ristike

Sisseminek




vai luu vahtsõnõ pruukja
Lisaq menüü ikoon
Löüt 313 sõnaartiklit ja 872 sõnna
oaas saaŕ saarõ saart40, .kõrbõ|saaŕ -saarõ -saart40
obadus 1. (metallist aas) .sinkli - -t1, vastus -(s)õ -t11 2. litť liti litti37, lõ̭ lõ̭ti lõ̭tti37, välḱ välgi .välki37, hubahus -õ -t9, huba|k -gu -kut13 andsin talle obaduse anni tälle üte liti;
objekt (tsihť)asi* (-)aśa (-).asja43, tsihť tsihi .tsihti36, kotus -(s)õ -t11 läheme objektile mi lää tüükotusõ pääle; millised on teie uurimisobjektid? määntsit asjo ti uurit?; raamatust sai pilgete objekt raamat sai pilkamiisi tsihis v märḱlavvas;
objektiiv objõk|tii -tiivi -.tiivi37
objektiivne .õigõ - -t3, objõk.tiiv|nõ -sõ -sõt6, eräpoolõldaq , nigu asi om see mees räägib objektiivset juttu taa miiś kõ̭nõlõs õigõt juttu; ole objektiivne! kõ̭nõlõq, nigu asi om!;
oblaat armulavva|leib -leevä -.leibä34
oblikas hubli|k -gu -kut13, hapuhain .hapnõhaina hapund.haina30 hobuoblikas huuhublik; kärnoblikas hobõsõhublik, kärnälehť; kq ka hapuoblikas
oblikhape hublikhap|as* -pa -ast22
observatoorium tähe|torń -torni -.torni37, tähť|torń -torni -.torni37, obsõrvatoori|uḿ -umi -.ummi38 meteoroloogiaobservatoorium ilmajaam;
oda oda oda ota26, oda oa ota29, nu̬u̬ľ noolõ nu̬u̬lt40 läksime oda viskama lätsimiq nuult hiitmä v pilma;
odav otav odava odavat4 osta odavam raamat! ostaq odavamb raamat!; odavaim pilet kõ̭gõ odavamb pileť; odavavõitu otavlik;
odavalt odavahe , odavalõ odavamalt odavambast, odavampa; rongiga sai linna odavamalt kui bussiga rongigaq sai liina odavampa ku bussigaq;
odavise sport oda.hiitmi|ne -se -st5, oda|hiideq -.hiite -hiidet18, oda.viskami|nõ -sõ -st5 odaviskaja odahiitjä, odaviskaja;
odekolonn nuhe|vesi* -vi̬i̬ -vett42, .nuhkõ|vesi* -vi̬i̬ -vett42, kölni|vesi -vi̬i̬ -vett42, kolmõ.kõrd|nõ -dsõ -sõt6 ma panen odekolonni ka ma panõ haisu v nuhet ka pääle;
oder kesev v kesv kesvä .kesvä35 otradest jahvatatakse tangu, kruupi ja jahu kesvist tetäs suurmit, kruupõ ja jahhu; odrakarask kesväkarasḱ; odratangud kesväsuurmaq;
odraiva pininagõl silmä(h)n v silmä pääl , silmä|nagõl* -nagla -.nakla45, kesväter|ä* -ä -rä24
oga nõgõl v nõkl nõgla .nõkla45, hammas .hamba hammast23 karusmarjapõõsa ogad tikõrperänõglaq; koha seljauime ogad sudagu sälähormussõq;
ogaline nõglu|nõ -dsõ -st7, .nõklo täüs ogaline rull hambidõgaq trulľ;
ogar ulľ ulli .ulli37, rum|maľ -ala -alat4, (.)puuduli|nõ -(d)sõ -st5, (.)puuduli|k -gu -kku38, segä|ne -dse -st7, pääst segi , .oigõ - -t3 vanadusest ogaraks läinud vanast pääst segi ärq lännüq v ärq käändnüq; ogar vanamees oigõ vanamiiś; naerab end ogaraks naard hindä likõs;
oh ohoq , .tohho(q) , tohoh , tohoq , või(q) , võih , võeh oh, pole viga! ohoq, olõ-iq hätä!; oh sellest pole midagi! tohoq, tuust olõ-iq midägiq!; oh kui ilus! võiq ku illos!; oh tuleks juba kevad! no tulnuq joba kevväi!;
ohakalind .ohtja|tsirk -tsirgu -.tsirku37
ohakas uha|k -gu -kut13, (.)ohtjas .ohtja .ohtjat v ohtjast15, (.)uhtjas .uhtja .uhtjat v uhtjast15, (.)ohḱmas .ohḱma .ohḱmat v ohḱmast15, (.)uhḱmas .uhḱma .uhḱmat v uhḱmast15, (.)ohťmas .ohťma .ohťmat v ohťmast15, (.)uhťmas .uhťma .uhťmat v uhťmast15, uhas .uhtõ uhast22 piimohakas piimhain; perenaine kitkub põllul vilja seest ohakaid pernaanõ kakk nurmõn vilä seest ohtjit;
ohatama villi|tämä -täq -dä82, villitü|mä -däq -84 ohatanud suu ärq villitänüq suu;
ohatis villitüs* -e -t9
ohe (ohke) .ohkus -õ -t9, .ohkami|nõ -sõ -st5, kõrras ohah(t)us -õ -t9
ohe (ohte) (.)ohtjas .ohtja .ohtjat v ohtjast15, hand hanna .handa33 odrale on ohted külge jäänud kesväle ommaq ohtjaq külge jäänüq;
ohelik ohi|lõ̭ig -lõ̭ia -.lõ̭iga32, uhi|lõ̭ig -lõ̭ia -.lõ̭iga32, ratus -(s)õ -t11, oheli|k -gu -kku38, (jämmemb) kabõl v kapl kabla .kapla45 ohelik kinnitati hobuse valjaste külge ohilõ̭ig köüdeti hobõsõ päitside külge; perenaine tõi lehma oheliku otsas koju pernaanõ tõi lehmä kabla perän kodo;
oherdi oherď -i -it13, uherď -i -it13
ohi hrl m uhi uḣa .uhja44, ohi oḣa .ohja44 ohjad on Jüri käes uḣaq ommaq Jüri käen; õpetaja hoidis klassi ohjes kuuľmeistre hoiť klassi vaossin;
ohjama .uhjama uḣadaq .uhja77, pi|dämä -täq -ä59 ohjab hobust pidä hobõst; Mati on kaua osakonda ohjanud Mati om kavva osakunda juhťnuq; mässu ei suudetud enam ohjata mässü jouda es inämb uḣadaq v vaossin hoitaq;
ohjeldama tagasi .hoitma , pi|dämä -täq -ä59, vaossi(h)n .hoitma viha ohjeldama vihha tagasi hoitma;
ohjeldamatu (.piiri)pidämäldäq , .päähä.käändävä|ne -dse -st5, .päähäkäänetäv -ä -ät4, sõkõ - -t14, pidämäldäq , pisla - -t2 ohjeldamatu naer pidämäldäq naarminõ; ohjeldamatu inimene päähäkäänetäv inemine; ohjeldamatu kihutamine sõkõ kupataminõ;
ohkama .ohkama ohadaq .ohka77, .puhkama puhadaq .puhka77, kõrras ohahta|ma -q -83, .tehksämä tehästäq .tehksä76 haige ajas end ohates püsti tõbinõ ai hindä ohatõn pistü;
ohkima .ohḱma .ohkiq ohi63, .oihḱma .oihkiq oihi63, .tehḱmä .tehkiq tehi63, võia|tama -taq -da82, mitmit kõrdo .ohkõlõma oheldaq .ohkõlõ85, .oihkõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, ohahõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86 ära hakka jälle ohkima! nakaku-iq jälkiq võiatama!;
ohmu .toh(k)|manń v .toh|manń -manni -.manni37, .tuh|manń -manni -.manni37, tohma|tś -dsi -tsit13, tohna|tś -dsi -tsit13, tohľo - -t2, tohńa - -t2, tuhńa - -t2, tuhajuhań -i -it4
ohoh, ohoo õuka , ohoh , kaeq , hiiq , võeh ohoo milline uhke maja! õuka, määne uhkõ maja!;
oht oht oho .ohto37, hä|dä -dä -tä24, hirm hirmu .hirmu37 loomad aimasid ohtu eläjäq tundsõq ohto; ohutunne ohotundminõ; mul tekkis ohutunne ma naksi hätä pelgämä; selles metsas on eksimise oht suur tahaq mõtsa võit kergehe ärq essüdäq; suur tuleoht suuŕ tulõhirm; on oht, et … om pellädäq, et …;
ohter .helde - -t3, hää - -d50, suuŕ suurõ suurt40 sai ohtra tasu sai helde taso; mees on ohtra jutuga miiś om suurõ jutugaq; ema ohtrad õpetused ununesid varsti imä lugõmaldaq oppamisõq unõhtuq pia;
ohtlik kuri kuŕa .kurja43, .ohtliga|nõ -dsõ -st5, oholi|nõ -dsõ -st5, hädä.ohtli|k -gu -kku38, pel(l)ädäq karu on ohtlik metsloom kahr om kuri mõtsaelläi v kahru piät pelgämä; libedaga on ohtlik sõita nilbõgaq om oholinõ sõitaq; ohtlik kurjategija pellädäq kuŕategijä; ohtlikult libe tee palľo nilbõ tii;
ohtralt küländ , viländ , palľo , külh , kopagaq , maailm , täüskässi sõime ja jõime ohtralt seimiq ja jõimiq viländ; seeni on tänavu ohtralt timahavva om siini maailm;
ohukolmnurk ohokolmnuk|k -a -ka31, hädäkolmnuk|k -a -ka31
ohustama ohos v oho(h)n olõma , .ohtliganõ olõma , .ohto .säädmä öökülmast ohustatud taimed üükülmäohon kasvoq; ohustatud liik hädäohon v ohoalodsõq eläjälihiq; suitsetamine ohustab tervist suidsutaminõ pand tervüse ohto;
ohutu .julgõ - -t3, oholdaq , sõbra|nõ -dsõ -st7, kaidsõ|t -du -tut1 videvikus on ohutum luurele minna hämärägaq om julgõmb luurama minnäq; see on ohutu koht taa om julgõ kotus; jääge ohutusse kaugusse! jäägeq julgõ kaugusõ pääle!; keskkonnaohutu pesemisaine keskkunnalõ oholdaq mõskmisollus; see madu on tegelikult ohutu taad siugu piä-iq joht pelgämä; see koer on ohutu taa pini om sõbranõ v sõbõr;
ohutus ärq.hoitmi|nõ -sõ -st5, .julgus -õ -t9, .kimmüs -e -t9, .julgõolõ|ḱ -gi -kit13 tuleohutus tulõ iist hoitminõ v tulõ ärqhoitminõ; ohutushoid õ̭nnõtusõ ärqhoitminõ; liiklusohutus oholdaq v julgõ liikminõ v liikmisõ julgõolõḱ; ohutuse huvides paigaldati ristmikule valgusfoor et olnuq julgõmb, panti tiiristi pääle valgusfuuŕ;
ohver 1. annõq .andõ annõt19, annus -(s)õ -t11, asi aśa .asja43, kahi kaḣa .kahja43, .ohvri - -t1 kevadel enne karja väljalaskmist tegi karjus õlut ja kutsus küla peremehed ja -naised karjaohvrit jooma keväjä inne kaŕa vällälaskmist tekḱ kaŕus ollõ ja kutś külä perremeheq ja pernasõq kaŕakaḣalõ; metsavaimudele viidi ohvriks osa jahisaagist mõtsavaimõlõ viidi annis osa jahisaaki; sellist ohvrit ei saa ma vastu võtta säänest ohvrit saa-iq ma joht vasta võttaq; 2. .ohvri - -t1 maavärina ohvrid maavärinä ohvriq; ohvriterohke õnnetus hulga ohvridõgaq õ̭nnõtus; sõjaohvrid sõ̭an hukkasaanuq; langesime pettuse ohvriks saimiq pettäq;
ohverdama .andit .andma v tu̬u̬ma v vi̬i̬ , ohvõrda|ma -q -83, ohvri|tsõma -tsaq v -daq -dsõ90
ohverdamiskoht = ohvrikoht .ohvrikotus -(s)õ -t11, ahikotus -(s)õ -t11
ohvitser ohvit|si̬i̬ŕ -seeri -si̬i̬ri37, upsõŕ* -i -it4
ohvrikivi .ohvrikiv|i -i -vi26
oi või(q) , või(a)h! , võe(h) , õuka oi kui ilus! võiq ku illos!; oi, mis nüüd saab? võih, miä noq saa?; oi sa pagan! kaeq kuradit!; oi-oi! või-või! v võiakõnõ!; oi-oi kui valus! või-võiakõnõ ku hallus!;
oiatama ojahta|ma -q -83, ujahta|ma -q -83 haige oiatas valust tõbinõ ojahť valust;
oid mu|dsu -dsu -tsu26
oie ojah(t)us -õ -t9, ujah(t)us -õ -t9
oietama võia|tama -taq -da82, uia|tama -taq -da82, uiu|tama -taq -da82, mitmit kõrdo .uialõma uialdaq .uialõ85 hambavalu võttis mehe oietama hambahalu panď mehe võiatama;
oigama .oigama ojadaq .oiga77, ogima okiq ogi57, võia|tama -taq -da82, mitmit kõrdo .oigõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, oŕõhtõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, .vauglõma vavvõldaq .vauglõ78 lapsed kasvavad nuttes, vanad elavad oiates latsõq kasusõq ikkõn, vanaq eläseq ojatõn; haige oigas järjest kõvemini tõbinõ ojaś kõrrast kõvõmbahe; oigab oma haige hamba pärast vaugõlõs umma haigõt hammast;
oikumeeniline üleilma , üleilmali|nõ -dsõ -st5, kõ̭gõmaapääli|ne -dse -st5 oikumeeniline jumalateenistus üleilmalinõ jumalateenistüs; Konstantinoopoli oikumeeniline patriarh Konstantinoopoli kõ̭gõmaapääline patriarh;
oim = oimukoht meelekotus -(s)õ -t11 ta juuksed on oimukohtadel hallid tä hiusõq ommaq meelekotussõ päält valgõs lännüq; ei liigutanud oimugi es liigudaq hurmagiq;
oimetu 1. hoimussillaq , hoimussi(h)n , koolussi(h)n , meele.mõistusõldaq , med nõrgahunu|q - -t1, närvähünü|q - -t1, kooma - -t2 hoop lõi mehe oimetuks huuṕ lei mehe hoimussilõ; 2. hoima|nõ -dsõ -st7, hoima|du -du -tut1 õnnest oimetu õ̭nnõst segi; tema oimetus vihastas mind timä hoimanõ olõḱ pahanď minno;
oinas oinas .oina oinast22, pär|i -i -ri26, pok|k -a -ka31, päri|oinas -.oina -oinast22, sõ̭ sõ̭nni .sõ̭nni37, (väikene) päss pässä .pässä35, (kohitsõt) kohi|oinas -.oina -oinast22, latsik poko - -t2, põko - -t2, osśo - -t2 vesioinas vesioinas;
oinastall oiśo - -t2, osśo - -t2, usśo - -t2, oońo - -t2, u|śo -śo -sśo26
oivaline .väega(q) v .kistumaldaq hää oivalised ploomid kistumaldaq hääq ploomiq;
oja oja oja ojja v oia26, uja uja ujja v uia26, or|a† -a -ra26, ur|a† -a -ra26, veriujja urg† ura .urga32 kohanimi Veriora tähendab tegelikult kotussõnimi Veriora tähendäs periselt veriujja;
okas nõgõl v nõkl nõgla .nõkla45, (karusnahal) haŕas -(s)õ -t11, oha|k -gu -kut13 männiokkad pedäjänõglaq; hõberebase nahal on ilus okas hõpõrebäse nahal ommaq ilosaq haŕassõq v hõpõrebäse nahal om illos ohak;
okaskroon oŕavitsa|kru̬u̬ń -krooni -kru̬u̬ni37
okaspuu nõglapuu - -d50 okas(puu)mets nõgla(puu)mõts;
okassiga nõglatsi|ga -a -ka29
okastraat küüdś|traať -traadi -.traati37, nõgõl|traať -traadi -.traati37, oŕa|traať -traadi -.traati37
okei .olkõq pääle , .olkõq , sõ̭s , hää om , no hää , .olkõq noh
okkaline nõgla|nõ -dsõ -st7, nõglu|nõ -dsõ -st7, nõgloli|nõ -dsõ -st5, uhaja|nõ -dsõ -st5, .ohkma|nõ -dsõ -st5 okkaline põõsas nõglanõ puhm; okkalise iseloomuga ohtjadsõ v ohkmadsõ loomugaq v terävide nukkõgaq; ära ole nii okkaline! olku-ui nii ohkmanõ v kärbäne!; ta haridustee oli okkaline timä koolinkäümine olľ ütś risť ja viletsüs;
oks oss ossa .ossa31 kuuseokstel ripub palju käbisid kuusõossõ külen om hulga kukkõ; oksakoht ossakotus; ladvaoks ladvaoss;
oksalõikur ossa.lõikaja - -t3
okse ossõq .ossõ ossõt18, ossõ - -t2, ossõndus -õ -t9 oksele hakkama läkkelemä, lökkelemä; hais ajab oksele hais pand lökkelemä; haige hakkas oksele tõbinõ nakaś ossõndama v ossõlõ; oksene ossõnõ, ossõgaq kuun;
oksendama ossõnda|ma -q -83 oksendas kogu toidu välja ossõnď kõ̭iḱ söögi vällä;
oksitaani: oksitaani keel oksitaani kiiľ;
oksjon inämb.pakmi|nõ -sõ -st5, üle.pakmi|nõ -sõ -st5, .oks|joń -joni -.jonni38
okslik .osli(ga)|nõ -dsõ -st5, ossõ|nõ -dsõ -st7, kärbiku|nõ -dsõ -st5, .ossõ täüs okslik puu osliganõ puu; okslikud põrandalauad ossõ täüs põrmandulavvaq;
oksüdeeruma hapatu|ma -daq -84, (ravva kotsilõ) rossi|tama -taq -da82, .rostu|ma -daq -80 alumiiniumtraadid oksüdeeruvad toonekure väljaheitest kurõsitagaq hapatusõq alumiińtraadiq ärq; oksüdeerunud hõbe mustas lännüq hõpõ;
oktoober rehekuu - -d50, ókto(o)bri - -t1, rehepessükuu - -d50
okupant oŕastaja - -t3, ala.hiitjä - -t3, oku|panť -pandi -.panti37
okupatsioon .hindä ala(q) .võtminõ , alahiidüs* -(s)e -t11, ala.hiitmi|ne -se -st5, okupatsi|u̬u̬ń -ooni -u̬u̬ni37 Saksa okupatsiooni ajal Śaksa aigo; okupatsiooniaeg võ̭õ̭ra võimu aig;
okupeerima ala(q) .hiitmä , .väegaq .võtma , .hindä ala(q) .võtma , oku|pi̬i̬ŕmä -pi̬i̬riq -peeri63
olek olõ|ḱ -gi -kit13, olõnǵ -i -it13, olõmi|nõ -sõ -st5, ol|o -o -lo26 korrasolek kõrranolõḱ; magamata olek kurnab inimest magamaldaq olõminõ vaivas inemist; aine kolm olekut: gaasiline, vedel, tahke ollussõ kolm olõngit: gaasilinõ, veteľ, kalǵ;
olelema (olõma(h)n) olõma ollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58, el|ämä -läq -ä69, videl|emä -däq -e85 plaan, mis oleleb vaid paberil plaań, miä om olõman õ̭nnõ paprõ pääl; mõis võis oleleda talupoegade töö najal mõisa võisõ elläq talomiihi tüü nõ̭al;
olema olõma ollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58 tüli oleks võinud olemata olla tülü (olõssiq) võinuq ka olõmaldaq ollaq; olemas olema olõman olõma; ära olema ärq olõma; lakkas olemast häädü ärq, lõppi ärq, sai otsa; toas polnud kedagi tarõn olõ-õs kedägiq; olgugi olkõq pääle, (et); las olla pealegi! olkõq pääle!; olnu peale enam ei mõeldud miä olľ (olnuq), tuu pääle inämb es mõtõldaq; täna on vihmane ilm täämbä om saonõ ilm; meil ei ole midagi süüa meil olõ-iq midägiq süvväq; mul on su abi vaja mul om su api vaia; olija olõja;
olemasolu olõmi|nõ -sõ -st5, olõma(h)nolõmi|nõ -sõ -st5, olõma(h)nolõ|ḱ -gi -kit13
olematu olõmaldaq , (tu̬u̬, midä) olõ-iq olõma(h)n juhtunut ei saa olematuks teha miä om olnuq, tuu om olnuq v miä tettüq, tuu tettüq v miä om olnuq, tuud tagasi võttaq ei saaq;
olematus olõmaldaqol|o* -o -lo26, olõ-i-mi|nõ* -sõ -st5 kadus olematusesse kattõ suutumas ärq; olematus võiks ka olemata olla olõmaldaqolo võissiq ka olõmaldaq ollaq;
olemine olõmi|nõ -sõ -st5, olõnǵ -i -it13, ol|o -o -lo26 pärast sauna oli kohe teine olemine päält sanna olľ õkva tõ̭nõ olõminõ;
olemus lu̬u̬m loomu lu̬u̬mu31, lu̬u̬mus -õ -t9, olõ|ḱ -gi -kit13, säs|ü -ü -sü26, tsä|dsü -dsü -tsü26, ma|gu -o -ku27 ta on oma olemuselt hea inimene tä om loomu poolõst hää inemine; see poiss on olemuselt hea taa poisś om süämest hää; mis on selle asja olemus? miä taa aśa tsädsü om? v miä taa asi om?; õige sepp tunneb raua olemust õigõ sepp tund ravva maku;
olend el|läi -äjä -äjät4, hingeli|ne -se -st5, eloli|nõ -sõ -st5, ollus† -(s)õ -t11 seened on elusolendid seeneq ommaq elolisõq; vees elutsevad olendid viieläjäq; maavälised olendid ilmaruumi eläjäq; väike armas olend v asi nunńo; väike olend plõkś;
olenema olõnõ|ma -daq -89 see ei olene minust taa olõnõ-iq minost v maq ei saaq (tahaq) midägiq tetäq; see oleneb meist taa asi om miiq tetäq; maju köetakse ilmastikust olenevalt majjo kütetäs ilma perrä; olenemata sellest tuu pääle kaemaldaq;
oleng pi|do -do -to26, .istmi|nõ -sõ -st5, ku̬u̬(h)nolõmi|nõ -sõ -st5, olõmi|nõ -sõ -st5 tegime sõpradega vägeva olengu teimiq sõprogaq vägevä pido;
olesklema videl|emä -däq -e85, moľo|tama -taq -da82, peelüske|(l)lemä -lläq -(l)le86, .pussõlõma pussõldaq .pussõlõ85, lehmä|tämä -täq -dä82, .hapnõma hapadaq .hapnõ kesks hapanuq75 ta oleskles terve suve mererannas tä videli terve suvõ otsa mere veeren; omas koduski pole olesklemiseks aega läpe-iq hapadaq uman kotongiq;
oletama .arvama arvadaq .arva77, .pakma pakkuq paku64, ette kujotama , .pelgämä pe(l)lädäq .pelgä77 oletasin, et kohtan siin sõpra arvssi, et trehvä tan sõpra; oletamisi hülü pääle;
oletatavasti arvadaq oletatavasti on tegemist tarandkalmega arvadaq om tuu tahrakalmatu;
oletus .arvami|nõ -sõ -st5, .pakmi|nõ -sõ -st5 oletus pidas paika arvaminõ olľ õigõ; selle kohta oli mitmeid oletusi tuu kottalõ olľ mitmit pakmiisi;
olev kiiľ olnus.ütlejä* - -t3, olõjakäänüs* olõjakäänü(s)se olõjatkäänüst11
olevik olõvi|k -gu -kku38, seo ilma aig , ollõv|aig* olõv(a)ao v ollõvao olõvat.aigo v ollõv.aigo36
oliiv o|lii -liivi -.liivi37, õli|mari -maŕa -.marja43 oliivipuu õlipuu;
ollus ollus -(s)õ -t11 veniv vedel ollus vinnüv veteľ ollus;
olme elämine-olõminõ elämise-olõmisõ elämist-olõmist5, egäpääväne elo olme- egäpäävä-; olmeelektroonika kodoe(e)lektrooniga;
olu olõmi|nõ -sõ -st5, olõ|ḱ -gi -kit13, ol|o -o -lo26, (elo)sais (-)saiso (-).saiso37 elab rasketes oludes eläs väegaq halvastõ; kehvade olude kiuste hõela elo pääle kaemaldaq; olude sunnil tuli töökohta vahetada elo sunnil pidi tüükotust vaihtama; ta on osanud oludega kohaneda tä om mõistnuq hinnäst elo perrä säädiq; eluolu elämine-olõminõ v elokõrd; see on läti päritolu sõna taa om läti keelest peri sõ̭na; ilmastikuolud ilm; teeolud onkehvad tiiq ommaq kehvän saison;
olukord sais saiso .saiso37, aśalu|gu -u -ku27, olõmi|nõ -sõ -st5 sattus keerulisse olukorda trehväś v johtu segätsehe saiso; sellises olukorras sääntsen saison;
oluline .tähtsä - -t3, (pää).tähtsä - -t3 olulisem tähtsämb; ta ei pidanud seda jutuajamist eriti oluliseks tä es piäq tuud jutuajamist väegaq tähtsäs; homseks ennustatakse oluliste sademeteta ilma hummõnis lubatas pia kuiva ilma; ta seisund pole oluliselt halvenenud timä sais olõ-iq palľo halvõmbas lännüq;
olustik elämine-olõminõ elämise-olõmisõ elämist-olõmist5, el|o -o -lo26, elo|kõrd -kõrra -.kõrda30, olõmi|nõ -sõ -st5, kesk|kund -kunna -.kunda32 raamatus oli põhjalik olustikukirjeldus raamatun olľ elämine-olõminõ süvilde kirja pant; külaolustik küläelo;
olümpiaad ti̬i̬d.miisivõigõlus -õ -t9, olümpi|aať -aadi -.aati37
olümpiamängud m olümpiä|mängoq -.mängõ -.mängõ37
oma 1. um|a -a -ma24, .hindä , (inemine) um|a -a -ma24 võta oma kott! võtaq hindä v uma kotť!; meil on söök omast käest meil om süüḱ (esiq)hindäst; laps tegi oma sõrmele haiget latś tekḱ umalõ näpolõ haigõt; Peetri nägu oli mustem kui Sandri oma Piitre nägo olľ mustõmb ku Sandril; sünnipäeval olid ainult omad inimesed sünnüpääväl olliq õ̭nnõ umaq (inemiseq); kumbki ajab oma joru kuagiq aja umma jorro; lahkus töölt omal soovil lätś tüült esiq ärq; meie omad on kõik pulmas miiq rahvas ommaq kõ̭iḱ saajan; omade asi, küll lepivad ära ummi asi, külh lepüseq; soovisime talle ka omalt poolt õnne soovõmiq tälle ka hindäst õ̭nnõ v soovõmiq tälle õ̭nnõ ka hindä puult; omal jõul ummajoudu; omaks võtma umas v osas võtma; ta ei tahtnud võõraid kombeid omaks võtta tä es tahaq võõrast muudu osas võttaq; 2. ütś üte ütte m umak ja osak .ütsi m päälek ütsile35, määne .määntse v .mändse määnest23, mõ̭ni mõ̭nõ .mõ̭nda v mõ̭nt41 kala oli oma kolm kilo raske kala olľ mõ̭ni kolm killo rassõ; väljas oli oma 30 kraadi külma välän olľ ütś 30 kraati külmä (külq);
omaaegne inneski|ne -dse -st5, innembä|ne -dse -st5, kolmõhavva|nõ -dsõ -st7 see kivihoone on omaaegne magasiait taa kivist hoonõq om inneskine magasiait;
omadus umahus -õ -t9, mu̬u̬d moodu mu̬u̬du37, viiś viie viit49, viiś viisi .viisi37 aine omadused ollussõ umahusõq; omadus kergesti süttida muud kergehe palama minnäq; igal inimesel on häid ja halbu omadusi egäl inemisel om häid ja halvo külgi;
omadussõna kiiľ umahussõ̭n|a -a -na28
omaealine üte.iä|ne -dse -st7, üte.iäli|ne -dse -st5, uma.iäli|ne -dse -st5, ütehaŕali|nõ -dsõ -st5, .hindä.iäli|ne -dse -st5 mul polnud omaealisi mängukaaslasi mul olõ-õs hindäiäliidsi mängoseldsiliidsi;
omaenda (esiq).hindä kahjustab omaenda huve tege esiqhindäle halva;
omaette .hindä man , .hindäette , umaette , eräl(d)e , eräku(l)lõ , eräkult kas lähme koos või igaüks omaette? kas läämiq ütenkuun vai egäütś hindäette?; laulab omaette laul hindäette; tal oli omaette tuba täl olľ erälde tarõ; ta tahab omaette olla tä taht eräkullõ ollaq;
omafinantseering uma pannus , .hindä raha omafinantseering pidi olema 20% projekti kogumaksumusest uma pannus pidi olõma 20% kõ̭gõst projekti rahast;
omahind umahind umahinna umma.hinda30 müüb alla omahinna müü alla ummahinda v müü alt umahinna;
omajagu umaja|go -o -ko27, kuvõrd , umaos|a -a -sa26, umavõrd nägime omajagu vaeva näimiq kuvõrd vaiva; omajagu huvitav lugu umajago huvitav lugu; puid veeti omajagu kaugelt puuvido olľ umaosa kavvõst;
omakasupüüdlik umakasu.püüdjä - -t3, (uma) kasu pääl välä(h)n , küüdseq .hindä poolõ ta on omakasupüüdlik täl ommaq küüdseq hindä poolõ;
omakohus umakohus uma.kohtu umma-kohu(s)t23 hobusevarast karistati omakohtuga hobõsõvargalõ tetti ummakohut;
omakorda umma.kõrda
omaksed m uma|dsõq -tsidõ -tsit7
omalooming umalu̬u̬du umalu̬u̬du ummalu̬u̬dut1, umalu̬u̬m umalooma ummalu̬u̬ma31, umalooming umaloomingu ummaloomingut13
omama (kinkalgiq) olõma ollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58, umas pidämä tutvun autot omava meesterahvaga taha tutvas saiaq meesterahvagaq, kinkal om auto;
omamoodi ummamu̬u̬du , esiqmu̬u̬du igaüks sai asjast omamoodi aru egäütś sai aśast ummamuudu arvo;
omand umandus -õ -t9, (kinkagiq) um|a -a -ma24, var|a -a -ra28 eraomand hindä vara, erävara; kaasomand jaosvara; omandireform vara ümbrejagaminõ; omandiõigus õigus vara pääle;
omandama 1. .hindäle .saama v perimä omandas auto pere hindäle massina; immuunsus võib olla kaasa sündinud või elu jooksul omandatud tõvõkimmüs või ollaq kas üten sündünüq vai elo joosul saad; 2. (ärq) .oṕma oppiq opi 3. k opṕ v opis63 keelt omandama kiilt (ärq) oṕma;
omandus umandus -õ -t9, um|a -a -ma24 elamu on minu isiklikus omanduses elämine om mu hindä uma;
omane um|a -a -ma24, uma|nõ -dsõ -st7, mu̬u̬du , umali|k -gu -kku38 omaseks saanud paigad umas saanuq kotussõq; ta tundus algusest peale väga omane tä paistu joba edeotsast väega uma; omase meelelaadiga inimene umaveline; see on talle omane seo om timä muudu;
omanik umani|k -gu -kku38, .perre|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, perna|(a)nõ -(a)sõ -ist8 sellel varandusel peab ikka omanik ka olema taal varandusõl piät õ̭ks perremiiś v pernaanõ kah olõma; koera endine omanik pini inneskine perremiiś v pernaanõ; uus rekordiomanik vahtsõnõ rekordiumanik;
omapead ummapääd , .hindäette kari läks omapead vilja kari lätś ummapääd vilä sisse; ta ei osanud omapead kuhugi minna uma päägaq mõista-as tä kohegiq minnäq; vanad elasid omapead vanaq elliq hindäette; lapsed jäid omapead koju latsõq jäiq ütsindä kodo;
omapoolne: ma ei ole selleks omapoolseid pingutusi teinud maq olõ-iq tuu hääs esiq midägiq tennüq;;
omapära (uma) nä|go -o -ko27, esiqerä(li)süs -e -t9, uma|perä -perä -perrä24, esiqmu̬u̬d esiqmoodu esiqmu̬u̬du37, umamu̬u̬d umamoodu ummamu̬u̬du37 kuppelmaastik on Võrumaa looduse omapära kunńmaa om Võromaa luudusõ umamuud; jahipidamise omapärad jahi esiqmooduq; Võrumaa omapära töörühm Võromaa uma otśmisõ tüürühm;
omapärane ummamu̬u̬du , esiqsuguma|nõ -dsõ -st5, esiqmu̬u̬du omapärane inimene ummamuudu inemine; see on linna omapärasemaid ehitisi taa om liina ütś esiqsugudsõmb hoonõq;
omariiklus: omariikluse sünd uma riigi tekkümine;
omasoodu umma tiid v rata , ummamu̬u̬du aeg kulub omasoodu aig lätt ummamuudu v umma tiid; ohjad olid lõdval ja hobune astus üsna omasoodu uḣaq olliq lobõhõlõ ja hopõń lätś umma tahtmist;
omastama .hindäle .saama v .võtma , umas tegemä taim omastab mullast mineraalaineid kasv saa hindäle maa seest mineraalõ; omastas pettusega suure hulga raha sai pettüsegaq hindäle hulga rahha;
omastav kiiľ umakäänüs* umakäänü(s)se ummakäänüst11, umas.ütlejä* - -t3
omasugune .hindäsuguma|nõ -dsõ -st7, umasugumanõ umasugumadsõ ummasugumast5 ta oli omasuguse kange kaklejaga kokku juhtunud olľ hindäsugudsõ kangõ taplõjagaq kokko trehvänüq; poeg rääkis isaga nagu omasugusega poig kõ̭nõľ esägaq niguq hindäsugudsõgaq;
omatahtsi umma .tahtmist läheb omatahtsi lätt umavooľa pääle;
omatehtud umatett umatettü ummatettüt1 sõime omatehtud leiba ja omaküpsetatud kooke mi sei ummatettüt leibä ni ummiküdsetüisi kuukõ;
omavahel .hindä.keske(h)n , .hindä.vaihõl , uma.vaihõl , uma.vahjõl , hinevahel jagavad saagi omavahel jagavaq saagi hindävaihõl ärq;
omavahele .hindä.keskele , .hindä.vaihõlõ , uma.vaihõlõ , uma.vahjõlõ , hinevahele , .hindä.keskehe jätke meid omavahele! jätkeq meid hindäkeskele!;
omavaheline .hindä.keske|ne -dse -st5, .hindä.vaihõli|nõ -dsõ -st5, uma.vaihõli|nõ -dsõ -st5, uma.vaihõl omavahelised arusaamatused hindäkeskedseq pahandusõq; keelte omavaheline sugulus kiili hindävaihõlinõ sugulus;
omavalitsus umavalitsus -õ -t9
omavoli umavoli umavoli ummavolli26, meele|vald -valla -.valda33, seto kiiľ vooľa - -t2 sellise omavoli vastu oldi jõuetud sääntse umavoli vasta es saaq;
omavoliline .hindä voligaq omavoliline ümberehitus hindä voligaq v lualdaq tett ümbreehitüs;
omavoliliselt uma v .hindä voligaq too vanamees elas võõras majas omavoliliselt tuu vanamiiś elli võ̭õ̭ran majan uma voligaq;
omavolitsema .hindä voligaq tegemä v tallitama ehitaja ei tohi projekti kallal omavolitseda ehitäjä või-iq projekti hindä voligaq muutaq;
ometi ummõ(h)t(õ) , umõta , õmõta , .niäle† ometi(gi) ummõhtõ(giq); nüüd peab ta ometi vastama noq piät tä ummõhtõ vastama; mine ometi ära! mineq no ummõhtõ ärq!; viimaks ometi kodus! peräkõrd ummõhtõ koton!; no aita mind ometi kuidagi! avidaq no minno kui niäle!; no saada ometi keegi linna! saadaq no kiä niäle liina!;
omistama (umas) .arvama arvadaq .arva77, .andma (.)andaq anna66 tulele on omistatud maagilist jõudu arvati, et tulõl ollõv nõiduslinõ vägi; rahvasuu omistab rebasele kavaluse rahvasuu pidä rebäst kavalas;
omlett muna|ru̬u̬g -ruvva -ru̬u̬ga32
onaneerima hinnäst rahuldama , hindämõ̭nno tegemä*
onanism .hindärahuldami|nõ -sõ -st5, (meesterahval) kõnnõk .peio.pesmi|ne -se -st5
onkoloogia kassuvhädäti̬i̬dü|s* -(se) -(s)t10, onkoloogia - -t3 onkoloog kassuvhädätohtri;
onn majakõ|nõ -sõ -ist8, lü̬ü̬ löövi lü̬ü̬vi37, hurdsi|k -gu -kut13, löövi|ts -dsä -tsät13, lobotka - -t3, koomi|ts -dsa -tsat13, .putka - -t3, onń onni .onni37 tema väike madal onn oli akende ja korstnata timä tsilľokõnõ mataľ majakõnõ olľ ilma aknidõ ja korsnaldaq; jahionn jahimaja; poisid tegid endale puu otsa onni poiskõsõq teiq hindäle puu otsa onni;
onomastika nimeti̬i̬dü|s -(se) -(s)t10, nime|tiieq* -ti̬i̬de -tiiet19
ontlik .untli|k -gu -kku38, .sündsä - -t3, kõrra- , kõrrali|nõ -dsõ -st5, kõrrali|k -gu -kku38 igapidi ontlik poiss ekä muudu kõrralik poisś;
onu (imä veli) un|o -o -no26, (esä veli) lell lellä .lellä35 onupoeg unopoig v lelläpoig; onutütar unotütäŕ v lellätütäŕ; ära karda, see on hea onu! peläku-iq, tä om hää uno!;
onupojapoliitika unopujapoliiti|ga -ga -kat3, umamehepoliiti|ga -ga -kat3
oo o(o)hoh , oo , vai-vai , võeh oo, keda ma näen! ohoh, kedä ma näe!; oo, muistsed vägilased! hõi, muistidsõq vägimeheq!; oo kuidas ma koju igatsen! võeh, kuis ma kodo taha!; oo kui suureks sa oled kasvanud! vai-vai, ku suurõs sa olõt kasunuq!;
ood kitüs|laul -laulu -.laulu37, kitüs -(s)e -t11
oode oodus -(s)õ -t11 ootel oodussillaq, oodussin, oodussõn; varitsejad jäid ootele paśjaq jäiq uutma; ooteks pakuti võileiba oodussõs pakuti võidu-leibä; lõunaoode süümaig;
ookean ilmamer|i -e -d m umak ja osak -ri41, suuŕmer|i suurõmere suurtmerd m umak ja osak .suurimerri41 Vaikne ookean Tasalik ilmameri;
ooker maaver|rev -evä -evät4, roodsiver|rev -evä -evät4 ookrikarva majad maavereväq majaq;
ooper .o(o)põŕ -i -it4, oobõŕ -i -it4 käisime ooperis kävemiq oopõrin; omaette ooper esiqlugu v umaette lugu;
oopium oopi|uḿ -umi -.ummi38, maagõ|mahl -mahla -.mahla30 usk on rahvale oopium uskminõ om inemiisile niguq oopiuḿ;
oos (hobõsõ)sälg (-)sä(l)lä (-).sälgä34, mä|gi -e -ke25, säländü* - -t1 sellised oosid on Kõrvemaal sääntseq hobõsõsäläq ommaq Kõrvõmaal;
oot = oot-oot odot
ootama u̬u̬tma u̬u̬taq ooda61 ootasin järgmist trammi oodi järǵmäst trammi; temalt oodati abi timä käest taheti api; ees ootasid uued seiklused iin paistuq vahtsõq juhtumisõq; oodatav sündmus oodõt asi; oodatust parem tulemus uutmaldaq hää tullõḿ; ootaja uutja; last ootav naine oodussil v toogi pääl naanõ;
ootamatu u̬u̬tma(l)daq , äkki , äkili|ne -dse -st5 ootamatud külalised uutmaldaq küläliseq; ootamatu surm äkiline kuulminõ;
ootamatult u̬u̬tma(l)daq , äkki
ootamatus u̬u̬tma(l)daq v ti̬i̬dmäldäq v äkiline asi elu on täis ootamatusi elon või ette tullaq tiidmäldäq asjo;
ooteruum i̬i̬(h)ntar|õ -õ -rõ24, oodutar|õ -õ -rõ24, (jaaman) jaamatar|õ -õ -rõ24
ootus u̬u̬tmi|nõ -sõ -st5, oodus -(s)õ -t11 läks üle ootuste hästi lätś parõmbahe, ku mõistõti arvadaq; ootuspärane oodõt, arvat, uutaq, arvadaq; ootus ei läinud täide oodus lää-äs täüde;
operaator juhť juhi .juhti36, toimõndaja - -t3, kaamõra|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39
operatiivne te|küs -güsä -güsät4, kipõ - -t14
operatsioon 1. opõratsi|u̬u̬ń -ooni -u̬u̬ni37, tegemi|ne -se -st5 masin täidab operatsioone kiiresti ja eksimatult massin tege opõratsiuunõ kipõstõ ja essümäldäq; sõjaline operatsioon oli edukas sõ̭alinõ opõratsiuuń lätś kõrda; sõjaline operatsioon (luulõlidsõlt) väe viirdümine; 2. .lõikus -õ -t9 kirurg teeb mitu operatsiooni päevas kirrurǵ tege mitu lõikust päävän;
opereerima toimõnda|ma -q -83, .lõikama lõigadaq .lõika77 opereeris suurte numbritega toimõnď suuri nummõrdõgaq;
operett ópõret|ť -i -ti37, laulu|mäng -mängo -.mängo37
opman .op|manń -manni -.manni37, (.mõisa-)valitsõ|ja - -t3
oponeerima .vaidlõma vaiõldaq .vaidlõ78, .vasta kõ̭nõlõma , opo|ni̬i̬ŕmä -ni̬i̬riq -neeri63
oponent .vastakõ̭nõlõja - -t3, .vasta.ütlejä - -t3, opo|nenť -nendi -.nenti37
opositsioon opositsi|u̬u̬ń -ooni -u̬u̬ni37, vasta(h)n|sais -saiso -.saiso37, vasta(h)n|rind -rinna -.rinda32
optiline optili|nõ -dsõ -st5, valu- , silmä- optiline sihik pikäsilmätsihik; optiline pete silmäpetüs; optilised efektid nägemistrikiq;
optimaalne paras .parra parast22
optimism hää.uskmi|nõ -sõ -st5, (ülearvo) hõisk hõisu .hõisku36 sisendas optimismi panď hääd uskma;
optimist (elo)rõ̭õ̭msa - -t3, hää.arvaja - -t3, hää.uskja - -t3
optimistlik (elo)rõ̭õ̭msa - -t3, hää.arvaja - -t3, hää.uskja - -t3, (ülearvo) .hõisku täüs optimistlikult rõ̭õ̭msahe v hään usun;
ora or|a -a -ra26, varras .varda varrast23 lükib kalad ora otsa aja kalaq ora otsa; küpsetasime lõkkel ora otsas liha küdsimiq tulõ pääl varda otsan lihha;
oraakel 1. ettekuulutaja - -t3, ettekuulutami|nõ -sõ -st5 2. (ette)kuulutus -õ -t9
oraator .kõ̭nnõ|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, kõ̭nõlõja - -t3
oranž pihlõ|nõ -dsõ -st7, orantś orandsi o.rantsi37 seda peeti vanasti liialduseks, kui oranž rõivas oli seljas tuud panti vanast palľos, ku pihlõnõ rõivas olľ sälän;
oras oras -(s)õ -t11, (viläl ka) ätäľ ädäli v ädälä ädälit v ädälät4 lambad on orasele läinud lambaq ommaq orassõhe lännüq; põllul hakkab oras tärkama nurḿ nakkas orastama v põld nakas üles tulõma;
orashein oras|hain -haina -.haina30
orav or|rav -ava -avat4
orb .vaenõlatś .vaesõlatsõ vaestlast39 jäi orvuks jäi vaesõslatsõs;
orbiit (hoďotähe vms) ti̬i̬ - -d51, .lindamisti̬i̬ - -d51, linnuti̬i̬ - -d51
orden (avvu)rah|a -a -ha28, ordo* - -t2, ordo|tähť* -tähe -.tähte34, ordo märḱ* , teenit tähť
ordu ordo - -t2
orel muus m hõril|aq -(i)dõ -it4 orelimeistrid Kriisad hõrilameistreq Kriisaq;
oreool (avvu)paistõq (-).paistõ (-)paistõt18, (avvu).paistus -õ -t9, pühä.paistus -õ -t9 ingel laskus taevast alla ja oreool oli ümber pea ingli tulľ taivast alla ja paistus olľ ümbre pää;
org org oro .orgo36 Mustjõe org Mustajõ̭õ̭ org; sälkorg org, tsori, oja, oit; uhtorg vii kakut org;
orgaaniline 1. loona*- sõnnik on orgaaniline väetis sitt om loonaväetüs; orgaaniline keemia hüdsäsnikkeemiä; 2. .hindäst .mõistaq , loomu poolõst orgaaniline vastumeelsus sisemäne vastaolõḱ;
organ ammõ|ť -di -tit13 riigiorgan riigiammõť; 1. kq ka elund
organisaator i̬i̬st.võtja - -t3, kõrraldaja - -t3, organisi̬i̬rjä - -t3
organisatsioon ütis(t)üs* -e -t9, ütehüs* -e -t9 linnas töötab mitu noorteorganisatsiooni liinan tüütäs mitu nuuriütisüst;
organiseerima kõrralda|ma -q -83, organi|si̬i̬ŕmä -si̬i̬riq -seeri63, aśata|ma -q -83, i̬i̬st .võtma , räti|tämä -täq -dä82 kes seda üritust organiseerib? kiä taad ettevõtmist kõrraldas?;
organiseeritus kõrraldus -õ -t9, kõrraldami|nõ -sõ -st5
organism eloli|nõ* -dsõ -st5, orga|nisḿ -nismi -.nismi37
organist muus hõrila.mänǵjä - -t3, ilo|mi̬i̬ś† -mehe -mi̬i̬st39
orgasm or|gasḿ -gasmi -.gasmi37, ilo|hõisk* -hõisu -.hõisku36
orhidee käpä|lilľ -lilli -.lilli m umak ja osak -.lille37, käpä|ninń -ninni -.ninni37, käsi|lilľ -lilli -.lilli37, órkidi̬i̬ - -d50
ori ori oŕa .orja43 põgenenud ori ärqkaranuq ori; tütar oli oma emast orja teinud tütäŕ olľ umast imäst oŕa tennüq; pärisori perismiiś, perisinemine; pärisorjad perisrahvas;
orientalistika hummogumaa.uuŕmi|nõ -sõ -st5, hummogumaa|tiieq* -.ti̬i̬de -tiiet19
orientatsioon tsihť tsihi .tsihti36 orientatsiooni kaotama tsihti kaotama; Vene orientatsioon Vinne tsihi pääl olõḱ, Vinne poolõ kaeminõ; milline on tema seksuaalne orientatsioon? kohepoolõ tä sugulinõ tõ̭mmõq om?;
orienteeriv ligi.lähke|ne -se -ist8 orienteeriv summa on sada eurot ligilähkene summa om sada eurot v hind om saa euro ümbre;
orienteeruma orien|ti̬i̬rümä -ti̬i̬rüdäq -ti̬i̬80, .tsihti .otśma v .löüdmä ma orienteerusin olukorras mul olliq tsihiq paigan; orienteerumine tsihi(löüdmis)juuskminõ, tsihkõlõminõ;
orientiir märḱ märgi .märki37
originaal .ehtsä - -t3, edimä|ne -dse -st5, origi|naaľ -naali -.naali37, edimäne kujo , .meistre tett kelle käes on lepingu originaal? kink käen om ehtsä lepünǵ?; jutu originaal on hävinud jutu edimäne kujo om häönüq;
originaalne .ehtsä - -t3, ainuli|nõ -(d)sõ -st5, origi.naal|nõ -sõ -sõt7
originaalsus esiqmu̬u̬du v ummamu̬u̬du olõḱ tema originaalsus seisnes selles, et … tä olľ ummamuudu tuu poolõst, et …;
orikas ori|k -gu -kut13, latsik oŕo oŕo orŕo26
Orion m Koodi|täheq -.tähti -.tähti34, Kuuť ja Rihä
orjalik oŕali|nõ -dsõ -st5, oŕali|k -gu -kku38, oŕa|nõ -dsõ -st5 orjaliku loomuga inimene oŕaloomugaq inemine;
orjama .orjama oŕadaq .orja77 elupäevad on ta oma isatalu orjanud elopääväq om tä umma esätallo oŕanuq;
orjastama oŕas tegemä mõisnikud orjastasid talupoegi mõisniguq teiq talomehist oŕaq;
orjus .orjus -õ -t9 pärisorjus peris-  v  maaorjus; sügisel hakkab kooliorjus peale sügüse nakas kooliorjus pääle;
ork or|a -a -ra26, tik|k -u -ku37 astus terava orgi otsa astsõ terävä ora otsa; kohendas lõkkes tukke pika orgiga kobisť tunglit pikä tapitsagaq; hambaork hambatikk;
orkaan marupöörüs -(s)e -t11, (tuulõ)pöörüs -(s)e -t11, hurri|kaań -kaani -.kaani37 ja siis tuli merel tohutu orkaan ja sis tulľ mere pääl üles perädü marupöörüs;
orkester órkõstri - -t1
ornament kiri kirä v kiŕa .kirjä v .kirja43, m kiräq .kirjo .kirjo43 ornamenti joonistama kirjämä, kirotama;
ornitoloog tsirgu-.uuŕja - -t3, tsirguti̬i̬djä - -t3, tsirgu.tundja - -t3, tsirgu|mi̬i̬ś -mehe -mi̬i̬st39, tsirgu|naanõ -naasõ -naist8
ornitoloogia tsirguti̬i̬dü|s -(se) -(s)t10, tsirgu|tiieq* -.ti̬i̬de -tiiet19
ortodoksne .õigõusoli|nõ -dsõ -st5, .õigõ.uskli|nõ -dsõ -st5, vinne uso
ortograafia .õigõkirotus -õ -t9, .õigõ|kiri .õigõkirä .õigõt.kirjä43, kirä|viiś -viie -viit m päälek -viijile v -viisi -.viisi-viie -viit49 v -viijile#-viisi -.viisi 37 lugemine on lapsel juba selge, kuid ortograafiat peab veel õppima lugõminõ om latsõl joba selge, a õigõtkirjä piät viil oṕma;
ortopeedia med ortopeediä - -t3 ortopeediline tald jalasäädmistall;
osa os|a -a -sa26, ja|go -o -ko27, jup|ṕ -i -pi37 talle pakuti osa uues filmis tälle pakuti ossa vahtsõn filmin; linna vanem osa asub järve ääres vanõmb jago liinast om järve veeren; osa maast oli odra, osa kartuli all tõõsõ jao maa pääl olľ kesev, tõõsõ pääl kardohk; lahutas luku osadeks ja pani uuesti kokku võtť luku jupõs ja panď vahtsõst kokko; meile sai osaks suur õnn meile trehväś v sai suuŕ õ̭nń; selles osas ma pole nii kindel tuun aśan ma olõ-iq nii kimmäs; sulle on ka neid hädasid osaks langenud sul naid häti om kah tulõhunuq;
osadus osahus -õ -t9
osake pu|tin -dina -dinat4, ki|põń -bõna -bõnat4 elementaarosake tsibiputin; tolmuosake tolmukipõń; oleks inimesel noorena osakegi seda tarkust, mis vanas eas olõssiq inemisel noorõn iän kipõńgiq tuud tarkust, miä vanan iän;
osakond osa|kund -kunna -.kunda32 osakonnajuhataja osakunna juhť(ja) v juhataja;
osalema ossa .võtma , üte(h)n tegemä , osalinõ olõma on aktiivselt osalenud näiteringi töös om virgalt käünüq näütemängotsõõrin v om näütemängotsõõrin tegijä olnuq; võistlusel osalevad koolid võistlusõst ossavõtjaq kooliq; osalemine ossavõtminõ;
osaline 1. osali|nõ -sõ -st5, jagoli|nõ -sõ -st5, jagoni|k -gu -kku38, osali|k -gu -kku38 siin jagatakse varandust, tule ruttu osaliseks, muidu jääd ilma! siin jaetas hüvvä, tulõq ruttu jagonikus, muido jäät ilma!; kas sina ka selles asjas kuidagi osaline oled? kas saq kah taan aśan kuigimuudu man olõt?; peaosaline pääosatäütjä; 2. osali|k -gu -kku38, osali|nõ -dsõ -st5, mittetävveli|k -gu -kku38, jaoldõ|nõ -dsõ -st5 täielik või osaline kuuvarjutus tävveline vai osalinõ kuuvaŕotus;
osaliselt .jaoldõ , jaolt , osalidsõlt , osast esinemiskava on osaliselt muudetud ülesastmiskavva om jaoldõ muudõt;
osalt osast , .jaoldõ , jaolt , mõ̭nõst jaost osalt õige, osalt vale vastus osast õigõ, osast võlsś vastus;
osalus ossa.võtmi|nõ -sõ -st5, üte(h)ntegemi|ne -se -st5, os|a -a -sa26, osang -u -ut13
osamakse osa|mass -massu -.massu37 tasus esimese osamakse masś edimädse osamassu ärq;
osanik osani|k -gu -kku38, osali|nõ -sõ -st5, jagoli|nõ -sõ -st5, jagoni|k -gu -kku38 aktsiaseltsi osanikud aktsiaseldsi jagoniguq;
osastav kiiľ osakäänüs* -(s)e -t11, osas.ütlejä* - -t3
osatama 1. op|põlõma -õldaq -põlõ85, .oplõma opõldaq .oplõ78, ävvä|tämä -täq -dä82, mitmit kõrdo haugutõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86, äiäte|(l)lemä -lläq -(l)le86, ävväte|(l)lemä -lläq -(l)le86, haugu|tama -taq -da82 hakkas sõpra osatama nakaś sõpra oppõlõma; ära osata vanainimest! äiätelgu-iq vannainemist!; 2. osahta|ma -q -83 osatas haiget jalga osahť haigõ jala ärq; osatatud herilasepesa sumin tsusidu hüürläsepesä hünnin;
osatäitja osa.täütjä - -t3
osav hää - -d50, .mõistja - -t3, .taidsa v .taitsa - -t3, os|sav -ava -avat4 ta on osav ronija tä om hää ronija; osav jutustaja hää jutumiiś; osav sepp taidsa sepp; osav pettus kavvaľ petmine; sõnaosavat soovid ikka kuulata kel sõ̭namõ̭nno om, tuud tahat õ̭ks kullõldaq;
osavalt .mõistmisõga , .täpsehe , .täpsele , .taidsahe , .taitsahe , .taidsalõ , .taitsalõ , mõ̭nogaq osavalt tehtud trikk häste tett trikḱ;
osavus taid taio .taido37, .mõistmi|nõ -sõ -st5 osavusmängud täpsüsemängoq; näpuosavus ńapotaid;
osavõtja osali|nõ -sõ -st5, osali|k -gu -kku38 palju osavõtjaid oli? palľo osaliisi olľ?; koosolekust osavõtjad kuunolõgilisõq;
osavõtlik hooli|k -gu -kut13, hoolika|nõ -dsõ -st5, ha(l)lõli|nõ -dsõ -st5, .lahkõ - -t3, osa.võtja - -t3 ta on teiste murede suhtes osavõtlik täl om tõisi hallõ v tä võtt tõisi murrõst ossa; ema on ikka osavõtlik imä iks halõstas;
osavõtmatu hu̬u̬ľmaldaq
osavõtt os(s)a.võtmi|nõ -sõ -st5 osavõtt oli aktiivne ossa võeti himogaq;
osavõtumaks osa.võtmis|mass -massu -.massu37
osaühing osaütisüs -e -t9
osi osi ośa .osja43, kunna|kuuś -kuusõ -kuust39, kesä|kuuś -kuusõ -kuust39, kuuś|hain -haina -.haina37, (keväjäne, ossõldaq) tilk tilga .tilka31 põldosi kesäkuuś, kunnakuuś; põldosi m nurmõtilgaq; põldosi põldkuuś; konnaosi kunnaosi; raudosi raudosi; soo-osi suu-osi; aasosi niidüosi; metsosi mõtsaosi;
ositi .jaoldõ , jupildõ , jupi.viisi tasus võla ositi masś võla jupildõ ärq;
oskama .mõistma .mõistaq mõista61, .tundma (.)tundaq tunnõ min 1. k .tun(d)sõ v tunni66, ti̬i̬dmä teedäq tiiä66, .taidma (.)taidaq taia66, .taltma .taltaq talda61, .pulmama† pulmadaq .pulma77 see mees oskab iga tööd taa miiś mõist ekä tüüd; ma oskan võru keelt ma mõista võro kiilt; ma ei oska ühtegi sõna läti keelt ma taia eiq üttegiq sõ̭nna läti kiilt; ma ei oska mitte mingit teist keelt ma pulma-iq määnestkiq tõist kiilt; ma ei oska üldse seda keelt ma ei tiiäq üttegiq sõ̭nna taad kiilt; poeg oskab aednikutööd poig tund aidnigutüüd; kas sa oskad mulle öelda, millal ta kodus on? kas sa mõistat mullõ üldäq, kuna tä koton om?;
oskamatu .mõistmaldaq ta on kirjaoskamatu tä tunnõ-iq kirja; oskamatu kasutus mõistmaldaq tarvitaminõ; oli oma töös oskamatu es mõistaq umma tüüd;
oskus .mõistmi|nõ -sõ -st5, .tundmi|nõ -sõ -st5, ti̬i̬dmi|ne -se -st5, .taidmi|nõ† -sõ -st5, .tarku|s -(sõ) -(s)t10, kunsť kunsti .kunsti37 ametioskused ammõditundminõ; arvutioskus puutrimõistminõ; esinemisoskus ülesastmiskunsť; oskuskeel eräalakiiľ; mesinikuoskused oli ta isalt saanud mesinigutarkusõq olliq täl esäst;
oskuslik hü(v)ä hü(v)ä hüvvä24, hää - -d50, .mõistja - -t3, .tundja - -t3, .taidsa v .taitsa - -t3 oskuslik löök hää lüüḱ; oskuslik tööline mõistja tüüline; oskuslik valik õigõ valiminõ;
oskusteave .tundmi|nõ -sõ -st5, ti̬i̬dmi|ne -se -st5, .mõistmi|nõ -sõ -st5, teedüs -(s)e -t11
oskustööline .oṕnuq mi̬i̬ś v naanõ v tü̬ü̬line , uma ala .meistre
osmik hurdsi|k -gu -kut13, löövi|ts -dsä -tsät13, pugõri|k -gu -kku38, tarõkõ|nõ -sõ -ist8, majakõ|nõ -sõ -ist8
osoon o|su̬u̬ń -sooni -su̬u̬ni37, osoń -i -it4 osooniaugud osoonimulguq;
ost .ostmi|nõ -sõ -st5, ostus -(s)õ -t11, kraaḿ kraami .kraami37, kaup kauba .kaupa30 ost ja müük ostminõ ja müümine; see raha on raamatute ostuks taa raha om raamatidõ ostmisõs; pani ostud kotti panď kraami kotti; see oli hea ost taa olľ hää kaup;
ostlema pu̬u̬tõ pite(h)n .käümä , .ostõl|õma -daq -õ85, ostaskõ|(l)lõma -llaq -(l)lõ86
ostma .ostma .ostaq osta61 televiisor osteti järelmaksuga viisoŕ ostõti võla pääle; talusid päriseks ostma tallõ perises ostma; pileti peab homme välja ostma piledi piät hummõń ärq ostma; ostmas ostussin; ostmast ostussist; ostja ostja; kokkuostja kokkoostja; kedagi ära ostma kedägiq kinniq masma; loomade kokkuostja sombrak, sombri, sommõŕ;
ostmine .ostmi|nõ -sõ -st5, ostus -(s)õ -t11
ostuleping .ostmis.kontrah|ť -i -ti36, .ostmisleping -u -ut13
ostuvõime (.ostmisõ) võim (-)võimu (-).võimu37, (ostus)võim rahval pole ostuvõimet rahval olõ-iq võimu ostaq;
osutama .näütämä näüdädäq .näütä v .näüdä77 osutas sõrmega metsa poole näüdäś ńapogaq mõtsa poolõ; väljakaevamised osutavad, et siin on olnud linnus välläkaibmisõq näütäseq, et tan om olnuq liin;
osuti tseieŕ -i -it4
osutuma .vällä tulõma , .selges .saama , .selgü|mä -däq -80 teade osutus väljamõeldiseks tulľ vällä, et teedüs olľ võlsś;
ots ots otsa .otsa31, perä|ots -otsa -.otsa31, tret|ť -i -ti37 juuste otsad on haralised hiussidõ otsaq ommaq lahki; kõrgete otstega voodi korgidõ otsõgaq säng; ees- ja tagaots edeots ja peräots; otsast otsani täis kirjutatud paber otsast otsaniq täüs kirotõt papõŕ; talvel nagu ei tulekski otsa tal niguq es tahtnugiq otsa saiaq; tema ots oli hirmus timä (perä-)ots olľ hirmsa; teeots tiiots; elu ots iä ots; tegi musti otsi tekḱ mustõ otsõ v trette; laev andis otsad laiv pästeti köüdüssist vallalõ; hüppa reeotsale! kargaq riiperä pääle!;
otsa .otsa , läbi rong sõitis autole otsa ronǵ sõiť autolõ otsa; jutt sai otsa jutt sai otsa; otsa jääma ärq jäämä; otsa jääma otsa lõpma; otsa lõppema otsa saama; otsa saama läbi saama; otsa saama otsa saama; aeg sai otsa aig sai läbi; õhtu otsa ei räägitud sõnagi kõ̭gõ õdagu es kõ̭nõldaq ütte sõ̭nna;
otsaesine ots otsa .otsa31, otsaedi|ne -dse -st7
otsakorral lõpukõrral , lõpussi(h)n , pia läbi jahu on otsakorral jauh om pia läbi; heinad on otsakorral hainaq ommaq lõpussin;
otsakuti .otsapite(h)n , otsõldõ kaks köit seoti otsakuti katś köüst köüdeti otsapite kokko; paneb kaks kuube otsakuti selga pand katś pindsakut päälitsikku sälgä;
otsapidi .otsapite(h)n , otsagaq oleme otsapidi juba järgmise asja kallal olõmiq otsagaq joba tulõvadsõ aśa man;
otsas otsa(h)n , pääl jõud on otsas joud om otsan v veeren; istub koorma otsas istus kuurma pääl;
otsast päält , otsast
otsatu(lt) (ilm).lõpmaldaq , (ilm)otsatuhe , otsaldaq , perätühe , armõtuhe otsatu(lt) rikas lõpmaldaq v perädü rikas; otsatult pikk tee ilmlõpmaldaq pikḱ tii;
otse .õkva , .õkvalt , .õiguisi , .õigõhe , .õigõlõ , kõrralt , joonõlt , silmält mine otse läbi metsa! mineq õkva läbi mõtsa!; otse üle nurme õkva üle nurmõ; otsemini õgvõmbahe, õgõvampa; ütles otse välja üteľ õkvalt näkko; kõige otsem tee linna kõ̭gõ õgvõmb tii liina; seab lipsu otseks sääd lipsi õigõs;
otsejoones silmnäolt , silm.tsihti , silmält mindi otsejoones torni suunas minti silmält torni pääle;
otsekohe .õkva , .õkvalt , kõrragaq , .õkvaprõlla(q) , jala pääl tule otsekohe siia! tulõq õkva siiäq!;
otsekohene .õkva.ütlejä - -t3, avali|k† -gu -kku38, .õigõ - -t3 otsekohese ütlemisega naine õkvaütlejä naistõrahvas;
otsekui (.õkvalt) nigu(q) , (.õkva) ku ilmus otsekui maa alt õkvalt niguq taivast sattõ;
otsene: otsene ähvardus õkvaähvärdämine;;
otsesaade .õkva|saadõq -.saatõ -saadõt18
otseselt .õkva , .õkvalt teda see küsimus otseselt ei puudutanud timäle tuu hädä õkva es putuq; otseselt paha pole talle keegi öelnud õkva halvastõ olõ-iq tälle kiäkiq ülnüq;
otsesõnu .õkva , .õkvalt , avaligult ei tihanud otsesõnu küsida tihka es õkva küssüq;
otseti otsõldõ , otsõldõmistõ , otsõpäidi , .otsapite(h)n teivas löödi otseti maasse saivas lüüdi otsõldõ maa sisse;
otseühendus .õkva|liiń -liini -.liini37, .õkvaköüdüs -(s)e -t11 otseühendus Berliiniga õkvaköüdüs Berliinigaq;
otseülekanne .õkvaüle.kandmi|nõ -sõ -st5, .õkva|saadõq -.saatõ -saadõt18 kontserdi otseülekanne kontsõrdi õkvasaadõq v kontsõrti kannõti õkva üle;
otsima .otśma .otsiq otsi63 taga otsima takan otśma; taga otsima hagõma; taga otsima perän otśma; otsija otśja; otsitav info tahet  v otsit teedüs; otsib korterit otś kortinat; mis ta sinna otsis? midäs tä sinnäq otsõ  v tükke?; käis tööd otsimas käve tüüd otśman; otsib prille taga otś prille takan; üles otsima üles  v perrä otśma;
otsing .otśmi|nõ -sõ -st5, otsing -u -ut13 otsingud lõpetati pimeduse saabudes otśminõ lõpõtõdi ärq, ku pümmes lätś;
otsmik ots otsa .otsa31, otsaedi|ne -dse -st7
otsmine .otsma|nõ -dsõ -st5, otsapääli|ne -dse -st7 otsmine aken otsmanõ akõń, otsaakõń;
otstarbekas .mõistli|k -gu -kku38, tark targa .tarka30, hää - -d50, .sündsä - -t3, .tarbõli|nõ -dsõ -st5, aśa i̬i̬st , aśa ette maavarade otstarbekas kasutamine maavarro mõistlik pruuḱminõ; mööbel olgu otstarbekas tarõkraaḿ olkuq aśa iist v minkuq aśa ette;
otstarve mõt|õq -tõ -õt18, ammõ|ť -di -tit13, tarvitus -õ -t9 mis otstarve sellel asjal on? mis mõtõq taal aśal om? v mink jaos taa asi om?; rikkis raadio ei täitnud enam oma otstarvet katśkinõ raadio es tiiq inämb umma tüüd;
otsus otsus -(s)õ -t m osak -ssit11, .otsus -õ -t m osak .otsuisi9, nõvv  v nõu nõvvu v nõvvo (.)nõvvu v (.)nõvvo37 õige otsus õigõ otsus; otsusele jõudma otsust ärq tegemä; kohus läks otsust tegema kohus lätś otsust tegemä;
otsustama otsusta|ma -q -83, .paika .pandma , .vällä .märḱmä otsustav lahing otsustaja laheng; homne mäng otsustab medalisaajad hummõninõ mänǵ pand medälisaajaq paika; tühjale platsile otsustati ehitada maja tühä platsi pääle märgiti maja ehitäq; jättis kõik teiste otsustada jätť kõ̭iḱ tõisi tetäq; otsustab inimese üle tema tegude järgi kaes inemist timä tekõ perrä; kohus otsustab kohus tege otsusõ;
otsustavalt .kimmähe , .julgõhe , .selgehe , .selge sõ̭nagaq teatas otsustavalt, et on kõigeks valmis anď julgõhe teedäq, et om kõ̭gõs valmis;
otsustusvõimeline otsu(s)sõvõimugaq - -t3, otsustaja , kimmäs .kimmä kimmäst22
otsustusvõimetu otsu(s)sõvõimuldaq
ovaal muna|ju̬u̬ń* -joonõ -ju̬u̬nt40
ovaalne muna- , munamu̬u̬du , munakujoli|nõ -dsõ -st5