunstinäütüsel sai kaiaq müüblit, põrmandurõivit, savianomit;
tarbekunstnik .tarbõ.kunsťni|k -gu -kku38
tarbepuit .tarbõpuu - -d50 kütte- ja tarbepuit kütte- ja tarbõpuu, küteq ja tarvõq;
tarbetu .tarbõldaq , aśaldaq , kasuldaq