taandama .maaha .võtma
, tagasi vi̬i̬mä
, .taanda|ma-q -83, .taa|tama-taq -da81, kokko .tõ̭mbamataandati kaks kandidaatikatś kandidaati võeti maaha;taanda ennast ametist!astuq ammõdi päält kõrvalõ!;advokaat taandatiahukaať taatõdi ärq;taanda murrudtõ̭mbaq murruq kuumbahe;
taanduma tagasi v ärq minemä
, taganõmataganõdaq v .taadaq taganõ89, .taaśma.taasiq taasi61väed sunniti taandumavägi sunniti taganõma;taanduti teise tuppa ja sõneldi seal edasiminti ärq tõistõ tarrõ ja tśangõldi sääl edesi;meri kord tõusis, kord taandusmeri kõrd nõssi, kõrd lätś ala;palavik on veidi taandunudpalavik om veidükese perrä andnuq;taandus oma seisukohtadestüteľ umist arvamiisist vallalõ;
taaskasutus .vahtsõst.pruuḱmi|nõ-sõ -st5, jälq.pruuḱmi|nõ-sõ -st5, tõist kõrd .pruuḱminõjäätmed lähevad taaskasutussekõ̭iḱ, mis üle jääs, pruugitas kah ärq;
taassünd .vahtsõst.sündümi|ne-se -st5, heränemi|ne-se -st5, jälq.sündümi|ne-se -st5, .ümbre.sündümi|ne-se -st5, .vahtsõs .saaminõ16. november on taassünnipäev16. märdikuu om vahtsõst heränemise päiv;konflikti taassündtülü heränemine;
taastama üles v tagasi tegemä
, .vahtsõst lu̬u̬mataastas oma hea mainetekḱ uma nime jälq hääs;taastati diplomaatilised suhtednaati vahtsõst läbi käümä;hävinud linnad taastati paari aastagahäönüq liinaq ehitediq paari aastagaq vahtsõst;mõisa härrastemaja taastatimõisa härbäń tetti vahtsõst kõrda;
taastamine .vahtsõstlu̬u̬mi|nõ-sõ -st5, üles- v tagasitegemi|ne-se -st5taastamiskuludülestegemiskuluq;taastamistööülesehitüs, ülestegemine;kohanimede taastaminekotusõnimmi tagasitegemine;
taastuma tagasi tulõma
, pääle kasumatervis on taastunudtervüs om tagasi tulnuq;taastuvad ja taastumatud loodusvaradpäälekasujaq v tagasikasujaq ja otsasaajaq v päälekasumaldaq luudusvaraq;
tabama .külge .saama
, täppi .saama v minemä
, putah(t)u|ma-daq -84, kätte .saama
, kinniq .püüdmäkivi tabas akentkivi lätś aknõhe;tabas noolega märkisai nooligaq märgile külge;ei taba mu jutu mõtetsaa-iq mu jutu mõttõst arvo v ei haaraq mu jutu mõtõt v haaru-iq mu jutugaq;tahtsin kirvega siga lüüa, aga tabasin sindtahtsõ kirvõgaq tsialõ lüvväq, a sullõ putahtu;rumalad hakkasid kividega loopima, hea et meid ei tabanudulliq naksiq kivvegaq pilma, hää, et meile pääle es lääq v es tulõq;tulistasin, aga ei tabanudlasi, aq külge es saaq;proovi, kas tabad!proomiq, kas saat külge v kas lätt pääle!;kurjategija tabatikuŕategijä saadi kätte;varas tabativaras püvveti kinniq;perekonda tabas vaesuspereq jäi vaesustõ v kitsustõ;poega tabas isa saatuspoig tõ̭mmati esä tiid v pojal lätś niguq esäl;
tabamus .külge.saami|nõ-sõ -st5, tabahus-õ -t9, täppi.saami|nõ-sõ -st5sai kuuliga tabamusesai kuuligaq külge;võidab see, kel on kõige rohkem tabamusivõit tuu, kiä om kõ̭gõ inämb täppi saanuq;sai lotomängus viis tabamustsai loton viiś nummõrd täppi;täistabamustäppimineḱ, täüsmats;
taevas taivas.taiva taivast22, ilmilma .ilma30jumal lõi taeva ja maajummaľ lõi ilma ja maa;pole tal tööd ega elamist, elab lageda taeva allolõ-iq täl tüüd ei elämist, ripõndas ilma pääl v om lakõ taiva all;matkal magati lageda taeva allmatkal magati välän;taevas halasta!jummaľ sunďkuq!;seda on maa ja taevas!tuud om maailm!;
taga taka(h)n
, perä(h)nveab longates jalga tagavidä jalga v takan limpas;ta on põllutöödega meist tagatä om põllutöiegaq meist maan;minekuga on kiirus tagaminekigaq om kipõ;nagu vanemad ees, nii lapsed taganiguq vanaq v vanõmbaq iin, nii latsõq takan;tuleb minu tagaast takan minno;taga ajamatakan ajama v virotama, kargutama, krassatama;koer ajab vasikaid aeda mööda tagapini kargutas vasikit aida piten takan;taga kiusama(perän v takan) kiusama, võhlitsõma;ketsereid kiusati tagausotaganõjit kiusati takan;
taga taga-
, perä-tagajaladtagajalaq;tagaratas ja esiratastagatsõ̭õ̭ŕ ja edetsõ̭õ̭ŕ;ees- ja tagavokaalidkiiľ teräväq ja kummõq vabahelüq;ees- ja tagavokaalsed sõnadkiiľ teräväq ja kummõq sõ̭naq;
tagaiste taga|istõq-.istmõ -istõnd16, tagomanõ istõqväikesed lapsed istuvad autos tagaistmelväikuq latsõq istusõq auton tagomadsõ istmõ pääl;
tagajärg taga|järǵ-järe -.järge34, tul|lõm-õmi -õmit4, tul|o-o -lo26, perähüs*-e -t9kes tagajärgede eest vastutab?kiä tuu iist vastust kand?;kuriteol olid rasked tagajärjedkuŕaltüül olliq rassõq perähüseq v tagajäreq;jäi õnnetuse tagajärjel vigaseksjäi õ̭nnõtusõ pääle sandis;linn hävis tulekahju tagajärjelliin palli maaha;suusatajad saavutasid võistlusel häid tagajärgisuusatajaq saiq võistluisil häid kotussit v tulõmit;
tagajärjekas .kõrdalännü|q- -t1, te|küs-güsä -güsät4seminar oli tagajärjekasseminäŕ lätś kõrda;
tagajärjel tu̬u̬ pääle
, tu̬u̬ peräst
tagajärjetu .tühjälännü|q- -t1, .summalännü|q- -t1tagajärjetud otsingudtühjälännüq v tühäq otśmisõq;ravi jäi tagajärjetuksravi lätś tühjä v ravist es tulõq midägiq;
tagakiusamine (taka(h)n).kiusami|nõ-sõ -st5, .kiusus-õ -t10, kiustkius(t)u .kiustu37, kiuskiusu .kiusu37, võhlitsõmi|nõ-sõ -st5kannatab naabrite tagakiusamise allom naabridõ kiususõgaq v kiustugaq hädän;on teda tagakiusamise pärast kohtusse kaevanudom tedä kiususõ peräst kohtulõ kaivanuq;
tagakülg taga|külǵ-kü(l)le -.külge34, tagomanõ külǵ
, perämäne külǵajalehe tagakülgaolehe tagomanõ v perämäne külǵ;maja tagaküljel on treppmaja takan v tagapoolõ pääl v takanpuul om trepṕ;
tagala tagala- -t1, tagamaa- -d50, sä(l)lätago|nõ-dsõ -st7saadeti rindelt tagalassesaadõti liini päält tagalahe;oma tagala peab puhtana hoidmauma sälätagodsõ piät puhta hoitma;
tagama .andma(.)andaq anna66, kimmä|tämä*-täq -dä82, kinnü|tämä-täq -dä82leping tagas mulle sissetuleku kaheks aastakskontrahť anď mullõ sissetulõgi katõs aastas;kodanikele seadusega tagatud õigusedkodanikõlõ säädüsegaq antuq õigusõq;kas suudate julgeoleku tagada?kas sutatiq kaidsõt andaq?;NATO tagab meile julgeolekuNATO and meile kaitsõ;
tagamaa tagamaa- -d50linna tagamaadliina tagamaaq;heinalised jõudsid tagamaadelt koju alles õhtulhainalidsõq joudsõq tagamõtsast viil õdagu kodo;otsuse tagamaad ei ole teadaolõ-iq teedäq, mis taa otsussõ takan om;
tagamõte (taga)mõt|õq-tõ -õt18selles ütluses on mingi tagamõtetaa ütlemise takan om midä muud;läksin sinna tagamõttega sõpru nähalätsi sinnäq mõttõgaq sõpro nätäq;
taganema 1. taganõmataganõdaq v .taadaq taganõ89, tagasi .tõ̭mbamataganes ukse pooletagasi ussõ poolõ;väesalk taganes vaenlase eestsõ̭aparḱ tagasi vainlast;mets taganeb põldude eesmõts taganõs nurmi iin;2. .perrä .andma
, tagasi minemähaigus taganes iseenesesthaigus anď esiqhindäst perrä;ei tagane oma sõnadestütle-iq umist sõ̭nnost vallalõ;ei taganenud eluraskuste eeses annaq elorasõhuisilõ perrä;ei mõelnudki tülis taganedaes mõtlõgiq tülün perrä andaq;ta on usust taganenudtä om usost valla ütelnüq;3. vallalõ v .valla .ütlemä
, .perrä .andma
tagant takastauto sõitis tagant otsaauto sõitsõ takast sisse;nõelal tuli niit tagant äranõglal tulľ niit takast ärq;kiitis teise juttu tagantkitse tõõsõ jutulõ perrä;sunnib teisi taganttapp v sunď tõisi takast;tõusis laua tagant ülessaistaś lavva takast üles;saabus kauge maa taganttulľ kavvõndast;sinna käib buss iga tunni tagantsinnäq lätt buss egä tunni ao takast;tagant kiirustamarututama;ära kiirusta mind tagant, ma ei jaksa kiiremini!rututagu-iq minno, ma jovva-iq rutõmbahe!;tagant sundimatakast sunďma v tsusḱma v tapma, tõhutama, utsitama;tagant tõukamatakast toukama, takast kukkama;ta häbeneb süüa, sunni muudkui taganttä häbendeles süvväq, kõ̭gõ tõhudaq takast;
tagantjärele takast.perrätagantjärele tarktakastperrä tark;tagantjärele sain aru, et eksisintakastperrä sai arvo, et essü;
tagantpoolt takast(pu̬u̬lt)tuul puhub tagantpoolttuuľ om takast;ma ei tundnud sind tagantpoolt ärama es tunnõq sinno takastpuult ärq;
tagaots per|ä-ä -rä24, perä|ots-otsa -.otsa31, taga|ots-otsa -.otsa31ei pääsenud bussi tagaotsast väljaes päseq bussi takastotsast vällä; 2. kq katagumik
tagaotsitav nõvvõ|t-du -tut1, otsi|t-du -tut1, taka(h)notsi|t-du -tut1tagaotsitav raamatnõvvõt raamat;tagaotsitav töölinenõvvõt v otsit tüümiiś;tagaotsitavad varjavad end politsei eesttakanotsiduq kuŕategijäq käḱväq hinnäst politsei iist;
tagaplaan taga|plaań-plaani -.plaani37, (taga)põhi(-)põḣa (-).põhja43tagaplaanil paistsid mäedtakast paistuq mäeq;eraelu jäi tagaplaanileuma elo jäi taadõpoolõ;
tagapool 1. tagomanõ jago
, tagomanõ pu̬u̬ľ
, taga|pu̬u̬ľ-poolõ -pu̬u̬lt40, per|ä-ä -rä24, perä|ots-otsa -.otsa31, tagaper|ä*-ä -rä24rongkäigu tagapool jäi vihma kätterongikäügi tagapuuľ jäi vihma kätte;2. taka(h)npu̬u̬lvend seisis õest veidi tagapoolveli saisõ sõ̭sarast veidükene takanpuul;bussis on tagapool ruumi küllbussin om takanpuul ruumi küländ;
tagapõhi (taga)põhi(-)põḣa (-).põhja43, tagaper|ä*-ä -rä24valge joon mustal tagapõhjalvalgõ juuń musta põḣa pääl;romaani ajalooline tagapõhiromaani aoluulinõ tagaperä;
tagasilöök tagasi|lü̬ü̬ḱ-löögi -lü̬ü̬ki37laskmisel tekib tagasilöök: mürsk liigub edasi, kuid kahur veereb tagasilaskmisõ man teküs tagasilüüḱ: mürsk lindas edesi, aq suuŕtükk veerüs tagasi;valimistel tabas erakonda tõsine tagasilöökvalimiisil sattõ eräkund kõvastõ tagasi;andis solvajale tagasilöögianď salvajalõ v tśankajalõ tagasi v vasta;
tagasiminek tagasimine|ḱ-gi -kit13ootan koju tagasiminekutooda kodo tagasiminekit;tagasiminek majandusesmajandusõ tagasimineḱ, sadaminõ, taasperikäüḱ;
tagasiside vastus-(s)õ -t11, .vasta.kostus*-õ -t9, .vasta|mõjo-mõo -mõjjo v -mõio27keerulistes süsteemides toimib üheaegselt palju tagasisidesidkeerolisin süsteemen tüütäseq ütel aol mitmõq vastamõoq;autoril puudus lugejate tagasisideautoŕ es tiiäq, mis lugõjaq timäst arvasõq;tootjal pole tarbijate tagasisidettegejäl olõ-iq tarvitajidõ käest vastakostust;
tagasisõit tagasi|sõit-sõidu -.sõitu37, tagasi.sõitmi|nõ-sõ -st5, tagasitulõ|ḱ-gi -kit13Helsingist tagasisõidul tabas neid tormHelsingist tagasitii pääl jäiq nä maru kätte;tagasisõidupilettagasipileť;
tagasitee tagasiti̬i̬- -d51ma eksisin tagasiteel ärama essü tagasi tullõn ärq;siia majja tal tagasiteed enam polesiiäq majja täl inämb asja ei olõq;
tagastama tagasi .andma
, tagasi tu̬u̬ma
, tagasi vi̬i̬mätagastas raamatu raamatukokkuvei raamadu raamadukokko tagasi;sõitis võlga tagastamata minemasõiť võlga masmaldaq minemä;see maa kuulub tagastamiseletaa maa andas umanigulõ tagasi;
tagatis taganus-õ -t9, taganusvar|a-a -ra28, kimmätüs*-e -t9pangad tahavad väga suuri tagatisipangaq tahtvaq väega suuri taganuisi;maatükk oli laenu tagatiseksmaa olľ lainu taganusvara;keel on rahva püsimajäämise tagatisrahvas püsü-iq keeleldäq;
tagatuba tagatar|õ-õ -rõ24tuli tagatoast väljatulľ takasttarõst v tagatarõst vällä;läks tagatuppalätś taadõtarrõ v tagatarrõ;
tagi I Itehnika ta|ǵa-ja -ḱa29, tagjataja takja29, ravvasit|t-a -ta31
taguma .pesmä.pessäq pessä61, .mütmämüttäq mütä61, .plaadśma.plaadsiq plaadsi63, .plaańma.plaaniq plaani63, .tamṕma.tampiq tambi63, .kolḱma.kolkiq kolgi63, klu|dima-tiq -di57, (sepä tüü man) .kluhv́ma.kluhviq kluhvi63, ra|goma-koq -o59, tsa|gama-kaq -a59, tegemätetäq ti̬i̬60taob rusikaga vastu laudamütt rusigugaq vasta lauda;kalamees taob jäässe augukalamiiś rago ijä sisse mulgu;sepp taob mõõkasepp tege mõ̭õ̭ka;terasest taotud nugateräsest tett väitś;süda taobsüä pess;tao rauda, kuni see tuline on!tsaaq v raoq rauda, nikaguq tä kuum om!;taob vastu ustplaań vasta ust;hästitaotav metallmetalľ, midä and häste tsakaq;kaarte tagumakaartõ lüümä;
tagumik taga|ots-otsa -.otsa31, perseq.perse pers(e)t18, per|ä-ä -rä24, hrl m tuh|haŕ-ara -arat4suure tagumikuga tüdruksuurõ persegaq tütrik;andis laksu tagumiku pihtaanď laksu pers(e)t piten;siis pole muud kui küta tagumik kuumakssis olõ-iq muud ku kütäq perseq kuumas;vaat kui nähvan sulle vitsaga vastu tagumikkukaeq ku tsipsa sullõ vitsagaq tuharit piten;laseb tagumikul mäest allalask perseqnühüssilläq v persükallaq mäest alla;kes seal põõsa all palja tagumikuga on?naľ kiä sääl puhma all pildistäs?;kukkus tagumikule mahasattõ persülde v persilde maaha;
tagumine tagoma|nõ-dsõ -st5, viimä|ne-dse -st7, perämä|ne-dse -st7, taga-kassi tagumised käpadkassi tagakäpäq;olgu see tagumine kord talle raha laenata!olkõq taa viimäne v perämäne kõrd tälle rahha lainadaq!;
tagune tago|nõ-dsõ -st7uue maja tagune oli koristamatavahtsõ maja takast olľ kasimaldaq;see on kolme aasta tagune luguseo om kolmõ aasta vannunõ v kolmõhavvanõ v kolm aastakka vana lugu;
tagurdama taasperi(lde) .sõitma v ajama
, tagasi .laskma
, .taasta|ma-q -81, .taanda|ma-q -83, .taa|tama-taq -da81, mitmit kõrdo .taatõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86juht tagurdas auto õuelejuhť ai auto taasperi hoovi pääle v taať auto hoovi pääle;
taha .taadõ
, takkavaatas tahakai taadõ;kell jääb tahakell jääs perrä;istus laua tahaistõ lavva taadõ;
tahapoole .taadõpoolõ
, takkapoolõ
tahe (tahte) .tahtmi|nõ-sõ -st5, kiimkiima .kiima35, him|o-o -mo26, is|o-o -so26töötahetüühimo, tüüiso;hea tahte avaldushää tahtmisõ vällänäütämine;tal on kindel tahe võitatäl om kimmäs himo võitaq;
tahe (taheda) tahhe- -t14, tahenu|q- -t1muld on juba piisavalt tahemaa om jo ärq tahenuq;kas pesu on juba tahe?kas mõsu om jo tahenuq?;ta ei taha kooki, vaid midagi tahedamattä taha-iq kuuki, a midägiq soolast v kimmämbät;heeringas teeb südame tahedaksheering tege süäme kimmäs v heeringäst saa süä kinniq;teeme ära ja asi taheteemiq ärq ja asi jutin;
tahenema tahe|nõma-(nõ)daq -nõ89, tahehu|ma-daq -84, muhe|nõma-(nõ)daq -nõ89maa taheneb päikese käesmaa tahenõs päävä käen;vihmad lakkasid ja teed tahenesidsado jäi perrä ja tiiq tahesiq;tõi õues tahenenud pesu tuppa kuivamatõi välän tahenuq mõsu tarrõ kuioma;
tahes tahttulgu, kes tahes!tulkuq, kiä taht!;tehke kuidas tahes!tekeq kui taht!;pane selga milline kleit tahes!panõq kleiť sälgä määne taht!;
tahes-tahtmata tahat vai ei (tahaq)
, päsemäldäq
, .tahtmaldaqkoolikorrale peab tahes-tahtmata allumakoolikõrrast piät kinniq pidämä, tuust ei päseq;ilus ilm teeb tahes-tahtmata meele rõõmsaksillos ilm tege meele hääs, tahat vai ei;
tahk 1. külǵkü(l)le .külge34, kanťkandi .kanti37kuubi tahudkandi küleq;sellel probleemil on mitu tahkutaal hädäl om mitu külge;2. tahktaho .tahko36, kõvasḱ-i -it13, lastlastu .lastu37, hi|go-o -ko27
tahke tahhe- -t14, kalǵkalõ .kalgõ37tahke ainetahhe ollus;tahke leibkalǵ leib;piiritus võib esineda gaasilises, vedelas ja tahkes olekuspiiretüs või ollaq gaasilinõ, veteľ vai kalǵ;tahke suusamäärekalǵ suusamääŕ;
tahkekütus tahheküteq*tahhekütte tahhetkütet18, kalǵküt|eq*-te -et18kivisüsi, turvas ja puit on tahkekütusedmerehüdsi, turbas ja puu ommaq tahheqkütteq;
tahtlikult .nimme
, nimelt
, meelegaqta tegi seda tahtlikulttä tekḱ tuud nimme;solvas kaaslasi tahtlikultüteľ seldsiliisile nimme halvastõ;
tahtma .tahtma.tahtaq taha61, himosta|ma-q -83tahtsin veel kookima tahtsõ viil kuuki;ma ei tea isegi, mida tahanma tiiä-iq esikiq, midä taha;ta tahab linna minna, aga mina küll ei tahakstä taht liina minnäq, a mul joht tahtu-iq minnäq;elu tahab elamist, töö tegemistelo taht elläq, tüü taht tetäq;ma ei taha süüamaq taha-ai süvväq v ma hooli-iq söögist;
taimetoitlane kasvosü̬ü̬jä*- -t3, naľ liha.põlgja- -t3taimetoitlastele oli kaetud eraldi laudkasvosüüjile olľ katõt eräle laud;meil on siin üks taimetoitlaste laager seesnaľ meil om tan ütś püdsejüräjide laagri seen;
tainas tahas.tahta tahast23, tainas.taina tainast22, (nõsõmaldaq) kohetus-õ -t9leivatainaga paigati ämbrit kaleevätahtagaq paigati pangi kah;täna panin leivataina hapnema, siis saab homme ära küpsetadatäämbä panni leeväkohetusõ ärq hapnõma, sõ̭s saa hummõń ärq kütsäq;ma sõtkun leivatainastma kasta leibä;
taip mu|dsu-dsu -tsu26, mutsmutsu .mutsu37, taidtaio .taido37, taiptaibu .taipu37, .pulmu|s†-(sõ) -(s)t10tal pole taipu, ta ei taipa üldsetäl olõ-iq mutsu, tä saa-iq sukugiq arvo;eks ta üks loll on, ei ole tal mingit arusaamist ega taipuütś moľo om õ̭nnõ, olõ-iq täl üttegiq tundmist ei tõtõhust;poisil oli taipu ära joostapoisil olľ mõistust ärq juuskõq;
taipama .arvo .saama
, ja|gama-kaq -a59, .taipamataibadaq .taipa77, .pulmama†pulmadaq .pulma77, kava|tsõma†-tsaq v -daq -dsõ90taipas kohe, mida tehasai õkva arvo, midä tetäq;lapsed taipavad rohkem, kui arvatakselatsõq saavaq rohkõmb arvo, ku arvatas;ta ei taibanud maast ega ilmasttä es jaaq maad ei ilma;kas sa sellest asjast midagi taipad?kas sa taast aśast midägiq taipat?;see laps ei taipa veel midagitaa latś pulma-iq viil midägiq;ei taibanud naisele lilli tuuaes tulõq tuu pääle, et naasõlõ lille tuvvaq;arst taipas ära, et ma käojaani ajasintohtri kavatś tuu aśa ärq, et ma narrijuttu pei;ma ei taibanud kohemul es tulõq kõrragaq taipust;
taipamatu .mõistmaldaq
, .arvosaamaldaq
, .taipamaldaqvaatas mulle taipamatu näoga otsakai mullõ mõistmaldaq näogaq otsa;taipamatu inimeneugalanõ, arvosaamaldaq inemine;no on üks taipamatu inimeneno om ütś mõistmaldaq inemisetükk;
tajuma .tundma(.)tundaq tunnõ min 1. k .tun(d)sõ v tunni66, .arvo .saama
, .tundmist .saamakoer tajus ohtupini tunď hätä;vanaema tajub ilmamuutusi (ette)vanaimä tund ärq, ku ilm muutuma nakkas;inimene ei taju kõiki helisidinemine kuulõ-iq kõ̭iki helle;
takerduma .paklihe .jäämä
, pidämä .jäämä
, kinniq .jäämävestlus on takerdunudjutuajaminõ om paklihe jäänüq;vestlus takerdusjutt jäi pidämä;piiriläbirääkimised takerdusidpiirikõ̭nõlusõq joosiq paklihe v ommaq paklihe lännüq;jalg takerdus oksa tahajalg jäi ossa taadõ;keel takerdubkiiľ käü kapla;mehe silmad takerdusid ilusal tüdrukulmeesterahva silmäq jäiq ilosa tütrigu pääl kinniq;
takistama segä(hä)mäsekäq v .siädäq sekä v segähä88, mitte .laskma
, ki̬i̬ldmäkeeldäq v ki̬i̬ldäq keelä66, takista|ma-q -83ära takista teiste tööd!segägu-iq tõisi tüütegemist!;see hakkab meid takistamataa nakkas meid segämä;miski on ta tulekut takistanudmidägiq om tä tulõmist segänüq v olõ-iq täl lasknuq tullaq;võrk takistab kärbeste sissetulemistvõrk lasõ-iq kärbläisi sisse;päästevest takistab vee alla vajumistpästevesť lasõ-iq vii ala vaodaq;soe ilm takistab loomade talveunne jäämistlämmi ilm lasõ-iq eläjil talvõunnõ jäiäq;
takistamatult segämäldäqpääsesime väravast takistamatult väljasaimiq värehtist nii vällä, et kiäkiq es sekäq;
takistus pidähüs*-e -t9, jukõrus-õ -t9, takistus-õ -t9, nakah(t)us-õ -t9, sulgsu(l)lu .sulgu36, sulõng-u -ut13takistus tekkis seal, kus seda kõige vähem kardetijukõrus tulľ sääl ette, kon tuud kõ̭gõ veidemb peläti;hingamistakistushingämispidähüs;teel on takistustii pääl om sulg iin;sõdur peab läbima kõik takistusedsõ̭amiiś piät kõ̭gõst läbi minemä, ütśkõ̭iḱ miä ette tulõ;
takistusjooks sport takistusju̬u̬skmi|nõ-sõ -st5, naľ jukõrusju̬u̬skmi|nõ-sõ -st5
takk hrl m pakaľ.pakla pakald22, pakõľ.paklõ pakõld22, laasi|k-ga -kat13, m .rehk|eq-ide -it18, lemmi|geq-kide -kit13, rabi|guq-kidõ -kit13takku ketramatokutama;takku täispaklinõ;takunöörpaklanõ kabõl;nagu kana takusniguq kana paklin;takuse alaosaga särkpakladsõ jakugaq hamõq;oled nagu kana takus, ei pääse edasi ega tagasiolõt niguq hao seen, ei hirgnõq, ei hargnõq taa asi;
takka takastüks tõmbas eest, teine lükkas takkaütś tõ̭mmaś iist, tõõnõ tougaś takast;
taktika takti|ga-ga -kat3, kõrdkõrra .kõrda33, .säädmi|ne-se -st5, kõrra|plaań-plaani -.plaani37, (.lühkü ao) plaańplaani .plaani37tal on laste kasvatamisel oma taktikatäl om latsi kasvatamisõ jaos uma kõrd;praegu on vaikimine õige taktikapõraq om vaikiolõḱ kõ̭gõ õigõmb v põra om kõ̭gõ õigõmb vaiki ollaq;taktikajookspaśmisõgaq juusk, kavvaľ juuskminõ;
taktitu = taktitundetu .sündmäldäq
, .kõlbmaldaq
, pro(o)sta- -t2tema poolt on taktitu seda meenutadatimäst om sündmäldäq v kõlbmaldaq taad miilde tulõtaq;temast on taktitu seda rääkidatäl ei kõlbaq säänest juttu kõ̭nõldaq;
taktitundeline pi̬i̬nü.tundõli|nõ-dsõ -st5, pi̬i̬nü .tundõgaq
, pi̬i̬nü- -t1, .sündsä- -t3ta on taktitundeline inimenetä om peenembä tundmisõgaq v tä om sündsä;
taktitunne peenemb .tundminõhaigetega tegelemine nõuab suurt taktitunnettõbitsidõgaq ümbrekäümises v kammandamisõs om peenembät tundmist vaia;
talent anďanni .andi37, annigaq inemine
, anni|k-gu -kut13tal on selle asja peale talentitäl um tuu aśa pääle andi;uute talentide otsingvahtsidõ andõ välläotśminõ v vahtsidõ annigaq inemiisi välläotśminõ;
talgud talos-(s)õ -t11, m .talg|oq-idõ -it23, talos|(s)õq-sidõ -sit11sõnnikuveotalgudsitatalos;
talitama 1. tegemätetäq ti̬i̬60, olõmaollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58, .ümbre .käümä
, .ülle(h)n pidämäei tea, kas ma talitasin õigestiei tiiäq, kas ma tei õigust;2. talli|tama-taq -da82, ka(m)manda|ma-q -83, toimõnda|ma-q -83, (eläjit) .hellämähellädäq .hellä77, (tõbist) .paśma.passiq passi63talitasin loomad ja lapsedtallidi eläjäq ja latsõq ärq;ma pean kodus haiget ema talitamama piä koton haigõt immä paśma;
talitsema tagasi .hoitma
, pi|dämä-täq -ä59, vaossi(h)n .hoitmatalitse oma keelt!piäq uma kiiľ vaossin!;ta ei suutnud end enam talitsedatä es sutaq inämb hinnäst tagasi hoitaq;
talje pihtpiha .pihta32, keskkotus-(s)õ -t11, kesk|paik-paiga -.paika30, keskkih|ä-ä -hä24, .talja- -t3neiu on peene taljeganäio om piinü pihagaq;ta on taljest juurde võtnudtä om keskelt paksõmbas lännüq;kampsun oli tihedalt ümber taljekampś olľ tihtsäle ümbre piha;taljesse õmmeldud vestpihta ummõld vesť;
tall (talle) voonakõ|nõ-sõ -ist8, hoonakõ|nõ-sõ -ist8, vu̬u̬nvoona vu̬u̬na37, tsil|e-e le24, tallõkõ|nõ-sõ -ist8, (imäne) utikõ|nõ-sõ -ist8, (esäne) oońo- -t3, oiso- -t3, usśo- -t3lambal on kolm tallelambal om kolm tsille v voonakõist;lambatalle kutsumatsiletämä;
tallama .sõkmasõkkuq sõku64, sõk|kama-adaq -ka77, sõku|tama-taq -da82, mitmit kõrdo sõkiskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86koer tallab lilli, aja ära!pini sõkk lille, ajaq ärq!;lehmadele on heina liiga palju pandud, tallavad kõik äralehmile om haino palľo pant, sõkkasõq kõ̭iḱ ärq;vokki tallamavokki sõkkama, hiirama;maha tallamamaaha sõkma;maha tallama(rahe puult) räüssämä;kukk tallab kanakikas sõkk kanna;mis kukel viga tallata, kui kana ilma sabatamis kikkal viga kellädäq, ku kana ilma hannaldaq;
talletama (alalõ) .hoitmapoeg raiskas ema talletatud raha ärapoig raisaś imä koŕadu raha ärq;need dokumendid tuleb arhiivi talletadaneoq paprõq tulõ kiräkokko pandaq;talletas mällujätť miilde;
tallinlane .Taľna inemine
, .taľnakõ|nõ v .taľnagõ|nõ-sõ -ist8
taltsas .välläopa|t-du -tut1, vaga|nõ-dsõ -st7, (.kässi v kä(s)sile) harinu|q- -t1, .taidsa- -t3, .taitsa
, .taltsa- -t3tsirkuses esines taltsas lõvitsirkusõn asť üles välläopat lõvi;karupojad muutusid väga ruttu taltsakskahrupojaq harisiq väega ruttu inemiisigaq ärq;see on taltsas kassipoeg, laseb end sülle võttaseo om taidsa tiidśo, lask hindä üskä võttaq;taltsa loomuga inimenetasaligu meelegaq inemine, tasalik inemine;vastu hommikut jäi tuul taltsamaksvasta hummokut jäi tuult veidembäs;see kits on nii taltsas!taa kits om nii kässi harinuq!;
taltsutama 1. (.vällä) op|pama-adaq -pa77, (.kässi v kä(s)sile) haŕo|tama-taq -da82taltsutatud karuvällä opat kahr;see loom on juba väiksest peast taltsutatud, laseb paitadataa elläi om jo väikust käsile haŕotõt, lask ilestäq;ka taltsutatud kiskja jääb ikka kiskjakska käsile harinuq murdja elläi jääs iks murdjas;2. tagasi .hoitma
, pi|dämä-täq -ä59, vaossi(h)n .hoitmataltsutage ometi oma kurja koera!hoitkõq ummõhtõ umma kurja pinni vaossin!;noormeest ei suutnud miski taltsutadanuurtmiist es saiaq inämb kuiki tagasi hoitaq;
taltuma tasah(t)u|ma-daq -84, .taltu|ma-daq -80, (.kässi v kä(s)sile) hari|nõma-(nõ)daq -nõ89ta on äkiline, kuid taltub kiirestitä om äkiline, a tasahus ruttu;tormine meri on taltunudtorminõ meri om tasahunuq;autovargad on viimasel ajal natuke taltunudautovargaq ommaq viimätsel aol veidükene tagasi tõ̭mmanuq;
talu tal|o-o -lo26, kotus-(s)õ -t11, elotus-õ -t9, eloelo ello26, elämi|ne-se -st5renditalurendikotus;popsitalupopsikotus;hajataludhajovallaq taloq;ostsin endale taluosti hindäle kotussõ;
taluma (.vällä) kannahta|ma-q -83, (.vällä) .kandma(.)kandaq kanna66, si̬i̬ťmäsi̬i̬tiq seedi63talub nälga, valukannahtas nälgä, hallu;ta ei talu purjus inimesi silmaotsaskitä ei kannahtaq sukugiq puŕon inemiisi;millist leili sa talud?määnest lõunat sa kannat?;
talumatu (.vällä)kannahtamaldaqsuvel valitseb seal talumatu kuumussuvõl om sääl perädü v põrgu kuum;vaikus muutus talumatuksvaikust jovva es inämb vällä kannahtaq;
talumatult (.vällä)kannahtamaldaqvalgus oli talumatult erevalgus olľ väega valgõ;süda hakkas talumatult kiiresti löömasüä naaś palľo kipõstõ v ülearvo pesmä;
talumees = talunik talo|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39, talopidäjä- -t3kas sa kuulud ka talunike liitu?kas sa olõt kah talomiihi liidon?;
taluperemees talo.perre|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39nooremast pojast sai õpetaja, vanem hakkas taluperemeheksnoorõmbast pojast sai oppaja, vanõmb naaś taloperremehes;
talutama .juhťma.juhtiq juhi63, avi|tama-taq -da82taluta ta siiapoole!juhiq tä siiäqpoolõ!;talutas vanakese üle teeaviť vanakõsõ üle tii;haige talutati voodissehaigõ avitõdi sängü;talutab koera rihma otsasvidä pinni rihma otsan;
talutav: kõige raskemini talutav aastaaeg oli seal suvisuvvõ olľ sääl kõ̭gõ rassõmb vällä kannahtaq;;
taluvus (.vällä)kannahtami|nõ-sõ -st5, (.vällä).kandmi|nõ-sõ -st5, .vastapidämi|ne-se -st5see puu on hea külmataluvusegaseo puu kand küländ häste külmä;sinu käitumine ületab juba kõik taluvuse piirid!su üllenpidämine lätt jo üle õgasugudsõ piiri!;stressitaluvuspitsüse välläkannahtaminõ;
taluõu uss|aid-aia -.aida33, moropääli|ne-dse -st7, mor|o-o -ro26taluõuel mängisid lapsedlatsõq mängeq moro pääl;taluõuele pääses läbi väravaussaida pässi läbi värehti;loomi ei tohi taluõuele lubada, need teevad lilledele liiga ja kipuvad tuppaeläjit tohe-iq ussaida laskõq, nuuq tegeväq lillele liiga ja tüküseq tarrõ;
taoline (säänest)mu̬u̬du
, .taoli|nõ-dsõ -st5oli umbes sinu taoline meesolľ umbõs suq muudu miiś;
taotlema küs|ümä-süq v -täq -ü min 1. ja 3. k .küsse70, .pallõmapallõldaq .pallõ78viisat taotlemaviisat pallõma;taotlesime maja ostmiseks pangalt laenuküssemiq maja ostmisõ jaos pangast lainu;
taotlus küsümi|ne-se -st5, .tahtmi|nõ-sõ -st5taotluste esitamise tähtaeg on nädala pärast(raha)küsümiisi tähťaig om nädäli peräst;tema taotlus rahuldatitimä küsümisele tulti vasta;tee see taotlus äratiiq tuu küsümine ärq;
taplema .tap|lõmatapõldaq .taplõ78, tap|põlõma-õldaq -põlõ85vanasti tapeldi mõõkadegavanast tapõldi mõ̭õ̭kogaq;purjus mehed läksid omavahel taplemapuŕon meheq lätsiq umavaihõl taplõma;laps sai ema käest tapeldalatś sai imä käest tõrõldaq v võttaq;
tarbeese .tarbõ|asi-aśa -.asja43saime kingiks kööginõusid ja muid tarbeesemeidsaimiq kingitüses köögianomit ja muud tarvilist kraami;
tarbekaup .tarbõ|kaup-kauba -.kaupa30, .tarbõ|kraaḿ-kraami -.kraami37tarbekaupade hinnad on tublisti tõusnudtarbõkauba hind om kõvva nõsõnuq;
tarbekunst .tarbõ|kunsť-kunsti -.kunsti37tarbekunst ja kujutav kunsttarbõkunsť ja kujotaja kunsť;tarbekunstinäitusel võis imetleda mööblit, vaipu, keraamikattarbõkunstinäütüsel sai kaiaq müüblit, põrmandurõivit, savianomit;
tare majamaja majja v maia28, tar|õ-õ -rõ24, elo|hoonõq-hu̬u̬nõ -hoonõt18vana tare madalad kambridvana tarõ madalaq kambrõq;ehitas kodutallu uue tare ja saunaehiť kodotallo vahtsõ tarõ ja sanna;rehetarerehetarõ;tares oli üksainuke tuba ja tilluke köökmajan olľ ütśainukõnõ tarõ ja tsilľokõnõ küüḱ;
targalt = targasti targastõ
, targalt
, .tarkuisi
, .tarkateed targalt, kui kaasa tuledtiit targastõ, ku üten tulõt;
targu .tarkuisi
, .tassa
, tasaligult
, tasalikkujättis mõne asja targu ütlematajätť mõnõ aśa tarkuisi ütlemäldäq;asju peab ajama aegamööda ja targuasjo piät ajama aigopiten ja tassa;tasa ja targutassa ja tarkuisi;targu talitatiiq targastõ v tarkuisi tallidaq;
taristu alos|värḱ*-värgi -.värki37, põhi|värḱ*-värgi -.värki37koos elumajadega tuleb rajada ka taristuüten elomajjogaq tulõ vällä ehitäq ka põhivärḱ;
tark 1. tarktarga .tarka30, .arḃja- -t3, v ti̬i̬djä- -t3loodustark v metsatarkloonatark;2. tarktarga .tarka30, .päägaq
, .oṕnu|q- -t1, .märksä- -t3tark laps jõuab koolis hästi edasitark latś joud koolin häste edesi;
tarm (tetäq).tahtmi|nõ-sõ -st5, .sutmi|nõ-sõ -st5, (tü̬ü̬)him|o-o -mo26töötab suure tarmugatüütäs suurõ himogaq;tal on tarmu veel küllalttä om viil küländ truksa;
tarmukas te|küs-güsä -güsät4, .tahtmist täüs
, väke täüs
, .truksa- -t3, .väs(t)li- -t1haigusest hoolimata on mees endiselt tarmukashaigusõ pääle kaemaldaq om miiś teküs niguq innegiq;tarmuka sammugatruksa sammugaq;
tarnima (kätte) tu̬u̬matuvvaq tu̬u̬min 1. ja 3. k .tõi(õ)54, (kätte) .saatma.saataq saada61Jaapan tarnib autosid ka EuroopaleJaapań saat autit ka Õuruupalõ;kohviube tarnitakse meile Brasiiliastkohviupõ tuvvas meile Brasiiliast;
tarretama kallõrda|ma-q -83, (külmäst) kahu|tama-taq -da82hirm tarretab verehirm pand vere saisma;kisa tarretas meid paigalerüüḱmine panď meid saisma;
tartlane .tartla|nõ-sõ -st5, .tartokõ|nõ v .tartogõ|nõ-sõ -ist8
tartu: tartu keeltarto kiiľ;
taru tar|o-o -ro26, mesipak|k-u -ku37, mesi|puu- -d50pettetaru pannakse puu otsa, et võõraid sülemeid kinni püüdakussaľ v konǵ pandas puu otsa, et võ̭õ̭rit sülemit kinniq püüdäq;
tarve = tarvidus tarvõq.tarbõ tarvõt19jätkub enda tarbeks ja jääb teistelegijakkus hindäle ja jääs tõisilõgiq;tarbe korral saad abiku vaia tulõ, saat api;ei ole tarvidust minnaolõ-iq vaia minnäq;isiklikuks tarbekshindä tarbis v jaos;
tarvilik tarvili|nõ-dsõ -st5, tarbili|nõ-dsõ -st5, .tarbli|nõ-dsõ -st5, .tarbõli|nõ-dsõ -st5see on tarvilik asiseod või vaia minnäq;
tarvis vaia
, vajja
, tarvis
, .tarbisseda võib mul tarvis minnataa(d) või mullõ tarbis tullaq;jõudu tarvis!joudu vaia!;tarvis olemavaia olõma;
tarvitama tarvi|tama-taq -da82, .pruuḱma.pruukiq pruugi63, tarbõnda|ma-q -83laps ei oska veel süües nuga tarvitadalatś mõista-iq viil söögi man väist pruukiq;joogiks tarvitati keedetud vettjuumisõs tarvitõdi keedetüt vett;tarvitasin kõik naelad äraärq tarbõndi v kuludi kõ̭iḱ naglaq;tarvitaminetarvitaminõ, pruuḱminõ, tarbõndaminõ;tarvitamiskõlbliktarvitamiskõlvolinõ, pruuḱmiskõlvolinõ;talus ei visatud midagi tarvitamiskõlblikku äratalon es visadaq midägiq pruuḱmiskõlvolist ärq;tarvitamiskõlbmatutarvitamiskõlbmaldaq, pruuḱmiskõlbmaldaq;masin oli tarvitamiskõlbmatumassinat saa es pruukiq;
tarvitsema vaia olõma
, .pruuḱma.pruukiq pruugi63homme ei tarvitse vara tõustahummõń olõ-iq vaia varra üles tullaq;isal ei tarvitse täna tööd tehaesäl olõ-iq vaia täämbä tüüd tetäq;tarvitseb tal vaid sõrme viibutada, kui mehed juba jooksevadvaia täl õ̭nnõ sõrmõgaq tõ̭mmadaq, ku meheq jo juuskvaq;
tarvitus tarvitus-õ -t9, tarvitami|nõ-sõ -st5, pruuḱpruugi .pruuki37, .pruuḱmi|nõ-sõ -st5, tarbõndami|nõ-sõ -st5tarvituselpruuḱmisõn, tarvitusõl, pidämisen, pidessin, pidehin, pidejin;meil on auto kogu aeg tarvitusel, poeg sõidab iga päev linna vahetmeil om auto kõ̭iḱ aig pruuḱmisõn, poig sõit egä päiv liina vaiht;see pott on tarvitusel supipotina, selles ei saa kartuleid keetatuu pada om supigaq pidessin, tuugaq saa-iq kardohkit kiitäq;
tasa 1. .tassa
, .hillä
, .vaiki
, vakka
, .hiljüisi
, hillä.keisi
, hillä.keiste
, hilľo.kõisi
, hilľo.kõtsi
, tassa.kõistõ
, tasaligult
, tasalikkuole tasa!olõq tassa!;olge tasa!olkõq vaiki!;räägib tasakõ̭nõlõs tassakõistõ;sõida tasa üle sillasõidaq hillä üle silla;2. tasaoja tõusis kaldaga tasauja nõssi pervegaq (üte)tasa;maksan võla, siis oleme tasamassa võla ärq, sis olõmiq tasa;tegi kaotatud aja tasatekḱ kaotõdu ao tasa;tasaarvestustasarehkendüs;
tasahilju .hillä.tassa
, .hillätassa.kõistõ
tasakaal tasa|kaal-kaalu -.kaalu37kaotas tasakaalu ja kukkuskaoť tasakaalu ja sattõ;mure on naise tasakaalust välja viinudmurõq om naasõ hindäst vällä veenüq;ratas on tasakaalust väljastsõ̭õ̭ŕ viskas;ökoloogiline tasakaalluudusõ tasakaal;
tasand tasa|pind-pinna -.pinda32, tasõ-mõ -nd16, tasang*-u -t13sõiduteed paiknesid eri tasandeilsõidutiiq olliq esiq korgusõ pääl;arsti palk olgu samal tasandil pankuri palgagatohtri piässiq sama palľo palka saama ku pangaherr;asja arutatakse kõrgemal tasandilasja arotõdas korgõmbal puul;kohtumine toimus välisministrite tasandilkokkosaaminõ olľ välisministride vaihõl;
tasandama tasatsõs tegemä
, taso|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90, tas|oma-soq -o57, õgvõnda|ma-q -83, .lihťmä.lihtiq lihi63tasandasin peenra labida ja rehagalapju ja rihägaq tasodsi pindre ärq;teed tasandati höövligasuurttiid tasotsõdi hüüvligaq;tasanda häält!võtaq no tassampa!;
taskuvaras näpo|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39, karmándsi|k-gu -kut13, varas.varga varast23hoia end taskuvaraste eest!kaeq, et näpomiiś ligi ei tulõq!;
tass kru̬u̬śkroosi kru̬u̬si37, kroosikõ|nõ-sõ -ist8, tasśtassi .tassi37võtan ühe tassi kohvivõta üte kroosikõsõ kohvi;jõi kaks tassi teedjõi katś kruusi tsäid;tassitäiskroositäüs;
tassima .kandma(.)kandaq kanna66, vi|dämä-täq -ä59, .nõstma.nõstaq nõsta61, .vinnamavinnadaq .vinna77, .neśmä.nessiq nessi63, nü̬ü̬rämänöörädäq nü̬ü̬rä77, tsän|imä-niq -i57tassib kohvritkand kohvrit;tassime asjad autosse äranõstamiq aśaq auto pääle ärq;tassib lapsi igale poole kaasavidä latsi õgalõ poolõ üten;tassib vett toa juurdenüüräs vett tarõ mano;
tasu tas|o-o -so26, palkpalga .palka30, käe.valgu|s-(sõ) -(s)t10, käe.valgõ- -t3
tasuline massuli|nõ-dsõ -st5, raha i̬i̬sttasuline kõrgharidusmassulinõ korgõkoolitus;
tasuma .masma.massaq massa61, tasa tegemä
, tas|oma-soq -o57vana võlg vaja ära tasudavana võlg vaia ärq massaq;küll ma sulle ära tasunkülh ma sullõ tasa tii;
tasuta massuldaq- -d50, tasoldaq
, ilma rahaldaq
, ilma i̬i̬st
, priitasuta ajaleht, söök, haridusmassuldaq lehť, prii süüḱ, koolitus;tasuta sissepääsprii sissepäsemine;
tasuv tul|los-osa -osat4, tuloli|nõ-dsõ -st5, kasuli|nõ-dsõ -st5tasuv amettullos ammõť;vähetasuvjätt nälgä, tuu-iq sisse;on see tasuv töö?kas ta tüü tullo ka tuu? v kas ta tüü iist mastas häste?;tasuv otsrahalinõ ots;
tasuvus tulo|anď-anni -.andi37, tulolisus-õ -t9seakasvatuse tasuvus on madaltsiko pidämine tuu veidüq sisse v tsiko pidämise tulolisus om mataľ;
tatine tati|nõ-dsõ -st7, nõli|nõ-dsõ -st7, nõlõ|nõ-dsõ -st7tatine ninaalunetatinõ nõ̭naalonõ;lapsed on tal tatised, kuid muidu priskedlatsõq ommaq täl nõlidsõq, a muido hürskeq;sul on nina tatinesul om nõ̭na nõlinõ;
tatistama tati|tama-taq -da82, .nõlgamanõladaq .nõlga77, nõlõ|tama-taq -da82, õnnõ sülegaq häüsä|tämä-täq -dä82, häüsendä|mä-q -83, .sülge|(l)lemä-lläq -(l)le86, .sülgämäsü(l)lädäq .sülgä77oli oma rinnaesise ära tatistanudolľ uma rõ̭nnaedidse ärq nõlanuq;mis sa tatistad?mis sa sülgelet?;
taust tagamaa- -d50, (taga)põhi(-)põḣa (-).põhja43, tagaper|ä*-ä -rä24valge triip mustal taustalvalgõ jutť musta põḣa pääl;romaani ajalooline taustromaani aoluulinõ tagaperä;
tava kommõq.kombõ kommõt19, kummõq.kumbõ kummõt19, pruuḱpruugi .pruuki37, mu̬u̬dmoodu mu̬u̬du37austab vanu tavuavvustas vanno kombit;selles peres on tavaks vara tõustaseol perrel om kommõq varra üles tullaq v seon perren tuldas varra üles;lillekinkimistavalillikinḱmiskommõq;tal on rumal kommetäl om ulľ muud;tavad ja kombedpruugiq ja mooduq;
tavaline harili|k-gu -kku38ülane on Eestis tavaline kevadlillvarõslilľ om Eestin harilik keväjäne lilľ;öökülmad on siin tavalisedüükülmäq ommaq siin hariliguq;isa istus oma tavalises kohasesä istõ uman hariligun paigan;
tavaliselt hariligultsügisel sademete hulk tavaliselt suurenebsügüse satas hariligult iks inämb;ta on tavaliselt rahulik meestä om hariligult rahulinõ miiś;tavalisemhariligumb;
teadagi teedäkiq
, muidokiq
, meelegaq .mõistaq
, .arvo saiaqolen teadagi nõusmuidogiq olõ ma peri;vahepeal on teadagi elu edasi läinudmeelegaq mõistaq om elo vaihõpääl edesi lännüq;
teadaolev teedäq- -t3, teedäqolõjaesimene teadaolev eestikeelne raamatedimäne teedäq eestikeeline raamat;see on teadaolevalt vanim muinasasulaseo om tiidmise perrä kõ̭gõ vanõmb muistinõ elokotus;
teade teedüs-(s)e -t11, teedäq.andmi|nõ-sõ -st5, sõ̭n|noḿ-oma -omat4mis teateid sa tood?midä teedüst sa tuut?;teadet tooma, viimasõ̭nna tuuma, viimä;
teadlik ti̬i̬dsä- -t3teadlik olematiidmä;olen sellest teadlikma tiiä tuud;teadlik valenimme võlśminõ;
teadlikult ti̬i̬dsähe
, ti̬i̬dsäle
, .nimme
teadma ti̬i̬dmäteedäq tiiä66, .tundma(.)tundaq tunnõ min 1. k .tun(d)sõ v tunni66ma tean, et sa valetad mullema tiiä, et sa võlsit mullõ;seda meest teavad kõiktaad miist tiidväq v tundvaq kõ̭iḱ;lapsed teavad luuletust peastlatsõq tiidväq v mõistvaq luulõtust pääst;ei või iial teadavõi-iq ilman teedäq;teadevtiidjä;teadva ilmegatiidjä näogaq;iseteadevesiqtiidjä;kõiketeadevkõ̭kkõtiidjä;teada andmateedäq andma;jäta see asi enda teada!jätäq taa asi hindä teedüssihe!;seda tuleb enda teada hoidataad tulõ hindä tiiun hoitaq;minu teada on kõik korrasmuq teedäq om kõ̭iḱ kõrran;teada olemateedäq olõma;teada saamateedäq saama;kõik olid teada-tuntud mehedkõ̭iḱ olliq teedäq-tunnõduq meheq;
teadmata ti̬i̬dmäldäqlahkus teiste teadmatalätś tõisi tiidmäldäq ärq;teadmata kadunudtiidmäldäq kaonuq;kurjategija lahkus teadmata suunaskuŕatekij lätś tiiä-iq kohe;
teaduskraad ti̬i̬düs|kraať-kraadi -.kraati37, ti̬i̬de|kraať-kraadi -.kraati37magister ja doktor on teaduskraadidmagistri ja doktoŕ ommaq tiidüskraadiq;
teaduslik ti̬i̬düsli|ne-dse -st5, ti̬i̬deli|ne*-dse -st5
teadvus mi̬i̬ľmeele mi̬i̬lt40, .mõistu|s-(sõ) -(s)t10, meele.mõistu|s-(sõ) -(s)t10juhtunu jõudis alles nüüd tema teadvussetä sai viil nüüd arvo, miä juhtu;ta on teadvusetatä om ilma meeleldäq v täl om miiľ mant ärq;kaotasin teadvusemul lätś miiľ pääst ärq;
teadvusetu meeleldäq
, meele.mõistusõldaqjõi end teadvusetuksjõi hindäl meele pääst;
teadvustama mi̬i̬lde tu̬u̬ma
, .arvo .saamainimene ei teadvusta paljusid asjuinemine taha-iq hulgast aśost arvo saiaq;ei teadvustanud endale probleemi, vaid tõrjus selle alateadvussees tahaq hädäst arvo saiaq ja tougaś tuu allmiilde;teadvustatud saamamiilde jäämä v tulõma;
teatama teedäq .andma
, teedüstä|mä-q -83, .ütlemäüteldäq v (.)üldäq .ütle78, kõ̭nõl|õma-daq -õ85matkast teatati kõigile huvilistelematkast anti kõ̭igilõ huviliisile teedäq;poisid jooksid vanematele uudist teatamapoisiq joosiq vanõmbilõ uudist kõ̭nõlõma;teatajateedäqandja, sõ̭naandja, sõ̭natuuja;
teatav ütśüte ütte35, määnegiq.määntsegiq v .mändsegiq määnestkiq23, mõ̭nimõ̭nõ .mõ̭nda v mõ̭nt41teatavas mõttes oli neil õiguskimõ̭nõn mõttõn olľ näil esikiq õigus;propaan on teatav gaaspropaań om ütś gaaś;enne teeleminekut käidagu ära teatavas kohasinne minekit tulõ üten kotussõn ärq kävvüq;
teatavasti nigu(q) teedäq (om)teatavasti oli ta vahepeal haige ja koolis ei käinudniguq teedäq, olľ tä vaihõpääl haigõ ja käü es koolin;
teater .tiatri- -t1sel teatril pole oma majaseol tiatril olõ-iq umma majja;linn saab uue teatriliin saa vahtsõ tiatri;jäime teatrisse hiljaksjäimiq tiatrihe ildas;mulle meeldib teatris käiamullõ miildüs tiatrin kävvüq;räägi tõsiselt, ära tee teatrit!kõ̭nõlõq tõsitsõlõ, teku-iq tiatrit!;harrastusteaterpühäpäävätiatri, esiqtegijide tiatri;
teatis teedüs-(s)e -t11, papõŕ.paprõ papõrd22makseteatismassuteedüs;mulle saadeti teatis auto teisaldamise kohtamullõ saadõti tuu kotsilõ teedüspapõŕ, et mu auto om platsi päält ärq viid;
teatrimaja (.tiatri)maja(-)maja (-)majja v (-)maia28, .tiatri- -t1Rakvere uus teatrimajaRakvere vahtsõnõ tiatrimaja;Vanemuise suur ja väike teatrimajaVanõmuisõ suuŕ ja väikene (tiatri)maja;
teavitama teedüst v teedäq .andma
, teedüstä|mä-q -83liiklusõnnetusest tuleks politseid kindlasti teavitadaliikmisõ̭nnõtusõst piässiq politseile kimmähe teedäq andma;vanemad teavitasid kooli lapse haigestumisestvanõmbaq anniq kuuli teedäq, et latś om haigõs jäänüq;
tee IItsäi- -d53, ti̬i̬- -d51, tsäi|vesi-vi̬i̬ -vett42, naľ ti̬i̬|vesi-vi̬i̬ -vett42must teemust tsäi;roheline teerohilinõ tsäi;rüüpa teed ka peale!serbähtäq tsäid ka pääle!;kas keegi teed tahab?kas kiäkiq tiid taht?;teekotikenaľ paprõtsäi;
tee I Iti̬i̬- -d51tee oli lagunenudtii olľ raisku lännüq;tee tolmabtii tolmas;teedel liigub palju masinaidteie pääl liigus palľo massinit;lühim tee poodi läheb otse üle põllukõ̭gõ lühemb tii poodi manoq lätt õkva üle nurmõ;ennast teele seadmahinnäst minegi v tii pääle säädmä;õde läks oma teedsõ̭saŕ lätś umma tiid;teedelaguneminetiilagonõminõ;teeharutiiharo;teekeha, teetammtiitamḿ;teepervtiiperv́;teetähistiimärḱ, tiitähüs, käelaud;teerulltiitrulľ;teeservtiiviiŕ;kiirteekipõtii;kruusateeruusatii;ristteerisťtii;teeristtiirisť;
teema teema- -t2, ainõq.ainõ ainõt18, ti̬i̬m*teemä ti̬i̬mä35see on artikli kirjutamiseks hea teemaseo om kirotusõ jaos hää ainõq;ära vaheta teemat!teku-iq tõist juttu!;sel teemal rohkem ei räägitudtaast aśast rohkõmb es kõ̭nõldaq;
teemeister I ti̬i̬meistre- -t3ta isa oli raudteel teemeistertimä esä olľ raudtii pääl tiimeistre;
teene hääte|go-o -ko27, hü(v)äte|go-o -ko27osuta mulle üks teene!tiiq mullõ ütś hüätego!;sai oma teenete eest aukirjasai ummi tegemiisi iist avvukirä;härra ei vaja enam sinu teeneidherräle olõ-iq inämb su tiińmist vaia;
teenekas tunnõ|t-du -tut1, teedäq
, nimegaqteenekas kunstnikpalľo ärq tennüq kunsťnik;ta on üks oma eriala teenekamaid spetsialistetä om ütś uma ala tunnõtumb aśatundja;
teeneline teeneli|ne-dse -st5Eesti NSV teeneline arst, teadlaneEesti NSV teeneline tohtri, tiidläne;
teenima ti̬i̬ńmäti̬i̬niq teeni63, .päľmä†.pälliq pälli63, .kullõma†kullõldaq .kullõ78teenib tööga rahatiiń tüügaq rahha;hakkas ise leiba teenimanaaś esiq leibä tiińmä;kui palju sa kuus teenid?palľo sa kuun (palka) saat?;käis metsas teenimas, puid lõikamaskäve mõtsan päľmän, puid lõikaman;peab teenima, kellel see kerge on?piät päľmä, kel taa kerge om?;ta on selle ära teeninudtä om tuu ärq päľnüq;kurjategija sai teenitud karistusekuŕatekij sai, mis tä olľ vällä tiińnüq;ta oli kuninga teenistuses, teenis kuningattä olľ kuninga kullusõn, kullõľ kuningat;teeniminetiińmine;
teenimatu (ilm(a))aśandaq
, (ilm(a))aśaldaq
, .välläti̬i̬ńmäldäqteenimatu karistusvällätiińmäldäq nuhklus;minu arvates on tal elus teenimatult hästi läinudmuq meelest om täl elon ülearvo häste lännüq;
teenindav ti̬i̬ńjä- -t3, .paśja- -t3, teenindäjä- -t3teenindav personalm tiińjäq tüüliseq v tüüvägi m teenindäjäq, teenindäjärahvas;
teenindus ti̬i̬ńmi|ne-se -st5, .paśmi|nõ-sõ -st5, teenindüs-e -t9hea teeninduse eest võib ka hästi makstahüä paśmisõ iist või häste massaq kah;teenindussektoris on palgad tõusnudteenindäjil ommaq palgaq kasunuq;
teenistuja ammõťni|k-gu -kku38, .kontoriinemi|ne-se -st5töölised ja teenistujadtüüinemiseq ja kontorirahvas;
teenistus 1. palkpalga .palka30, rah|a-a -ha28, pälving†-u -ut13terve kuu teenistusterve kuu palk;töö oli seal raske ja teenistus nigeltüü olľ sääl rassõ ja palk vilets;2. tü̬ü̬- -d52, teenistüs-e -t9, teenüsḱ†-i -it13õpilastel on raske teenistust leidaopilaisil om rassõ tüüd löüdäq;noormees tahab kalalaevale teenistusse minnanuuŕmiiś taht kalalaiva pääle tüüle minnäq;ta kutsuti väeteenistussetä kutsuti sõ̭aväkke;lasi enda teenistusse võttalasḱ hinnäst ärq palgadaq;sai ajateenistusest lahtiom väeteenistüsest v väeteenüskist vallalõ;3. teenistüs-e -t9kirikus peeti teenistustkerikun peeti teenistüst;
teenus teenüs-(s)e -t11, tü̬ü̬- -d52kasutab juristi teenuseidpruuḱ säädüsetundja nõvvu;koristusteenuse hindkraaḿja tüüraha;otsin sellist teenuseosutajat, kes ...otsi säänest tüümiist, kiä ...;
teesklema tegemätetäq ti̬i̬60, .mänǵmä.mängiq mängi63teeskleb tobukestmänǵ ulli;laps teeskleb haiget v mäng' haigõtlatś om hindä haigõs tennüq;ära teeskle!ärq mänǵkuq!;teeskles, nagu poleks kuulnudkitegi, nigu ei olõssiq kuuldnugiq;teeseldud lahkustett lahkus;teeskleb magamistom vinnekoolussin;
teesklus .võlśmi|nõ-sõ -st5, .mänǵmi|ne-se -st5teesklus on mulle võõrasmullõ sääne võlśminõ ei miildüq;ta haigust peeti teeskluseksarvati, et tä õ̭nnõ tege hinnäst haigõs;
tegelema tegemätetäq ti̬i̬60, ka(m)manda|ma-q -83millega sa tegeled?mis sa tiit?;lastega tuleb iga päev tegeledalatsigaq piät egä päiv kammandama;mu poeg tegeleb joonistamisegamul poig joonistas;
tegelik peris
, perüs
, tõtõ- -t2tegelik elu on midagi muudperis elo om midägiq muud;unistus sai tegelikuksigätsüs lätś täüde v tahtminõ sai tõtõs;
tegelikkus (peris) eloelo ello26, tõtõ- -t2tegelikkuses ei tulnud plaanist midagi väljaperiselt tulõ õs plaanist midägiq vällä;tegelikkuses oli asi vastupidiperiselt olľ asi vastapiten;tegelikkuses käivad asjad teisiti(peris) elon kääväq aśaq tõisildõ;
tegelikult periselt
, esiq.hindäst
, tõtõst(õ)kuidas lugu tegelikult oli?kui taa asi tõtõstõ olľ?;tegelikult kulus aega rohkem kui planeeritudperiselt kullu aigo inämb ku arvat;tegelikult polnud asi nii halbesiqhindäst olõ-õs asi nii halv;
tegema tegemätetäq ti̬i̬60ema hakkas kooki tegemaimä naaś kuuki tegemä;teen sulle sünnipäevaks kindadtii sullõ sünnüpääväs kindaq;siin tehakse kalakonservetan tetäs kalakondserve;tegime aia taha suure lõkketeimiq aia taadõ suurõ tulõ;kes selle pildi tegi?kiä taa pildi tekḱ?;õpetaja tegi kurja häältoppaja tekḱ kurja hellü;järele tegemaperrä tegemä, takan tegemä;haltuurat tegemamustalt tegemä, kõrvalt tegemä;töö on tegematatüü om tegemäldäq;
tegemine tegemi|ne-se -st5kõigil on palju tegemistkõigil om palľo tegemist;ma ei taha temaga tegemist tehama taha-iq timägaq tegemist tetäq;
tegev te|kij-gijä -gijät4, tegijä- -t3, te|küs-güsä -güsät4on kogu elu olnud spordis tegevom terve elo olnuq spordi man (aśalinõ);tegevjuhttüüjuhť, teküsjuhť;tegevsportlaneteküssporťlanõ;tegevteenistusteküsteenistüs;tegevliigeteküsliigõq;
tegevus tegemi|ne-se -st5, tü̬ü̬- -d52, aoviidüs-(s)e -t11otsi endale mingi tegevus!otsiq hindäle määnegiq aoviidüs!;see on sulle jõukohane tegevustaa om sullõ paras tüü v tegemine;firma lõpetas tegevusefirma lõpõť tüü;
tegevusvabadus .priius-õ -t9, tegemisvabahus-õ -t9, (teo)vabahus-õ -t9, vol|i-i -li26täielik tegevusvabadustävveline voli;lastele ei meeldinud, et nende tegevusvabadust piiratilatsilõ es miildüq, et näil lasta es tetäq, miä nä tahtsõq;
tegija tegijä- -t3, te|kij-gijä -gijät4tegijal juhtubtegijäl juhtus;ei saa temast küll talutöö tegijatsaa-iq timäst joht talotüü tegijät;ta on poliitika vallas tuntud tegijatä om poliitikan tunnõt tekij;vaimse töö tegijapäägaq tüütekij;
tegu tegemi|ne-se -st5, te|go-o -ko27küll mul oli tegu, et tulema saadakülh mul olľ tegemine, et tulõma saiaq;varas tabati teoltvargalõ saadi pääle;kelle tegu see on?kink tüü taa om?;oli see siis nüüd mõni kiita tegu?olľ taa noq sis illos tego vai?;kahetsen oma tegukahidsõ umma teko;tüdrukul polnud nägu ega tegutütrigul olõ-õs näko, es mako;
tegur .mõotaja*- -t4mitme teguri koosmõjumitmõ aśa ütenmõjo;ilma kujundavad mitmed teguridilmal om mitmit mõotajit;
tegus te|küs-güsä -güsät4, väke täüs
, .mõiksa- -t1ta on tegus naine, kes jõuab kõiketä om teküs naanõ, kiä joud kõkkõ;tegus eluviis hoiab inimese terveteküs elo hoit inemise terve;see jook on küll väga tegusseo juuḱ om külh väega teküs v mõiksa;
tegutsema toimõnda|ma-q -83, ka(m)manda|ma-q -83, talli|tama-taq -da82, tü̬ü̬(h)n olõmalastel lasti omapäi tegutsedalatsil lasti ummapääd kammandaq;tema rohkem mõtleb kui tegutsebtimä rohkõmb mõtlõs ku tege;selts on tegutsenud juba aastaidseltś om jo aastit olõman olnuq;linnas tegutseb kolm raamatukoguliinan om kolm raamadukoko;tegutsev firmateküs firma;tegutsev vulkaanteküs tulõmägi;
teguviis te|go-o -ko27, tego|viiś-viie -viit m päälek -viijile v -viisi -.viisi-viie -viit49v -viijile#-viisi -.viisi
37sellist teguviisi ma heaks ei kiidasäänest teko ma hääs ei kitäq;
tehing kaupkauba .kaupa30, kaubategemi|ne-se -st5ostu-müügi tehingost-müüḱ;tehing ebaõnnestuskaup jäi katśki;ta lõikas selle tehingu pealt suurt kasutä sai taa kaubategemise päält suurt kassu;tehing tunnistati kehtetukskaup loeti tühäs;
teietama teie|tämä-täq -dä81, ti̬i̬|tämä-täq -dä81mis sa tuttavaid inimesi teietad?miä sa tutvit inemiisi tiität?;teietas mindteieť minno;
teine tõ|õnõ-õsõ -ist8, tõ̭nõtõsõ tõist8, muu- -d50elan teisel korruselelä tõõsõ kõrra pääl;teisi seal ei olnudolõ-õs sääl muid kedägiq;sa pead teistega ka ikka arvestamasa piät õ̭ks tõisigaq kah rehkendämä;
teinekord tõõnõkõrd
, tõ̭nõkõrdteinekord ei tea, mida tehatõõnõkõrd ei tiiäq, miä tetäq;
teinepool tõõnõpu̬u̬ľtõõsõpoolõ tõistpu̬u̬lt40, tõ̭nõpu̬u̬ľtõõsõpoolõ tõistpu̬u̬lt40sul oleks aeg endale teistpoolt otsima hakatasul olõssiq aig hindäle tõistpuult otśma naadaq;
teineteise (umak; nimek olõ-iq) tõõnõtõõsõtõõnõtõist8, tõ̭nõtõsõtõ̭nõtõist8, ütśtõ(õ)sõütśtõist8Jüri ja Juhan ei räägi teineteisegaJüri ja Juhan kõ̭nõlõ-iq tõõnõtõõsõgaq;
teisal muial
, mujjal
, tõõsõ(h)n paiga(h)nmõtted on teisal kui töö juuresmõttõq ommaq muial ku tüü man;nad kolisid teisalenä lätsiq tõistõ paika elämä;
teisalt t(õ)õsõlt pu̬u̬lt
, muialt
, mujjaltabi tuli teisalt kui oodatudabi tulľ muialt ku oodõti;teisalt võib asja ka nii seletadatõõsõlt puult või asja ka nii seletäq;
teiseks tõ(õ)sõsesiteks, teiseks, kolmandaksedimädses, tõõsõs, kolmandas;
teisend tõ(õ)sõnď-i -it13, vári|anť-andi -.anti37, vari|antś-andsi -.antsi37muistend võib esineda mitmes teisendisrahvajutussõl või mitu varianti ollaq;kuumaasikas on metsmaasika teisendkuumaaśk om mõtsmaaśka tõõsõnď;
teisenduma = teisenema (tõistsugutsõs) .muutu|ma-daq -80, tõ(õ)sõndõ|(l)lõma*-llaq -(l)lõ86selle sõna tähendus on teisenenudseo sõ̭na tähendüs om muutunuq;kuuldused levivad ja teisenduvadjutuq lääväq lakja ja muutusõq;
teisik t(õ)õsõsḱ*-i -it13poeg oli isa täielik teisikpoig olľ esägaq õkva ütte näkko;ta oli Volli täielik teisiktä olľ õkva niguq Volli esiq;ta on minu vaimne teisiktä om vaimo poolõst õkva niguq maq;
teisipidi tõistpite(h)n
, tõisipäidi
, .tõistõ
, tõisildõsai asjast teisipidi arusai aśast tõistpiten arvo;pööras taskud teisipidikäänď karmaniq paheldõ;rebane keerutas saba ühtpidi ja teisipidirepäń höörüť handa tõistõ ja tõistõ;
teisisõnu .tõisi sõ̭nnogaq
, tõisildõ v tõistmu̬u̬du üldäq36 kuud ehk teisisõnu kolm aastat36 kuud vai tõisi sõ̭nnogaq kolm aastakka;
teisiti .tõistõ
, tõisildõ
, tõistmu̬u̬duläks teisiti, kui mina mõtlesinlätś tõistõ, ku ma mõtli;
teismeline haŕali|nõ-(d)sõ -st5, .tõistli|nõ*-(d)sõ -st5, poisi kotsilõ jorsśjorsi .jorssi37vanemad inimesed istusid lauas, lapsed ja teismelised seisidvanõmbaq inemiseq istõq lavva man, latsõq ja haŕalidsõq saisiq;
teistmoodi tõistmu̬u̬du
, tõistsuguma|nõ-dsõ -st5, tõistsugu|nõ-dsõ -st7, tõ(õ)sõsuguma|nõ-dsõ -st5, tõisildõ
, .tõistõta on teistmoodi meestä om tõistsugunõ miiś;ta teeb seda asja teistmooditä tege taad asja tõisildõ;
teistpidi tõistpite(h)n
, tõisipäidi
teistsugune tõ(õ)sõsuguma|nõ-dsõ -st5, tõistsuguma|nõ-dsõ -st5ta on teistsugune kui teisedtä om tõistsugumanõ ku tõõsõq;
teistviisi tõist.viisi
, tõistmu̬u̬du
, tõisildõpealtnägijad seletavad asja teistviisimansaisjaq v päältnägijäq seletäseq asja tõistmuudu;
teke tekkümi|ne-se -st5, tegünemi|ne-se -st5, .sündümi|ne-se -st5mullatekemaa tegünemine;tekkemuistendsündümislugu;püsiva lumikatte tekelumõ maahajäämine;keele teke ja arengkeele tekkümine ja edenemine;
tekitama sünnü|tämä-täq -dä82, lu̬u̬maluvvaq lu̬u̬min 1. ja 3. k .lõi(õ)54ettekanne tekitas küsimusiettekannõq sünnüť küsümiisi;õppimine tekitab talle raskusioṕminõ om tälle rassõ;talle esitati süüdistus raskete kehavigastuste tekitamiseställe panti süüs, et lei v tekḱ tõõsõ sandis;kuumus tekitas piinava janukuuma pääle tulľ perädü joogihädä;
tekkima tek|kümä-küdäq -ü79, tegü|nemä-(ne)däq -ne89, sugõnõma.soedaq v sugõ(nõ)daq sugõnõ89, .sündümä.sündüdäq sünnü79riigid tekivad ja kaovadriigiq sünnüseq ja kaosõq;tekkis suur tülitulľ suuŕ tülü;vaasi on lilled tekkinudvaasi ommaq lilliq sugõnuq;
teksad m teksä(s)|püksiq-.pükse -.pükse37, teksä|q-de -sit2, kuluv|aq-idõ -it4
tekst teksťteksti .teksti37, jut|t-u -tu37saatis oma teksti toimetussesaať uma jutu toimõndustõ;hauasambal olev tekst on tuhmunudhavvasamba kiri om ärq tuhmis lännüq;alltekstkäkit mõtõq;
telefon tele|foń-foni -.fonni38, teleh|voń-voni -.vonni38, .kõ̭nnõ|traať-traadi -.traati37laua-, seina-, mobiiltelefonlavva-, sainatelefoń, käsi- v karmanitelehvoń v mobiiľ;
telkima .telḱmä.telkiq telgi63siin ei tohi telkidatan tohe-iq lüüvi üles pandaq v lüvväq;telkisime jõekäärusleimiq uma laagri jõ̭õ̭vangu üles;siin on telkimiskohttan om lööviplatś v telgikotus;
tellima .teľmä.telliq telli63neil on mitu ajalehte tellitudnäil käü mitu aolehte;selle tooli kõrgust saab tellidaseo tooli korgust saa telliq v säädiq;
temasugune = temataoline timäsuguma|nõ-dsõ -st5, timä mu̬u̬duteisi temasuguseid annab otsidatõisi timäsugutsit v sändsit and otsiq;temasugustega ma enam tegemist ei teetimäsugutsidõgaq ma inämb tegemist ei tiiq;
tempel IIpetsä|ť-di -tit13lõi templiga iga kirja alla notari nimelei petsädigaq egä kirä ala notari nime;postkaardile löödi tempel pealeposťkaardilõ lüüdi petsäť pääle;kangasõlg = kangatempel
teoksil tegemise(h)n
, tegemisel
, käsil
, käümä(h)n
, käe(h)n
, jalal†neil on midagi tähtsat teoksilnäil om midägiq tähtsät tegemisen;ma ei saa tulla, mul on teine asi teoksilma saa-iq tullaq, mul om tõ̭nõ asi käen;
teoksile käsile
, kätte
, tetäqei jõua enam midagi uut teoksile võttajõvva-iq inämb midägiq vahtsõt käsile võttaq;
teooria teooria- -t3, seletüs-e -t9, oppus-õ -t9, .arvo.saami|nõ-sõ -st5, .kaemi|nõ-sõ -st5, .kaeh(t)us-õ -t9Jüril on juhtunu kohta oma teooriaJüril om aśast uma arvosaaminõ;aegade jooksul teooriad vahetuvadaigõ joosul seletüseq muutusõq;
teos teos-(s)õ -t11, tü̬ü̬- -d52kogutud teosedkokkokoŕaduq tüüq v teosõq;teose autorteosõ autoŕ;
teostama (ärq) tegemätetäq ti̬i̬60, .täüde vi̬i̬mä
, teos tegemäplaan jäi teostamataplaań jäi täüde veemäldäq;tal on tahet oma ideid teostadatäl om päälenakkamist ummi mõttit teos tetäq;selle töö teostamine võtab palju aegaseo tüü (ärq)tegemine võtt kavva aigo;
teostus (ärq)tegemi|ne-se -st5, .täüdevi̬i̬mi|ne-se -st5, teostegemi|ne-se -st5, lu̬u̬mi|nõ-sõ -st5eneseteostushindäluuminõ;projekti teostus on takerdunud rahanappuse tahaprojekť om raha taadõ saisma jäänüq;
teotahe (tetäq).tahtmi|nõ-sõ -st5lapsed olid teotahet täislatsõq olliq (tetäq)tahtmist täüs;
teotahteline tetäq.tahtja- -t3, tegijä- -t3, te|küs-güsä -güsät4ta on teotahteline inimenetä om teküs inemine;
teotama .teo|tama-taq -da81, .tio|tama-taq -da81, .hälvämähälvädäq .hälvä77, .laimamalaimadaq .laima77teota meest, mitte mehe ametit!teodaq miist, mitte mehe ammõtit!;kuidas sa julged teda sedaviisi teotada!kui sa julgut timmä niimuudu laimadaq!;
teovõimeline 1. tetäq.sutja- -t3tunnen end taas teovõimelisenatunnõ, et jovva jälq midägiq ärq tetäq;2. teovõimugaq v meele.mõistja ineminetestamenti võib teha ainult teovõimeline isiktõstamenti või tetäq õ̭nnõ teovõimugaq inemine;
teovõimetu: teovõimuldaq*hirm muutis ta teovõimetukstä es saaq hirmu peräst midägiq tetäq;kuni 7-aastane alaealine on teovõimetukooniq 7-aastaganõ alliäline om teovõimuldaq;
teppima läbi .umblõmatepitud vatitekkläbi ummõld vatitekḱ;
teps sukugiq
, johtseda ei taha ma tepstuud taha-iq ma sukugiq;karta pole seal teps midagipelädäq olõ-iq sääl joht midägiq;seda maja pole teps enam olemastaad majja olõ-iq sukugiq inämb olõman;kasu pole sellest teps mittekassu olõ-iq tuust joht midägiq;
tera 1. ter|ä-ä -rä24kahe teraga mõõkkatõ terägaq mõ̭õ̭k;adrateraadraterä;noateraväidseterä;2. ter|ä-ä -rä24, jüv|ä-ä -vä24rukki-, nisu-, odraterarüä-, nisu-, kesväterä;rukkipea on teri täisrüäpää om jüvvä täüs;tüdruk raputab kanadele teri mahatütrik siputas kanolõ terri maaha;kallas terad salvevali teräq salvõ;
terarikas = terarohke jüvä|ne-dse -st7, ter|räv-ävä -ävät4tänavu on terarohke rukis, palju teri on viljapeas seesteräväq rüäq ommaq timahavva, palľo terri sisen;
teras teräs-(s)e -t11, mürkmürgü .mürkü37roostevaba terasrossõvaba teräs;kirves on heast terasestkirvõs om hääst mürgüst;terast ei saa külmalt tagudamürkü saa-iq külmält rakoq;
teravdama: ere valgus teravdab varjeherksä valgus tege vaŕoq terävämbäs v selgembäs;;
teravik terräv v vaib otspliiatsi teravikpleiädsi terräv ots;
teravili (terä)vili(-)vi(l)lä v (-)vi(l)ľa (-).viljä v (-).vilja43teraviljakasvatus(terä)viläkasvataminõ;teraviljakombain(terävilä)kombaiń;
teravmeelne vi|kuŕ-guri -gurit4, viguri|nõ-dsõ -st5teravmeelne poissvikuŕ poisś;vahel võib ta üpris teravmeelne ollavahepääl või tä peris viguridsõ ütlemisegaq ollaq;see oli küll teravmeelne ütleminetaa olľ külh häste üteld;teravmeelne ütlus, nali, riimteräne ütlemine, nali, riiḿ;teravmeelne leiutiskavvaľ vällämõtõlus;
teravmeelsus hää .ütleminetal oli alati mõni teravmeelsus varukstäl olľ kõ̭gõ mõ̭ni hää ütlemine tagavaras;ta üllatab aeg-ajalt oma teravmeelsusegatä ütles tõnõkõrd uutmaldaq iks väega täppi;mulle meeldivad tema teravmeelsusedmullõ miildüseq timä hääq ütlemiseq;
teravus terävüs-e -t9pillub teravusimuguq ütles halvastõ;
tere tereq
, terehtere hommikust!(tereq) hummogu(s)t!;tere õhtust!(tereq) õdagu(s)t!;tere tulemast!ol(k)õq terveq (no) tulõma! v hää, et tullit(iq)! v ol(k)õq no terveq tulõma(st)!;
teretulnud oodõ|t-du -tut1, kittäqteretulnud abivägioodõt abivägi;väga teretulnud mõteväega kittäq mõtõq;külalised on meie majas alati teretulnudküläliseq ommaq mi majan kõ̭gõ oodõduq;sa pole siin teretulnudsa ei olõq siiäq oodõt;
tervenema .terves .saama
, para|nõma-(nõ)daq -nõ89, .praavu|ma-daq -80, .praav́ma.praaviq praavi63, süt|tümä-tüdäq -ü79ta on juba tervenenudtä om jo ärq paranuq;käsi terveneskäsi süttü;
tervik terveq.terve tervet18, terveh.terve terveht20, kogotük|k-ü -kü37, üte(h)n tükü(h)nüks tervikütś terveq;loodus on suur tervikluudus om kõ̭iḱ ütś;mõtteline, sisuline tervikmõttõlt, sisult ütś;meri, maa ja taevas moodustavad tervikumeri, maa ja taivas ommaq ütte lännüq;vara müüdi tervikunavara müüdi kõ̭gõ tävvegaq;park võeti tervikuna kaitse allaparḱ võeti üten tükün v tervehnä kaitsmisõ ala;tervikuks ühendamakokko pandma v lüümä;
terviklikkus tävvelisüs-e -t9looduskaitsealal säilib ökosüsteemide terviklikkusluuduskaitsõala pääl püsüseq ökosüsteemiq tervehnä v tävvegaq putmaldaq alalõ;riik kaitseb oma territoriaalset terviklikkustriiḱ hoit umaq piiriq putmaldaq;
tervis .tervü|s-(se) -(s)t10, .tehrü|s-(se) -(s)t10ei ole mul head tervistolõ-iq mul hüvvä tervüt;hakkas oma tervise eest enam hoolt kandmanaaś uma tervüse iist inämb huult pidämä;tervisi!hüvvi v häid tervit!;terviseks!tervü pääle! v tervüses! v tehrü pääle!;
tervislik .tervüsli|ne-dse -st5, .tervüsli|k-gu -kku38poiss puudus koolist tervislikel põhjustelpoiskõnõ es olõq koolin halva tervüse peräst;tema tervislik seisund on heatimä tervüs om hüä;tervislik toituminetervüsline süümine;tervislikud elutingimusedtervüsele hää elämine;
tervitama .tervüisi v .tervit v .tervüt .saatma
, tervü|tämä-täq -dä82, tehrü|tämä-täq -dä82, tere|tämä-täq -dä82tervitas tuttavaid kättpiditereť tutvit kättpiten;lauljat tervitati aplausigalauljat tervütedi kässiplaksutamisõgaq;õpetaja otsust tervitati rõõmugaoppaja otsus võeti rõõmugaq vasta;tervita teda minu poolt!viiq tälle (muq puult) tervüisi v tervüt!;kas tervitada saab?kas tervüisi üteldäq saa?;
tervitus m .tervü|seq-isi -isi10, tervütüs-e -t9, tervütämi|ne-se -st5, tere(h)tämi|ne-se -st5, tehrütüs-e -t9, tehrütämi|ne-se -st5mu tervitus võeti lahkelt vastumu teretämine võeti lahkõlõ vasta;ta ei vastanud mu tervituseletä es vastaq mu teretämise pääle;saatis sõpradele tervitusisaať sõbrolõ tervüisi;tervitusi Võrust!tervüisi Võrolt!;peeti tervituskõneüteldi tervüisi;
tessatin van téssän|tiiń-tiini -.tiini37, tiintiinu .tiinu37
test pru̬u̬ḿmi|nõ-sõ -st5, pru̬u̬ḿproomi pru̬u̬mi37, läbipru̬u̬ḿmi|nõ-sõ -st5, proomi|tü̬ü̬- -d52, tesťtesti .testi37liiklustestliikmistesť;inglise keele testinglüse keele proomitüü;
tibu ti|bo-bo -po26, tsiigu|poig-puja v -poja -.poiga m päälek -pujõlõ v -.poelõ32, tsiiktsiigu .tsiiku37, kana|poig-puja v -poja -.poiga m päälek -pujõlõ v -.poelõ32, tsipi- -t2, tsipike|ne-se -ist8, tsip|ṕ-i -pi37, ti|bi-bi -pi26, tsirgu|poig-puja v -poja -.poiga m päälek -pujõlõ v -.poelõ32tibukesed, lähme lauta, õhtu on juba käes!tibikeseq, läkeq lauta, õdak om jo käen!;
tige hõelhõela .hõela30, tikõ- -t14, vih|has-asa -hast7, võhlvõhlu .võhlu37, hür|rüľ-ülä -ülät4tal on tige vennanainetäl om hõel velenaanõ;ta on üks tige inimenetä om ütś vihas inemine;
tihe pakspaksu .paksu37, pa|di-ďa -(t)ťa43, sakõ- -t14, .tihtsä- -t3, tihhe- -t14tihe vili, riie, metspaks vili, rõivas, mõts;sajab tihedat vihmapaksu vihma tulõ;tihedad juuksedpaksuq hiusõq;üks tihedam, teine hõredamütś paďõmb, tõõnõ harvõmb;tihe liiklussakõ liikminõ;tihe savimaaplinḱ v planḱ savimaa;tapp peab tihe olematapṕ piät tihtsä olõma;esikoha pärast käis tihe rebimineedimädse kotusõ pääle käve kõva võigõlus;tihe konkurentskõva võidõlus;
tihedalt = tihedasti .paksu
, paksult
, paksust(õ)
, paďastõ
, sagonahe
, sagonallaq
, .tihtsähe
, .tihtsäle
, kidsõvahe
, lidu(h)nvili on tihedalt külvatudvili om paksu külbet;puud on ahjus liiga tihedaltpuuq ommaq ahon väega lidun;kui hein vajub tihedasti kokku, siis ta ei kuivaku hain vaos littu, sis tä ei kuioq ärq;
tihedus .paksus-õ -t9, sagõhus-õ -t9, tihehüs*-e -t9rahvastiku tihedusrahva sagõhus;tiheduse järgi liigitatakse metallid kerg- ja raskemetallidekstihehüse perrä jaetasõq metalliq kergis ja rasõhis metallõs;juuste tihedushiusidõ paksus;
tihend tihendüs-e -t9, tihenď-i -it4kulunud tihend asendati uuegakulunu tihendüse asõmõlõ panti vahtsõnõ;kui veekraan tilgub, peab tihendi ära vahetamakuq viikraań tsilgus, piät tihendi ärq vaihtama;
tihendama 1. .toṕmatoppiq topi63tihenda aknad ära!topiq aknõq ärq!;2. sakõ(mba)stegemäbusside tihendatud sõidugraafikbussõ sakõmb sõiduplaań;sa võiksid oma ettekande teksti pisut tihendadasa võissiq uma ettekandõ juttu veidüq sakõmbas tetäq;pinnast tihendama(maad) (kokko) tamṕma, (kokko) sõkma;
tihkama .tihkamatihadaq .tihka77, .julgu|ma-daq -80, .julgumajulõdaq .julgu77ei tihka sõbra käest raha küsidatihka-iq sõbra käest rahha küssüq;laps ei tihanud uksele koputadalatś es julguq ussõ pääle koputaq;
tihke pakspaksu .paksu37, sakõ- -t14, .tihtsä- -t3, planḱplangi .planki37puder sai liiga tihkepudõr sai palľo sakõ;tihke karvaga loompaksu karvagaq elläi;tapp on tihketapṕ om tihtsä;õhk on tolmust tihkeõhk om tolmust paks;tihke savimaaplanḱ savimaa;tihkeks muutumavalah(t)uma;
tihkuma .hünḱmä.hünkiq hüngi63, .nuutsḱma.nuutskiq nuudsi63, .tirśmä.tirssiq tirsi77tüdruk tihub nuttatütrik hünḱ;ära tihu nagu väike laps!tirśku-iq niguq väikene latś!;
tihti sakõst(õ)
, sagõhõhe
, sagõhõlõ
, sagõhe
, paksustõlaps oli tihti haigelatś olľ sagõhõhe haigõ;kohtume temaga tihtisaamiq timägaq sakõstõ kokko;ta käib tihti kirikustä käü paksustõ kerikun;
tihtipeale peris v hää sagõhõhe v sagõhõlõ v sagõhe v sakõst(õ)isa jääb tihtipeale kauemaks tööleesä jääs peris sagõhõhe kavvõmbas tüüle;tihtipeale on ka headel asjadel oma halvad küljedperis sakõstõ ommaq ka häil aśol umaq halvaq küleq;
tihu(meeter) tih|u-u -hu26, tihumi̬i̬tre- -t3tihumeeter on kuupmeeter õhuvahedeta puitutihu om kuupmiitre õhuvahjildaq puud;
tiib siibsiiva .siiba33, siibsiivo .siibo37, (tuulõveśkil, viläniitjäl) haaŕhaari .haari37putukatel on harilikult kaks paari tiibumutikil om hariligult katś paari siibo;lind lööb tiivad lahtitsirk lüü siivaq lajalõ;lennuk kaldus vasakule tiivalelinnuḱ kaldu kura siiva pääle;tuulikul on kaks tiiba katkituulõkivil om katś haari katśki;hoone paremas tiivas on teaterhuunõ hään siivan om tiatri;majale ehitati juurde uus tiibmajalõ ehitedi vahtsõnõ siib manoq;saali parempoolne tiibsaali hää puuľ;diviisi vasak tiib murti läbidiviisi kura siib murti läbi;kahe tiivaga ukskatõ poolõgaq usś;nad kuuluvad ühe erakonna eri tiibadessenä ommaq üte eräkunna esiq puuli pääl;tiiba ripsutamasiivotama, siivotõ(l)lõma;tuult tiibadesse!hääd tiid sul v teil minnäq!;
tiibeti: tiibeti keeltiibedi kiiľ;
tiibhoone siib|hoonõq-hu̬u̬nõ -hoonõt18mõisa härrastemajal on kaks tiibhoonetmõisa härbänil om katś siibhoonõt;õpilaste ühiselamu asus koolimaja tiibhoonesopilaisi ütiselämine olľ koolimaja siibhuunõn;
tiinus ti̬i̬nüs-e -t9, .rammu|s-(sõ) -(s)t10lehmal paistab juba tiinus väljalehmäl paistus jo rammus vällä;kassi tiinus kestab kaks kuudkasś kand (poigõ) katś kuud;mitmes tiinus sel lehmal on?mitu poiga vana taa lehm om?;
tiir 1. tsõ̭õ̭ŕtsõõri tsõ̭õ̭'ri37, t(s)iirt(s)iiro .t(s)iiro37, vu̬u̬ŕvoori vu̬u̬ri37, tret|ť-i -ti37, tuuŕtuuri .tuuri37poiss tegi jalgrattaga õue peal paar tiirupoisś tekḱ jalgrattagaq hoovi pääl paaŕ tsõ̭õ̭ri;käisin tiiru poeskäve voori poodin;käin ühe tiiru õuestii üte keero ussaian ärq;ta oli teinud tiiru ümber terve metsatä olľ kõ̭gõ mõtsa piirdu pandnuq;2. sport (.laskõ)tiir(-)tiiro (-).tiiro37, .laskmiskotus-(s)õ -t11, eläjät tiirtiiro .tiiro37, tiirataja- -t3mehed harjutavad tiirus laskmistmeheq haŕotasõq laskõtiiron laskmist;
tiitelleht ede|lehť-lehe -.lehte34, nimi|lehť*-lehe -.lehte34tiitellehel on autori nimi ja kirjatöö pealkiriedelehe pääl om kirotaja nimi ja kirätüü päälkiri;
tiiter .tiitri- -t1, m kiräq.kirjo .kirjo43filmi alguses jooksid tiitridfilmi algusõn joosiq kiräq;
tiivik vir|ril-ilä -ilät4, propelleŕ-i -it4lae all pöörleb ventilaatori tiiviklae all käü ventilaatri virril ümbre;
tiivuline siivoli|nõ-(d)sõ -st5, .siibogaqtiivuline putukassiibogaq mutik;metsas elab neljajalgseid ja tiivulisimõtsan eläs neläjalaliisi ja siivoliisi;
tiivustama takast ajama v kihotama
tikand kirikirä v kiŕa .kirjä v .kirja43, kirätüs-e -t9, kirotus-õ -t9, maagõldus-õ -t9rahvuslik tikandrahvarõiva kirätüs;setu tikandseto kirotus;tikandi motiividkirä kõrraq;tikandiga kaunistatud linakirät lina;
tikk tik|k-u -ku37, .pitśka.pitśka .pitśkat3tõmbab tikust tuldtõ̭mbas pitskast tuld;proovib peenikese tikuga, kas kook on küpspruuv́ peenükese tikugaq, kas kuuḱ om valmis;
tila til|a-a -la28, ti|ba-ba -pa26kastekannu tilaiiskanni tiba;võtsin kasel tila ära, mahl on juba kinnivõti kõol tila ärq, mahl om joq kinniq;kirikukella vaskne tilakerigukellä vasõst kara;
tilbutama tilli|tämä-täq -dä82, mitmit kõrdo tillite|(l)lemä-lläq -(l)le86tilbutas kotti käe otsastilliť kotti käe otsan;
tilgastama müräh|(t)ämä-täq -(t)ä83, müräh(t)ü|mä-däq -84, kolah(t)u|ma-daq -84piim on päris tilgastanudpiim om peris ärq kolahtunuq;
tilgastanud mürre- -t14, mürätänü|q- -t1, mürätünü|q- -t1, hagras†.hakra hagrast22see piim küll juua ei kõlba, see on tilgastanudtaa piim joht juvvaq sünnü-iq, taa om mürre;
till 1. kasvot tilľtilli .tilli372. vulg tilktilga .tilka31, titťtiti titti37
tilluke tsipakõ|nõ-sõ -ist8, tsipi- -t2, tsipike|ne-se -ist8, t(s)ilľo- -t2, t(s)ilľokõ|nõ-sõ -ist8, tsilľa- -t14, tindśakõ|nõ-sõ -ist8, tsipa- -t2kivi peal on tilluke sisalikkivi pääl om tsilľokõnõ sisalik;laps on veel üsna tillukelatś om viil peris tsilľo;maja ees on tilluke aedmaja iin om tilľokõnõ aid;
tilpnema tilbõnda|ma-q -83, tilba|tama-taq -da82, .tilbõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, tilbõrdõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86koeral tilpnes keel suust väljapinil tilbõnď kiiľ suust vällä;mine koju, mis sa tilpned poe juures!mineq kodo, mis sa tilbõlõt poodi man!;mis sa tilpned mul jalus?midä sa tilbõlõt mul jalon?;
timmima .tiḿmä.timmiq timmi63timmi pill häälde!timmiq pill ärq v vällä!;masinad on korralikult välja timmitudmassinaq ommaq häste vällä timmidüq;
timmis timmi(h)nviiul on timmisviioľ om timmin;tema auto on alati timmistimä massin om kõ̭gõ timmin;mehed olid juba parajalt timmismeheq olliq jo parrahe tśommin;
tina tin|a-a -na28, (.inglüs)tin|a-a -na28anna mulle tükike tina, tahan õnne valada!annaq mullõ tükükene tinna, ma taha õ̭nnõ vallaq!;jalad on nagu tina täisjalaq ommaq niguq tinna täüs;mehed läksid tina panemameheq lätsiq juuma;tina ja pliiinglüstina ja tsiatina;
tingima .tingõlõmatingõldaq .tingõlõ85, .tinkõlõmatingõldaq .tinkõlõ85, .kauplõmakaubõldaq .kauplõ78ostja tingis müüjaga hinna üleostja kaubõľ müüjägaq hinna peräst;müüjale meeldib, kui sa tingidkaupmehele miildüs, ku sa tinkõlõt;tingitud reflekskülge v manoq harinuq muud;tingimatu reflekskülge sündünüq muud;väsimusest tingitud veadväsümisest tulnuq v tettüq viaq;millest see on tingitud?minkast seo tulõ?;tingiv kõneviiskiiľ tinkõlõja kõ̭nnõviiś;
tingimata .kimmähe
, .kimmäle
, nii vai nii
, egäl juhulpean tingimata homme ära sõitmanii vai nii v kimmähe ma piä hummõń ärq sõitma;tule tingimata!tulõq kimmäle!;
tingimisi ähvärdüisi*talle mõisteti tingimisi karistuställe mõistõti ähvärdüisi nuhklus;sai kaks aastat tingimisi kolmeaastase katseajagasai ähvärdüisi katś aastakka kolmõaastadsõ proomigaq;ta jäeti tingimisi tööle edasitä jäteti proomi pääle tüüle edesi;
tingimus .nõudmi|nõ-sõ -st5ta nõustus tingimustegatä jäi nõudmiisigaq nõuhtõ;lepingu tingimusedlepingu nõudmisõq;esitab tingimusisääd nõudmiisi;elab heades tingimusteseläs häste;siin on töötamiseks soodsad tingimusedtan ommaq tüütegemises hääq oloq;
tinglik kokkolepü|t-dü -tüt1tinglik nimetuskokkolepüt nimi;linna tinglikuks sünnipäevaks loetakse selle esmamainimistliina kokkolepütüs sünnüpääväs loetas timä edimäst nimmamist;
tipp otsotsa .otsa31, pää- -d sissek .päähä v pähäq52teekond tipputii ülespoolõ;lipp tõmmati masti tippulipp tõ̭mmati masti;oma ala tipuduma ala kõ̭gõ parõmbaq;vulkaani tipptulõmäe pää;läksin mäe tippulätsi mäe otsa;kahe tipuga mägikatõ otsagaq mägi;
tippima .tiṕmätippiq tipi63, .timpśmä.timpsiq timpsi63, tiperdä|mä-q -83keegi oli väikeste sammudega läbi lume tippinudütś olľ väikeisi sammukõisigaq läbi lumõ timpśnüq;ära tipi siin mustade jalgadega, ajad põranda mustaks!tiperdägu-iq siin mustõ jalgogaq, ajat põrmandu mustas!;preili tipib mööda tänavatpreilna tipṕ huulitsat piten;
tippjuht pääülemb-ä -ät13, tipp|juhť-juhi -.juhti36peadirektor ja teised tippjuhidpäädirektri ja tõõsõq suurõq ülembäq;tippjuhtide kohtuminetippjuhtõ kokkosaaminõ;
tippkohtumine riigi.juhtõ kokko.saaminõ
, m .ist|jaq*-jide -jit22India ja Pakistani tippkohtumineIndia ja Pakistani riigijuhtõ kokkosaaminõ;
tippsaavutus suuŕ võitteaduse ja tehnika tippsaavutusedtiidüse ja tehniga suurõq võiduq;„Pisuhänd” on Eduard Vilde draamaloomingu tippsaavutus„Vitäi” om Vilde Eduardi kõ̭gõ päämäne v parõmb näütemäng;
tippsportlane tipp.sporťla|nõ-sõ -st5, kõva .sporťlanõtippsportlaseks saab vaid mõni üksikkõvas sporťlasõs saa õ̭nnõ mõ̭ni ütsik;
tipptund korg|aig-ao -.aigo36, tipp|tunń-tunni -.tunni37tipptundidel on trammid puupüsti täiskorgaol ommaq trammiq puupistü rahvast täüs;
tiraaž trükü|nummõŕ-.numbri -nummõrd23, trükü|ports-pordso -.portso37raamatu tiraaž on kolm tuhatraamatut trükütäs kolm tuhat tükkü;suure tiraažiga ajakirisuurõ trükünumbrigaq aokiri;
tirk sikusk-a -at13, sikuska- -t3, tirktirgu .tirku37
tirts 1. ritsi|k-ga v -gä -kat v -kät13, ritśk v (.)ritśkas.ritśka .ritśkat v ritśkast152. tsirtstsirdsu .tsirtsu37, trihka- -t2, v tirasḱ-i -it13tüdruku- v plikatirtstütrigutsirts;
tirtsutama .tirtśmä.tirtsiq tirdsi63, (t)sirdsu|tama-taq -da82koer tirtsutab iga puu juurespini sirdsutas egä puu man;
toakaaslane tarõ.naabri- -t1olime ülikooli ajal toakaaslasedollimiq ülikooli aigo tarõnaabriq;kes su toakaaslased on?kiä su tarõnaabriq ommaq? v kinkagaq sa üten tarõn elät?;
toalill tarõ|lilľ-lilli -.lilli m umak ja osak -.lille37viib osa toalilli suveks aedavii osa tarõlille suvõs aida;
toestama tugõ(hõ)matukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88, tukõ v tuki .pandmakraav on vaja ära toestadakraavi tulõvaq toeq pandaq;
toestik: silla alla paigaldati toestiksillalõ säediq toeq ala;
toestus tugõmi|nõ-sõ -st5, tugõhus-õ -t9, .toetami|nõ-sõ -st5, tugitoe tukõ25katuse toestuseks kasutati peamiselt puitukatusõ tugõmisõs pruugiti päämidselt puud;selle silla toestus vajab pisut remontiseo silla tugi taht tsipakõnõ praavitamist;
toetajaskond m tugõjaqtugõjidõ tugõjit3tal on suur toetajaskondtäl om palľo tugõjit;
toetama tugõ(hõ)matukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88, tukista|ma-q -83kuuriseina toetati lattidegakuurisaina toeti saibidõgaq;haiget tuleb kõndimisel toetadatõbist piät käümise man tugõma;toetas end vastu puutüvetoeť hindä vasta puud;toeta jalad vastu maad, siis ei kuku maha!tukistaq jalaq vasta maad, sõ̭s sata-iq maaha!;talle ei öeldud ühtki toetavat sõnatälle es üteldäq üttegiq hääd sõ̭nna;toetas sõpra rahagaaviť sõpra rahagaq;
toetav tugõja- -t3meie koolis on õppimist toetav keskkondmiiq koolin om hää oppiq;kõhtu toetav vöökõtutugõja vüü;jalgu toetavad sukadjalatugõjaq sukaq;
toetuma .nõ̭atu|ma-daq -84, tugõ(hõ)matukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88, .toe|tama-taq -da81toetub seljaga vastu ustnõ̭atus sälägaq vasta ust;toetub kätega laualetugõ kässigaq lavva pääle;oma kogemustele toetudesuma tiidmise perrä;sõber, kellele võib toetudasõbõr, kink pääle võit luutaq;
toetus tugitoe tukõ25, abiabi api26, .toetus-õ -t9eluasemetoetuselokotusõraha;vallasematoetusnaľ latsõgaq tütrigu raha;
toetuskiri tugi|kiri-kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43
tohtima .tohťma.tohtiq tohi v tohe63, .võima.võidaq või min 1. ja 3. k võisõ v võidsõ55sinna ei tohi minnasinnäq tohe-iq minnäq;kas siin tohib suitsetada?kas tan või suitsu tetäq?;seda meest ei tohi usaldadataad miist tohe-iq uskuq;
toiduaine(d) söögi|kraaḿ-kraami -.kraami37leib ja piim on igapäevased toiduainedleib ja piim om egäpääväne söögikraaḿ;toiduainete kauplussöögipuuť;
toidulaud söögi|laud-lavva -.lauda30talvel jääb metsloomade toidulaud vaesemakstalvõl jääs mõtseläjide söögilaud kasinambas;linlaste toidulaual on liiga vähe kalaliinainemiisi lavva pääl om väega veidüq kalla;
toidunõu (söögi)an|noḿ-oma -omat4koristab laua ja peseb toidunõud puhtakskraaḿ lavva ja mõsk söögianomaq puhtas;
toimetaja toimõndaja- -t3, ka(m)mandaja- -t3, tallitaja- -t3ajalehe keeletoimetajaaolehe keeletoimõndaja;vanem vend ei tee õieti midagi, noorem on see põhiline toimetajavanõmb veli tii-iq suurt midägiq, noorõmb om tuu päämine kammandaja;
toimetus 1. tallitus-õ -t9, ka(m)mandami|nõ-sõ -st5, toimõndus-õ -t9hea on teise inimese toimetusi pealt vaadatahää om tõõsõ inemise tallitamist päält kaiaq;tänasida toimetusi ära viska homse varna!täämbädsidä toimõnduisi kukaku-iq hummõni(dsõ)s!;2. toimõndus-õ -t9töötab ajakirja toimetusestüütäs aokirä toimõndusõn;
toimik kaustkausta .kausta30, m .paprõq.papridõ .paprit19kriminaalasja toimikm kriminaaľaśa paprõq;
toimima 1. tegemätetäq ti̬i̬60, tü̬ü̬|tämä-täq -dä81, toimõnda|ma-q -83, talli|tama-taq -da82ta toimis õigestitä tekḱ õigust;see plaan ei toimitaa plaań ei tüüdäq;toimiv süsteemtüütäjä süsteḿ;2. .mõo|ma-daq -68kiiresti toimiv ravimvirka mõoja arstiruuh;
toimuma .sündümä.sündüdäq sünnü79, olõmaollaq olõ 3. k om v um m 3. k ommaq v ummaq58mis seal toimub?miä sääl sünnüs?;millal see pidu toimub?kuna tuu pido om v tulõ v peetäs?;
toimumine .sündümi|ne-se -st5, olõmi|nõ-sõ -st5peo toimumine on veel küsimärgi allolõ-iq viil kimmäs, kas pido tulõ;rännete toimumise aegaig, ku rändämiseq olliq;
toit sü̬ü̬ḱsöögi sü̬ü̬ki37, (iho)toidus-(s)õ -t11, rav|i-i -vi26, kõtu|täüdeq-.täüte -täüdet18valmistab toitutege süvväq;kartul ja leib on tavaline tööinimese toitkardok ja leib om harilik tüüinemise süüḱ;toitu valimanõ̭nagaq pilma, mullitõlõma, munitõlõma;mis sa siin valid toitu, söö ruttu!miä sa tan mullitõlõt, süüq virka!;
toitaine söögivä|gi*-e -ke25, ravivä|gi*-e -ke25, ramm|ainõq*-.ainõ -ainõt18toit peab sisaldama kõiki vajalikke toitaineidsöögi seen piät olõma kõ̭iḱsugumast tarvilist söögiväke;toitaine(te)rikas muldjüväne maa;toitaine(te)vaene muldrammainist vaenõ maa;
toiteväärtus söögi.väärtüs-e -t9, söögi|joud-.jo(vv)u -.joudu36leiva toiteväärtus on väga suurleib om kimmäs süüḱ;kõrge toiteväärtusega toitväkev v ramsa süüḱ;
toitma sü̬ü̬tmäsü̬ü̬täq söödä61, ravi|tama†-taq -da82, ravi|tsõma†-tsaq v -daq -dsõ90lind toidab poegi putukategatsirk süüt poigõ mutikidõgaq;see töö ei toidataa tüügaq ärq ei eläq;mees peab suutma toita naist ja lapsimiiś piät sutma naist ja latsi üllen pitäq;rukkileib toidab nii inimest kui loomarüäleib ravitsõs nii rahvast ku tõbrast;jõed toidavad oma vetega järvi ja meresidjõ̭õ̭q juutvaq uma viigaq järvi ja merri;
toitmine sü̬ü̬tmi|ne-se -st5, ravitsus-õ -t9külaliste toitmine läks palju maksmaküläliisi ravitsus tulľ palľo masma;
toituma sü̬ü̬mäsüvväq sü̬ü̬min 1. ja 3. k .sei(e)54toitub tervislikultsüü tervüslidselt;toitub peamiselt kalast ja riisistsüü päämidselt kalla ja riisi;allikatest toituv järvlättist joodõt järv́;
toksimine .kopśna- -t3, .kõkśna- -t3, .tśokśna- -t3, .tsikśnä- -t3on kuulda kirjutusmasina toksimistkirotusmassina tśokśnat om kuuldaq;
tola 1. narŕnarri .narri37, toľ|a-a -la26, nirsśnirsi .nirssi37laadatolalaadutoľa;2. toľ|a-a -la26, to|ľo-ľo -lľo26, ho|ľo-ľo -lľo26, toľosḱ-i -it13, toľadsõkõ|nõ v toľadsõgõ|nõ-sõ -ist8, ľo|bo-bo -po26, nirsśnirsi .nirssi37ta on nendest kõige suurem tolatä om näist kõ̭gõ suurõmb toľosḱ;poiss olevat natuke tolapoisś ollõv veitkese toľadsõgõnõ;vana tola selline, teeb muudkui lolli naljavana nirsś sääne, tege õ̭nnõ ulli nalja;
tolmuma (ärq) .tolmamatolmadaq .tolma77, .tolmu|ma-daq -80suvila mööbel on talvega täiesti ära tolmunudsuvõmaja müübli om talvõgaq puhtaniq ärq tolmanuq;
too (hrl hindäst kavvõmbal olõja kotsilõ) tu̬u̬
, hrl umak tollõma|nõ-dsõ -st5, hellütäv tu̬u̬kõ|nõ-sõ -ist8too mees sealtuu miiś sääl;tolle ajanitooniqaoniq, tuuaoniq, tooniqmaaniq;sinna oli nii palju maad nagu tolle majanisinnäq olľ nii palľo maad niguq tollõmadsõniq majaniq;
toodang tetäng*-u -ut13, te|go-o -ko27, toodus*-(s)õ -t11, kaupkauba .kaupa30toodang on kasvanudtetängut om manoq tulnuq;kolmandik toodangust läheb ekspordikskolmasjago tetängust lätt maalt vällä;
toode tetüs*-(s)e -t11, vilivi(l)lä v vi(l)ľa .viljä v .vilja43, tü̬ü̬- -d52, tul|lõḿ-õmi -õmit4, toodus*-(s)õ -t11eelistab osta kodumaiseid tooteidpidä parõmbas kodomaa kraami ostaq;müüs turul oma majapidamise tooteid: mune, mett ja puuviljumöi turu pääl uma majapidämise viljä: munnõ, mett ja puuviljo;
tootlik te|küs-güsä -güsät4, viläli|ne-dse -st5, .joudsa v .joutsa- -t3see oli hästi tootlik ettevõtmineseo olľ häste viläline ettevõtminõ;tootlikud masinadtegüsäq v joudsaq massinaq;
tootlikkus tegüsüs-e -t9, vilälisüs-e -t9, .vällä|anď-anni -.andi37pakkeautomaadi tootlikkust on vaja tõstapaḱmisõ massina välläandi om vaia suurõndaq;maa, metsa tootlikkusmaa, mõtsa vilälisüs;
tootma (valmis) tegemätetäq ti̬i̬60, lu̬u̬maluvvaq lu̬u̬min 1. ja 3. k .lõi(õ)54, tu̬u̬tmatu̬u̬taq tooda61autotehases toodetakse ka haagiseidautovabrikun tetäs ka peräkärre;
tootmine tegemi|ne-se -st5, lu̬u̬mi|nõ-sõ -st5, tu̬u̬tmi|nõ-sõ -st5tootmiskuludtegemiskuluq;
toponüümika m kotu(s)sõ|nimeq-nimmi -nimmi24, kotu(s)sõnimeti̬i̬dü|s-(se) -(s)t10
topp .tätri|k-gu -kku38, tätäŕ.täträ tätärd22riie on toppe täisrõivas om tätrit täüs;
topp pu̬u̬ľ|hamõq*-.hammõ -hamõt18hariliku pesupulbri tarvitamisel oli topp varsti toppe täisprosta mõsupulbrigaq olľ puuľhamõq pia tätrit täüs;
toppama pidämä .jäämä
, kinniq .jäämä
, .saisma .jäämä
, .saisma .pandmaära sinna kauaks toppama jää!ärq sinnäq pikält pidämä jääguq!;minu taha see asi toppama ei jäämino taadõ seo asi saisma ei jääq;laeva mootorid topatilaiva moodoriq pantiq saisma;
toppima 1. .toṕmatoppiq topi63, ajamaaiaq v ajjaq aja min 1. ja 3. k .ai(õ) kesks aet56piipu toppimapiipu toṕma;külmaga topid rohkem riideid selgakülmägaq topit inämb rõivit sälgä;toppis puid pliidi allaai puid pliidi alaq;ei tea, kuhu sa oled selle raamatu toppinud?ei tiiäq, kohe sa olõt taa raamadu tsusanuq?;topib end sinna, kuhu pole vajatüküs sinnäq, kohe vaia olõ-iq;2. .toṕmatoppiq topi63, .tükmätükküq tükü63, .tüḱmätükkiq tüki63palgivahed on samblaga topitudpalgivaihõq ommaq samblõgaq tüküdüq;paati toppimatorostama;
tops topśtopsi .topsi37, .topka- -t3plekist topsiga võeti ämbrist vettplekidse topsigaq võeti pangist vett;
torbik toori|k-gu -kut13, torṕtorbi .torpi37, torbi|k-gu -kut13, tuuttuudu .tuutu37, (puukoorõst) rupi|k-gu -kut13karjapoiss tõi metsast torbikutäie marjukaŕatśura tõi mõtsast toorigutävve marjo;müüja valas paberist torbikusse kompvekkemüüjä vali paprõst tuudu sisse kumpvekke;
tore kin|ä-ä -nä24, hää- -d50, hü(v)ähü(v)ä hüvvä24, .sündsä- -t3, .armsa- -t3, torrõ- -t14tore küll!kinä külh!;päris tore ilmperis kinä ilmakõnõ;ütlemata toredad inimesedkistumaldaq armsaq inemiseq;sünnipäevalaps sai toredaid kingitusisünnüpäävälatś sai uhkit kingitüisi;nii toredaks läinud, et ei taha vanu sõpru ära tundanii torrõs lännüq, et taha eiq inämb vanno sõpro ärq tundaq;
torge .tsuskus-õ -t9, .tsuskami|nõ-sõ -st5, tsusahus*-õ -t9, tsämbäh(t)üs-e -t9valutorgepusk, tsuskaja, tsuskus;noatorgeväidsegaq tsuskaminõ;vehkleja sooritas torkemõõgavehḱjä tekḱ tsusahusõ v tsusaś ärq;
torikulised m puu|seeneq-si̬i̬ni -si̬i̬ni40, pessuq.pessõ .pessõ37
torin tor|rin-ina -inat4, jõ|pin-bina -binat4, jor|rin-ina -inat4ma lähen ära, ma ei jõua enam seda su torinat kuulatama lää ärq, ma ei jovvaq inämb taad su jõbinat kullõldaq;
toriseja torisõja- -t3, märi|kahr-kahru -.kahru37, tor|i*-i -ri26mis sa siin mõmised nagu vana toriseja, oled pahane või?miä sa tan märiset niguq vana märikahr, olõt ärq pahanuq vai?;
tormine maru|nõ-dsõ -st7, tormi|nõ-dsõ -st7, tormili|nõ-dsõ -st5tormised ilmad ei lase kalureid järveletormidsõq ilmaq ei lasõq kalamiihi järve pääle;
tormitsema maru|tama-taq -da82, .müllämämüllädäq .müllä77, .mässämämässädäq .mässä77meri tormitsebmeri mässäs;ei jõudnud poega ära oodata, kõndis mööda tube ja tormitseses jovvaq poiga ärq uutaq, käve tarri pite ja maruť;
tort tuusťtuusti .tuusti37, tuuťtuudi .tuuti37, rätsä|k-gu -kut13, (vatu või lumõ-) tük|k-ü -kü26, (vatu või lumõ-) mütsäk-gu -kut13koera külgedel ripendasid villatordidpini külgi pääl ripõndõliq karvatuudiq;
tort I muna|ku̬u̬ḱ-koogi -ku̬u̬ki37, torťtordi .torti37šokolaaditortmunakuuḱ sokolaadigaq;jäätisetortijätüsetorť;
toru tor|o-o -ro26maa sisse pandi torusidmaa sisse panti torrõ;katel on katki ja torud on kõveradkatla om katśki ja toroq ommaq viriläq;huuled torus, silmad pungismokaq toron, silmäq jõllilõ;torukesed (seentel)laih;
toss I I(inemine) savv v sausavvu .savvu37, tosstossu .tossu37põlevad autokummid ajasid pigimusta tossupalajaq autokummiq aiq pigimusta savvu;ei tea, kas on veel elus või on juba toss väljas?ei tiiäq, kas om viil elon vai om joba toss välän?;kangasõlg = kangatempel
totter ulľulli .ulli37, rum|maľ-ala -alat4, narŕnarri .narri37täiesti totter jutthoobis rummaľ jutt;totter on tasuta tööd tehanarŕ om ilma iist tüüd tetäq;
tou lit|ť-i -ti37, lõ̭t|ť-i -ti37, välḱvälgi .välki37, läüḱläügi .läüki37
traavima .traavi .laskma
, .traavi ju̬u̬skma
, .kapjamakabjadaq .kapja77, (inemise kotsilõ) traavõlda|ma-q -83hobune traavis üle väljahopõń lasḱ üle välä traavi;
traditsionaal rahva|laul-laulu -.laulu37, .rahvalik laul
, perüs|laul*-laulu -.laulu37
traditsioon kommõq.kombõ kommõt19, kummõq.kumbõ kummõt19, pruuḱpruugi .pruuki37, mu̬u̬dmoodu mu̬u̬du37, perändüs-e -t9järgib traditsioonipidä vanno kombit;kevade vastuvõtmine Toomemäel on kujunenud traditsioonikskeväjä vastavõtminõ Toomõmäel om moodus saanuq;see on elav traditsioon, mitte rekonstruktsioon!seo om perüs, mitte perrä tett!;
traditsiooniline peri|t-dü -tüt1, .kombõperi
, .kombõperi|ne-dse -st7, .sisseharinu|q- -t1, egäkõrrali|nõ-dsõ -st5traditsiooniline üritus(egä)kõrralinõ v sisseharinuq ettevõtminõ;
trafaretne kulunu|q- -t1, ütemooduli|nõ-dsõ -st5, stambiperä|ne-dse -st5, viländäs lännüq
, igäväs lännüqräägib trafaretseltkõ̭nõlõs teedäq juttu;koosolekute protokollid on trafaretsed ja sõnavaesedkuunolõkidõ protokolliq ommaq ütemoodulidsõq ni sõ̭navaesõq;
trahv trahv́trahvi .trahvi37, trahvi|raha- -rahha28tasus talle määratud trahvimassõ tälle määrädü trahviraha ärq;laskesuusataja tegi kaks trahviringilaskjasuusataja tekḱ katś trahvitsõ̭õ̭ri;
troppi troppi
, .parki
, .punti
, tsähälikku
, tśobarikkuuudistajad kogunesid ukse juurde troppivahťjaq kogosiq ussõ mano parki;ostjad jooksevad leti ette troppiostjaq juuskvaq leti ette tsähälikku;
troppija tśokõrdaja-a -t3ta sai troppija kutsetä sai tśokõrdaja paprõq;
tross (metallist) trosśtrossi .trossi37, (luuduslinõ) köüdśköüdse köüst39trosside abil vinnati koorem ülestrossõgaq vinnati kuurma üles;lühike konksuga tross (metsaveol)tśokõŕ;
trots jonńjonni .jonni37, kiuskiusu .kiusu37, kiustkius(t)u .kiustu37, krasśkrassi .krassi37, krilľkrilli .krilli37, krõ̭lľkrõ̭lli .krõ̭lli37, vasta(h)n|sais-saiso -.saiso37, .vastanakkami|nõ-sõ -st5trots ei lubanud tal käega lüüajonń es lasõq täl käegaq hiitäq;
trotsima .vasta .saisma
, .vasta ajama
, mitte hu̬u̬ľma
, .kius(t)u ajamapaat trotsib tuult ja laineidloodsik sais vasta tuulõlõ ja lainilõ;
träni = trään trääńträäni .trääni37, kraaḿkraami .kraami37, kol|i-i -li26külalaadal pakuti kõikvõimalikku träänikülälaadu pääl pakuti kõ̭kkõ trääni;korja oma trään kokku ja käi koju!võtaq umaq nõvvuq ja nõsaraq ja käüq kodo!;
trääs (päss katõ sõrmõ vaihõl) träästrääsä .trääsä35, nip|ṕ-i -pi37, .hiilka- -t3, kiku|tś-dsi -tsit13Eedu kutsus mind endale appi, aga mina näitasin trääsa ja ütlesin, et parem juba maganEedu kutś minno appi hindäle, a maq lei nippi ja ütli, et innembä maka;pöidla ots sõrmede vahel on trääspässä ots läbi sõrmi om hiilka;
trööstima trü̬ü̬sťmätrü̬ü̬stiq tröösti63, meelü|tämä-täq -dä82, halõsta|ma-q -83sa tröösti end, et küll leidub ikka pääsetee!saq trööstiq hindä, et lövvüs külh iks päsemisetii!;
trükis trükütü̬ü̬- -d52, trükütük|k*-ü -kü26trükiste hulka kuuluvad nii ajalehed kui ka postkaardidtrükütükes loetas nii aolehti ku ka posťkaartõ;esimesed eestikeelsed trükisededimädseq maakeeli trükidüq aśaq;kaunilt kujundatud trükisillos trükḱ;
tsensuur raamadu|kohus-.kohtu -kohu(s)t23, kiräkar|i*-i -ri26, tsen|suuŕ-suuri -.suuri37ajakirjandus oli range tsensuuri allaokirändüs olľ kõva kontrolli all v aokirändüsele olľ kõva kiräkari pääle pant;enesetsensuurumakari;
tšilli(pipar) tsilli- -t14, veri|kõdõr-kõdra -.kõtra45tšillipipar kasvas meil juba ammugi aknalaual potisverikõdraq kasviq meil joq ammukiq aknõlavva pääl potin;
tubli hää- -d50, hü(v)ähü(v)ä hüvvä24, vikśviksi .viksi37, kimmäs.kimmä kimmäst22, kin(d)mäs.kin(d)mä kin(d)mäst22, tubli- -t2meie klass on koolis kõige tublimmiiq klasś om koolin kõ̭gõ parõmb;tublit õpilast toodi teistele eeskujuksvikś oṕja säeti tõisile näüdüsses;auto on tubli müksu saanudauto om hää matsu saanuq;võttis tubli annuse unerohtuvõtť kinmä pordso unõruuht;ettevõte on tubli sammu edasi astunudettevõtõq om kõva sammu edesi liiknuq;
tublisti .h(ü)äste
, hüväste
, .hüäste
, meheste
, tublistõ
, hulga
, .kõvvasüüa anti meile tublistisüvväq anti meile häste;täna sai tublisti tööd tehtudtäämbä sai meheste v hulga tüüd tettüs;lisa tublisti soola!panõq suula tublistõ manoq!;
tudeng tudõnǵ-i -it13, tüdenǵ-i -it13, tudenď-i -it13, stu|denť-dendi -.denti37, studioosus-(s)õ -t11, suuŕkoolili|nõ-sõ -st5, üliopila|nõ-sõ -st5lõbusasti lauldes möödus akna alt salk tudengeidkari tüdengit lätś aknõ alt rõ̭õ̭msa laulugaq müüdä;
tuder: linatuderjudõr v jutr, judras;
tudi(ke) hüdüke|ne-se -ist8, tu|di-di -ti26peremees on päris tudikeseks jäänudperremiiś om joq paľas hüdükene;
tudisema tudis|õma-taq -õ87, habis|õma-taq -õ87, väris|emä-täq -e87, hüdis|emä-täq -e87naerab nii, et habe tudisebnaard nii, et habõnaq hüdiseseq;
tugev kõv|a-a -va28, kimmäs.kimmä kimmäst22, kin(d)mäs.kin(d)mä kin(d)mäst22, jo(vv)uli|nõ-dsõ -st5, .kõhtsa†- -t3, .tuksa- -t3, tu|kõv-gõva -gõvat4, te|küs-güsä -güsät4, rähmikä|ne†-dse -st5, tubli- -t2, jovvuka|nõ v jovvuka|s-dsõ -st5, jovvuka|s- -t15karu on tugev, kuid rumalkahr om kõva, a ulľ;katsumused on rahva tugevaks teinudvaivaq ommaq rahva kinmäs tennüq;tugevate tiibadega kotkasjovvuliidsi siibogaq kodasḱ;(kehalt) tugev inimenerähmik;suur tugev meessuuŕ rähmikäne miiś;tugevaimkõ̭gõ kõvõmb;tugevaltkõvastõ;
tugevasti .kõvva
, .kimmähe
, .kimmäle
, .kin(d)mähe
, .kin(d)mälesurus neiu tugevasti vastu rindalitś näio kimmähe rõ̭ndo vasta;tugevasti kahjustatud hoonekõvva vika saanuq hoonõh;
tugevatoimeline te|küs-güsä -güsät4, kõv|a-a -va28tugevatoimeline ravimteküs v kõva ruuh;
tugevdama kimmä|tämä-täq -dä82, kõvõmbas tegemärahva usku on tarvis tugevdadarahva usko om vaia kimmätäq;
tugi tugitoe tukõ25, .toetus-õ -t9ei saanud temast vanemaile tugees saaq timäst tukõ vanõmbilõ;sai linnapeaks oma erakonna toelsai liinapääs uma eräkunna toegaq;
tuginema tugõ(hõ)matukõq v .toedaq tukõ v tugõhõ88uurimine tugines faktideluuŕminõ saiś tõtõasjo pääl;
tugirühm m tugõ|jaq-jidõ -jit3, tugiko|go-go -ko26
tuhm 1. .läükeldäqtuhmi .tuhmi37lõi tuhmid kingad läikimalei läükeldäq kängäq läükmä;2. tuhḿ
, tümme- -t14, häm|mär-ärä -ärät4, tinnõ- -t14silmad on tuhmiks jäänudsilmänägemine om tuhmis jäänüq;taskulambi tuli on tuhmiks jäänudpatareil om tuli tinnõs jäänüq;kõneles tuhmil häälelkõ̭nõľ kistunu helügaq;3. tummõ- -t14tuhmi mõistusega meestuhńak;
tuhmilt tinõhõhe
, tinõhõlõ
, tümehehe
, tümeheletuli põleb väga tuhmilt, kuidas te küll õppida näete?tuli väega tinõhõlõ palas, kuis ti no näet ka oppiq?;petrooleumilamp põles tuhmiltpetrolilamṕ palli kumamiisi;
tuhmuma tuhmis minemä
, tuhmis .jäämävanaisa kuulmine on täiesti tuhmunudvanaesä kuuldminõ om peris kehväs jäänüq;nägemine on tuhmunudsilmänägemine om tuhḿ;kampsuni värvid on tuhmunudkampś om värmist ärq lännüq;
tuhnima 1. .tsunǵma.tsungiq tsungi63, .pulsťma.pulstiq pulsti63metssead on põllu üles tuhninudmõtstsiaq ommaq nurmõ ülest tsunǵnuq;2. .tuhńma.tuhniq tuhni63, tuhni|tsõma-tsaq v -daq -dsõ90, .pulsťma.pulstiq pulsti63tuhnis hulk aega taskutes, enne kui võtme üles leidistuhnitś hulga aigo taśkin, inne ku võťmõ üles löüď;tuhnis terve toa läbipulsťõ terve tarõ läbi;
tuhud m sünnütüs|haluq-hallõ -hallõ26tuhudes vaevlev sünnitajasünnütüshallõ käen vaivlõja;
tuiama 1. .tuiamatuiadaq .tuia77õllebaari ees tuias paar joodikutollõtarõ iin tuiaś paaŕ joodikut;2. .roitma.roitaq roida61suvel ei viitsinud poiss muud teha, kui mööda metsi ringi tuiatasuvõl es viisiq poisś muud tetäq, ku mõtso müüdä roitaq;
tukk (tuka) 1. lak|k-a -ka37kannab tukaga soengutkand lakagaq soengut;laps sai tukast sugedalatś sai karvostaq;2. saaŕsaarõ saart40metsalõikajad olid ühe tuka kasvama jätnudmõtsalõikjaq olliq üte tśauga kasuma jätnüq;pilliroog kasvas tukkadenaruukõnõ kasus lapildõ;
tukkuma .suikma.suikuq suigu64, reevähtä|mä-q -83, rehvähtä|mä-q -83ootajad tukuvad seina najaluutjaq suikvaq saina nõ̭al;mets tukkus põuavinesmõts suiḱ põvvasuidsun;tee kiiremini, mis sa tukud!tiiq kipõmbahe, mis sa makat!;jäin korraks tukkumajäi kõrras virvessihe;
tuks tuk(s)
, põk(s)süda tegi tuks-tuks-tukssüä lei tuk-tuk-tuk v põk-põk-põk;
tuksuma .põ̭nksma.põ̭nksuq põnksu64, .tuksma.tuksuq tuksu64, tuku|tama-taq -da82, tuk|kama-adaq -ka77süda tuksub valjustisüä põ̭nks kõvva;neiu läheduses tuksus noormehe rind kirglikultneio lähükesen pesś noorõmehe süä himolidsõlt;süda on lakanud tuksumastsüä inämb ei lüüq;suurlinna elu tuksub hoogsaltsuurõliina elo käü tävve huugaq;mootor tuksub paadipärasmoodoŕ tukkas tohon;
tulease tulõasõ-mõ v -ma -nd16sõda jättis hooneist järele vaid tuleasemedsõda jätť huunist perrä palľaq tulõasõmõq;
tulehakatis, -hakatus läüdüs-(s)e -t11, .läütüs-e -t9, sütüs-(s)e -t11, kivvutus-õ -t9, (tulõ-).soetus-õ -t9, (tulõ)alostus-õ -t9tõrvas on hea tulehakatistõrvas om kinä kivvutus;
tulehark ülek kär|o-o -ro26no see naine on üks tulehark küllno taa naanõ om ütś käro külh;
tulek tulõ|ḱ-gi -kit13, tulõng-u -ut13olin juba tulekulolli jo tulõgi pääl;kaks last majas, kolmas tulekulkatś last majan, kolmas tulõmisõ pääl;nende siiatulek on seotud tööganä tulõvaq siiäq tüü peräst;
tulekahju tulõka|ḣo-ḣo -hḣo26, tulõ|kaih-kaiho -.kaiho37, tulõ|kuri-kuŕa -.kurja43, palami|nõ-sõ -st5, palang-u -ut13, pala|kaih-kaiho -.kaiho37tulekahju puhkes ööseltulõkuri pässi vallalõ üüse;metsatulekahjumõtsapalaminõ;mis oli tulekahju põhjuseks?minkast tuli lätś v pässi?;
tulekindel tulõ|kimmäs-.kimmä -kimmäst22töömehel olid tulekindlad riidedtüümehel olliq tulõkimmäq rõivaq;
tulema tul|õma-laq -õ58katsusin, et tulema sainkai, kuis tulõma saa;heinaajal tuli abilisi palgatahainaaol pidi abiliisi palkama v tulľ abiliisi palgadaq;tulgu mis tuleb!tulguq noq miä tulõ!;ta laulis tullestulõgi pääl tä lauľ;tagasi tulematagasi ilmuma;
tulemus tul|o-o -lo26, tul|lõḿ-õmi -õmit4, tulos-(s)õ -t11, tolktolgu .tolku37sellel tööl ei ole mingit tulemusttaal tüül olõ-iq määnestkiq tullo;mingit tulemust ei olnudtulõ-õs midägiq vällä;uurimistöö tulemused avaldati trükisuuŕmistüü tulõmiq trükidiq ärq;selgusid küsitluse tulemusedsai teedäq, miä perräküsümisest vällä tulľ;tema iseloom on kasvatuse tulemustimä loomus tulõ tuust, kuis tä üles kasvi;kolmikhüppe tulemusedkolmikhüppämise tulõmiq;
tulev tul|lõv-õva -õvat4tuleval aastaltulõva-aasta(ga);Tartu poolt tulev bussTarto puult tulõja busś;mõtiskleti olnust, olevast ja tulevastmärgütedi tuust, miä olľ, om ja tulõ;
tulevane tulõva|nõ-dsõ -st5, .perrätulõja- -t3tulevased sugupõlvedperäntulõjaq sugupõlvõq;kuidas su tulevase nimi on?kuis su tulõvadsõ nimi om?;
tulevik tullõvaig*tulõv(a)ao v tullõvao tulõvat.aigo v tullõv.aigo36, tulõvi|k-gu -kku38eesti keelel on tulevik, kuigi eesti keeles tulevikku poleeesti keelel om tulõvik, olguq et eesti keelen tullõvaigo olõ-õiq;lauljana võib tal tulevikku ollaniguq lauljal või täl tulõvikku ollaq;
tuleviku- tulõvao-tulevikuplaanplaań tulõvaos v tulõvas aos, tulõviguplaań;
tulevärk tulõ|värḱ-värgi -.värki37, veieŕ|värḱ-värgi -.värki37kogu etendus oli üks sõnade tulevärkterveq etendüs olľ ütś sõ̭nno tulõvärḱ;
tuli tul|i-õ -d sissek .tullõ41tuld löömatsiksama;tuld võtma (tasapisi)lägünemä, läügümä;laustulesilmtulõn;pada on tulelpada om tulõ pääl;lisas puid tullepanď puid mano;pista pea tulle!tsuskaq pää tullõ!;kuivad puud võtsid hästi tuldkuivaq puuq haariq v võtiq tulõ häste külge;tuli surnuks!tuli ärq! v tuli kistu!;sul veel nii hilja tuli põleb!sul viil nii ilda tuli üllen!;saali aknad olid tuledessaali aknaq olliq valgõq;viiuldaja mängus on hoogu ja tuldkiigalüüjä mängon om huugu ja palamist;ründajate pihta avati tuliründäjide vasta anti tuld;tuld!(tuld!) tuld!;tuli takustuli takan;jalgadele tuld andmajalolõ tuld andma;rahvas võttis kõneleja sõnadest tuldrahvas lätś kõ̭nõlõja sõ̭nnost palama;õli tulle valamaasja hullõmbas ajama;
tulija tulõja- -t3tulijaid oli nii lähedalt kui kaugelttulõjit olľ nii ligidäst ku kavvõst;
tulistama .laskma.laskõq v .laskaq lasõ65, tuld .andmakütt tulistas, aga laskis möödajahimiiś lasḱ, aq müüdä;linnamüüri tulistati suurtükkidestliinamüürüle anti tuld suuristtükest;
tulistjalu = tulistvalu tulistjuttikoerad lippasid tulistjalu jänesele järelepiniq panniq jänesel takan, nii et tuli mutrist linnaś;teeb kõike tulistjalutege kõ̭kkõ nii, et kundsaq lööväq tuld;
tulu kas|u-u -su26, tul|o-o -lo26rahaline tulurahalinõ kasu;maksustatav tulumassualonõ tulo;rääkimisest ei tõusnud mingit tulukõ̭nõlõmisest es tulõq määnest tullo es;
tulvama upu|tama-taq -da82, .lahksamalahastaq .lahksa77, .lahmamalahmadaq .lahma77, üle ajamavesi tulvab üle äärevesi lahksas üle veere;paati tulvab vettloodsikuhe lahmas vett;higi tulvab üle kogu kehahigi lahmas üle iho;jõed tulvavad üle kallastejõ̭õ̭q ajavaq üle;tuppa tulvas valgusttarõ lei valgõs;igalt poolt tulvas kokku inimesiegält puult vaio kokko inemiisi;
tulvil pakituisil
, pakkuisi
, pakussillaq
, .pakvallaq
, täüssüda on rõõmust tulvilsüä om rõõmust pakituisil;kirik oli rahvast tulvilkerik olľ rahvast pakvallaq;väljak on rahvast tulvilplatś om rahvast täüś;
tume 1. tummõ- -t14, tummtumma .tumma31, tümme- -t14, .tümbe- -t3, pümme- -t14, mustmusta .musta31tumelilla, -pruun, -punane, -roheline, -sininepümme- v tummõlilla, -pruuń, -verrev, -rohilinõ, -sinine;tumedad plekid Kuu pinnaltummõq plekiq Kuu pääl;vesi oli sügav ja tumevesi olľ sükäv ja tumm;tumedad äikesepilvedmustaq v pümmeq piksepilveq;päikese käes kantakse tumedaid prillepäävä käen kannõtas mustõ prille;tumedavõitutummõlik, tummõnõ, pümehelik, pümmelik, tümbjäne;tumedavõitu juuksedtummõliguq hiusõq;2. tummõ- -t14, tümme- -t14, .tümbe- -t3kloostrikella tume kuminkluustrikellä tümme kummin;3. tummõ- - t14, tuhḿtuhmi .tuhmi37, tunkõľ-i -it4harimatu ja tume rahvasharimaldaq ja tummõ rahvas;4. häm|mär-ärä -ärät4, tummõ- -t14istub ühe tumeda loo pärast vangisistus üte hämärä luu peräst kinniq;
tumedalt mustalt
, tumõhõhe
, tumõhõlõ
, tinõhõhe
, tinõhõlõvesi läikles tumedaltvesi läükeli mustalt;mäletan üsna tumedalt, nagu läbi udumälehtä küländ hämärähe, niguq unõ iist;
tumenema tummõs minemä
, tummõs .tõ̭mbama
, mustas minemä
, tumõh(t)u|ma-daq -84pildi valged servad olid tumenenudpildi valgõq veereq olliq tummõs tõmmanuq;lambi valgus tumenes enne kustumistlambi valgus tinõhtu inne kistumist;
tumestama .rikmarikkuq riku64, .tsurḱma.tsurkiq tsurgi63, muti|tama-taq -da82, muťu|tama-taq -da82, .mõo|ma-daq -68, tinõ|tama-taq -da82, tummõs tegemätema lapsepõlve tumestas isa enneaegne surmtimä latsõiä rikḱ esä inneaolinõ kuulminõ;ahnus on mehe mõistuse tumestanudahnus om mehe mõistusõ pääle mõonuq v mudsu pääle naanuq;värvitud aken tumestab valgustvärmit akõń tege valgusõ tummõs;
tumm (tumma) tumḿtummi .tummi37, keele|dü-dü -tüt1, keeleldäq
, helüldäqta oli tummaks jäänudtä olľ tummis jäänüq;tumm loom ei oska ju oma häda kurtakeeledü elläi ei mõistaq jo umma hätä kaivadaq;süda täis tumma valusüä täüs sõ̭noldaq hallu;
tumm (tummi) tumḿtummi .tummi37, rok|k†-a -ka31haige võis süüa vaid tummi ja kuivikuidhaigõ võisõ süvväq õ̭nnõ tummi ja suhkarit;
tummalt tummilt
, sõ̭nna .lausmaldaq
, kõ̭nõlõmaldaq
, .vaiki
, vakkatunnistab meid tummalttunnistas meid sõ̭nna lausmaldaq;istuti tummalt ümber lõkkeistuti vakka tulõ ümbre;
tummine .tämbe- -t3, .tämblä|ne-dse -st5, jüvä|ne-dse -st7, sakõ- -t14, hülbä|ne-dse -st7tummiks keenudhüvvile v hüvvü keenüq;tee ikka tummisem toit, ära tee lahjat!tiiq õ̭ks jüvätsemb süüḱ, ärq laiha tekuq!;
tunaeile üle-eeläq
tunamullu üleminev(ä).aasta
, ülemulluq
tund tunńtunni .tunni37veel pool tundi sõitu ja olemegi kohalviil puuľ tunni sõitaq ja sõ̭s olõmiq peräl;tund läheb tunni järeltunń lätt tunni perrä;tundide kaupatunnõ viisi, tunnõ;
tundemärk .tundõ|märḱ-märgi -.märki37, .näütäjä- -t3, tähťtähe .tähte34, iho|tähť-tähe -.tähte34karedad käed on töömehe tundemärkkahrõq käeq ommaq tüümehe näütäjä;mis on su venna tundemärgid?minkast su vele ärq tund?;
tundeseisund meele|sais-saiso -.saiso37, meele|olo-olo -ollo26, hinge|sais-saiso -.saiso37mõtles oma tundeseisundi üle järelemeelüskeli umma hengesaiso;
tundetu kalǵkalõ .kalgõ37, tuimtuima .tuima31, kallõ- -t14tundetu pilkkalǵ kaeminõ;käsutab tundetul häälelkamandas tuima v kallõ helügaq;looma kaitseb paks ja tundetu nahkeläjät hoit paks ja kalǵ nahk;
tundlema .tundit .näütämä
, .herkämä*hergädäq .herkä77, .herkelemä*hergeldäq .herkele85poliitikuid ei valita riigikokku õhkama ja tundlemapoliitikit ei valitaq riigikokko õhkama ja herkelemä;
tundlik hellä|ne-dse -st7, helli|k-gu -kut13, hellhellä .hellä35, .tundõli|nõ-dsõ -st5, herkhergä .herkä35haige koht on üpris tundlikhaigõ kotus om peris hellik;kartul on tundlik öökülma suhteskardohk om üükülmä vasta hell;ta on väga tundlik, alati silmad vees, kui talle midagi ütledtä om väega hell, alasi ommaq silmäq vett täüs, ku midä ütlet;tema tundlik kõrv tajus igat toonimuutusttimä herk kõrv sai arvo egäst helümuutusõst;
tundma .tundma(.)tundaq tunnõ min 1. k .tun(d)sõ v tunni66, ti̬i̬dmäteedäq tiiä66kuidas sa end tunned?kuis sa hinnäst tunnõt?;ma tunnen, et mind siin ei sallitama tiiä ärq, et minno siin ei tahetaq;selg annab tundasälg and tundaq;see naine tunneb asjaseo naanõ tiid asja;see mees tunneb hobuseidseo miiś tund v tiid hobõsit;kobras on tuntav lapikust sabastmaiai tunnus lapikust hannast;tuntud kelmteedäq pätť;tundsin sinust puudustmul olľ sinno puudus;tunnen end nii õnnelikuna!ma olõ nii õ̭nnõlinõ!;tundke end nagu kodus!olkõq niguq koton!;
tundmatu ti̬i̬dmäldäq
, ti̬i̬dmä|dü-dü -tüt1, .tundmaldaq
, võõrasvõ̭õ̭'ra võõrast22tundmatu haigustiidmäldäq tõbi;tundmatu käekiritundmaldaq v võõras käekiri;ära hüppa vette tundmatus kohas!karaku-iq vette võ̭õ̭ran paigan!;kahe tundmatuga võrrandkatõ tiidmädügaq võrranď;
tundmatus: tundmatuseni muutunudnii muutunuq, et tunnõ-iq ärkiq;;
tunduma .näütämänäüdädäq .näütä v .näüdä77, .paistuma.paistudaq paistu79, .tunduma.tundudaq tunnu79, näkkümä.näüdäq näü79, näkkümänäkküdäq näkü v näkkünäkküdäq näkü79v näkkü
80ta polegi nii rumal, kui tundubei olõq tä midägiq nii rummaľ, niguq vällä näütäs;ta tundub nooremana, kui ta tegelikult ontä näütäs noorõmb, ku tä om;see ainult tundus sulle niiseo õ̭nnõ paistu sullõ nii;raamat tundus põnevraamat tundu põ̭nnõv;marjad tunduvad magusadmaŕaq tunnusõq makõq;
tunduv nättäv-ä -ät4, nätäq
, tundaqtunduv ülekaalnättäv ülekaal;tunduv osa maast on jäänud kasutamatasuuŕ jago maad om jäänüq pruuḱmaldaq;
tunduvalt hulga
, .kõvva
, tükü maad
, tükü jagotunduvalt suuremhulga v kõvva suurõmb;tunduvalt soojemtükü maad lämmämb;enesetunne paranes tunduvaltolõminõ lätś tükü maad v tükü jago parõmbas;
tung .murdmi|nõ-sõ -st5, .toukus*-õ -t9, presśpressi .pressi37, .preśmi|ne-se -st5, him|o-o -mo26, hõ|la-la -lla28, sunďsunni .sundi36sellele etendusele on suur tungtaa tükü pääle om kõva murdminõ;tung ittatoukus hummogu poolõ;tung teadmiste järelehimo kõ̭kkõ teedäq saiaq;tung tegutsedatetäqtahtminõ;teda haaras tung teistele järele joostatäl tulľ hõla tõisilõ perrä juuskõq;
tungaltera soe|hammas-.hamba -hammast23, tungõľter|ä-ä -rä24, m mustaq.hambaq.mustõ.hambidõ .mustõ.hambit23
tungima .tükmätükküq tükü63, .tüḱmätükkiq tüki63, (.sisse v .vällä) .murdma(.)murdaq murra66, .tsuskuma.tsuskudaq .tsusku80, .sisse minemäkoolipeole tungisid mõned võõradkoolipidolõ tükeq mõ̭nõq võ̭õ̭raq;rahvas tungib vagunisserahvas murd vagonihe;pommikild tungis südamessepommikilst tsusku süämehe;oda tungis puusseoda lätś puu sisse;magus lõhn tungib ninnamakus nuheq tüküs v kargas nõ̭nna;mul ei õnnestunud asja sisusse tungidamul es õ̭nnistuq aśast otsaniq arvo saiaq;neem tungib kaugele järvenõ̭na küünüs kavvõhe järve;kallale tungimakülge minemä;
tunne .tundmi|nõ-sõ -st5, .tahtmi|nõ-sõ -st5, tunnõq.tundõ tunnõt19toimi oma tunnete järgi!tallidaq uma tundmisõ perrä!;selline tunne, et kohe jään haigekssääne tunnõq, et õkva om haigõsjäämine;mehel tekkisid naise vastu sügavad tundedmiiś nakaś naist väega hoitma;
tunnetama .tundma(.)tundaq tunnõ min 1. k .tun(d)sõ v tunni66, (ärq) ti̬i̬dmäteedäq tiiä66see luuletaja ei tunneta üldse riimiseo luulõtaja ei tunnõq sukuginaq riimi;naised tunnetavad kohe, kui mehel on keegi teinenaasõq tiidväq kõrragaq äräq, ku mehel om mõ̭ni tõ̭nõ;
tunnistaja tunnis|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39, tunnistaja- -t3ma võtsin külast kaks meest tunnistajateksma võti katś miist küläst tunnismehis;vanad pargipuud on mõisa endise hiilguse tunnistajadvanaq pargipuuq ommaq mõisa inneskidse torõhusõ tunnistajaq;
tunnistama tunnista|ma-q -83tunnistan oma viguma tunnista ummi viko;neiu tunnistati teadmata kadunuksnäio tunnistõdi tiidmäldäq kaonus;tunnistas mind küll, kuid ära ei tundnudtunnisť külh minno, a ärq es tunnõq;tunnistati õigekskiteti õigõs;üles tunnistama(üles) tunnistama, (ärq) avaldama;tunnista oma süü mulle üles!avaldaq uma süü mullõ ärq!;
tunnistus tunnistus-õ -t9, tunnis|märḱ-märgi -.märki37, tähťtähe .tähte34, tunnis|kiri-kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43tunnistusi andmatunnistuisi andma, tunnistama;kaheksanda klassi tunnistuskatsanda klassi tunnistus v tunniskiri;muistseist elanikest annavad tunnistust majaasemedmuistitsist elonigõst andvaq märko v tähte majaasõmõq;
tunnusmärk tunnis|tähť-tähe -.tähte34, tähťtähe .tähte34auto oli varustatud algaja juhi tunnusmärgigaauto pääl olľ alostaja juhi tunnistähť;
tunnustama tunnista|ma-q -83, (hääs, üles) .kitmäkittäq kitä61uut riiki tunnustamavahtsõt riiki tunnistama;tehtut tuleb tunnustadamiä um tett, tuud tulõ kittäq;tunnustatud näitlejakitet näütlejä;
tunnustavalt: patsutas teisele tunnustavalt õlalepatsuť tõist kitüsses ola pääle;
tunnustus .kitmi|ne-se -st5, kitüs-(s)e -t11, kitus-(s)õ -t11, kittüs-e -t9tänan tunnustuse eest!ma tennä kittüse iist!;teadlase tööd leidsid viimaks väärilise tunnustusetiidläse tüüq saiq peräkõrd kittäq nii, niguq nä väärt olliq;
tuntav tundaqpulsilöögid olid vaevalt tuntavadsüäme lüümine olľ vaivalt tundaq;
tuntud tunnõ|t-du -tut1, tunt.tuntu .tuntut1, tiie|t-dü -tüt1, ti̬i̬t-ü -üt1, teedäq
, nimegaqselles koolis on õppinud mitmed tuntud inimesedseon koolin ommaq oṕnuq mitmõq nimegaq inemiseq;
turduma .turdu|ma-daq -84, .turbu|ma-daq -84, turihu|ma-daq -84, tarahu|ma-daq -84kui puu läbi liguneb, siis ta turdubärq ligonõs puu, sõ̭s turihus ärq;puunõu või vikativars pannakse vette turdumapuuannoḿ vai vikahtilüüv́ pandas vette tarahuma;
turg turgturu .turgu36läksin turule (ostma)lätsi turu pääle;Volli läks õuntega turuleVolli lätś ubinidõgaq turgu;käin turul ärakäü turu pääl ärq;turg määrab kulla hinnaturg pand kulla hinna paika;tuleme turule uue tootegatulõmiq turgu vahtsõ kaubagaq;kaup paisati turulekaup lüüdi müüki;
turgatama halgah(t)u|ma-daq -84, halgahta|ma-q -83turgatas meeldekaraś v halgahť miilde;turgatas pähekaraś v tsusaś pähäq;
turgutama jovvu|tama-taq -da82, .jou|tama-taq -da82, kooru|tama-taq -da82, praavi|tama-taq -da82, tobro|tama-taq -da82teda annab veel kaua turgutada, enne kui jalule tõusebtimmä saa viil pikält koorutaq, inne ku jalgo pääle saistas;
turi turi v tuŕotuŕo .turjo44, turituŕa .turja44, kõhŕkõhri .kõhri35, torntornu .tornu37, turnturna .turna31turjaltuŕo v kühmä pääl, turildõ, kukil, kukõsä(l)län, (katsiratsildõ v katsiratsakilõ) sä(l)än;istubistus;hobuse turjalhobõsõ kõhri pääl;võttis kassil turjast kinnivõtť kassil tornust kinniq;tegin tööd, nii et turi aurastei tüüd, nii et tuŕo tossaś;tal on sada aastat turjaltäl om sada aastakka tuŕo pääl;võtsin koti turjalevõti koti sälgä;laine tõstab paadi oma turjalelainõq nõst loodsigu sälgä;suur maksukoorem turjalsuurõq massuq sälän;annan sulle üle turjaanna sullõ üle kühmä;turja kargamasälgä v pääle kargama;kõik kaaslased kargasid talle turjakõ̭iḱ seldsiliseq lätsiq tälle kõhri;teiste turjal liugu laskmatõisil sälän elämä;
turske järre- -t14, jürre- -t14, .hürske- -t3, .tuksa- -t3, jämme- -t14vanem vend on minust turskemvanõmb veli om järremb minno;
tursuma 1. .punńu|ma-daq -80, puhe|nõma-(nõ)daq -nõ89, .paistuma.paistudaq .paistu80, .paistõma.paistõdaq .paistõ77, üles ajamatursunudüles paistõt, pundsunuq;kõht on ebaloomulikult suureks tursunudkõtt om üle mõistusõ suurõs punńunuq v kõtu om üle mõistusõ suurõs puńnuq;pisaraist tursunud silmadikust paistõduq silmäq;2. .urbu|ma-daq -80, .turdu|ma-daq -84, turihu|ma-daq -84, .punńu|ma-daq -80, (hrl puuanomidõ v -riisto kotsilõ) tarahu|ma-daq -84tursuma panematarrutama v tarahutma;uks on niiskuse käes tursunudusś om nesse käen urbunuq;
turtsakas pirdsa|k-gu -kut13, pirtspirdsu .pirtsu37, hürmä- -t2uhke ja turtsakas tüdrukuhkõ ja pirdsak tütrik;ülemus oli järsu ja turtsaka kõnepruugigaülemb olľ äkilidse ja hürmä ütlemisegaq;
turtsatama tśuhahta|ma-q -83, tśuhahu|tma-taq -da62, turdsah(t)u|ma-daq -84, turdsahta|ma-q -83, tordsahta|ma-q -83mootor turtsatas ja seiskusmoodoŕ tśuhahť ni jäi saisma;põnnid turtsatasid naermapõ̭nniq purdsahtiq naarma;
turvaline .julgõ- -t3, kimmäs.kimmä kimmäst22, kin(d)mäs.kin(d)mä kin(d)mäst22, rahuli|nõ-dsõ -st5sinuga koos oli mul turvalinesuqkaq üten mul olľ julgõ ollaq;lapsel on kodus turvalinelatsõl om koton kindmäs ollaq;elati turvalist elueleti rahulist ello;turvaline auto(oho)kinmäs auto;
turvalisus .julgõolõmi|nõ-sõ -st5, .julgõ|olõḱ-olõgi -olõkit13, kaidsõq.kaitsõ kaidsõt18meresõidu turvalisusmeresõidu julgõolõḱ;turvalisuse huvideskaitsõ peräst;oma kodu sisendab turvalisustuma elämine and julgust;
turvama .kaitsma.kaitsaq kaidsa61, .hoitma.hoitaq hoia 3. k hoit min 1. k hoiji min 3. k hoiť kesks hoiõt66, .vahťma.vahtiq vahi63metalluks turvas korterit varaste eestravvanõ kortinausś kaitś vargit;üritust turvab politseikuunolõmisõl hoit silmä pääl politsei;
tusane noroli|nõ-dsõ -st5, noro(h)n
, nośo(h)n
, nuro(h)n
, tośo|nõ-dsõ -st7, turśo|nõ-dsõ -st7, turśo(h)n
, torsi(h)n
, torso(h)ntusane inimenetuśo, tusśa, tusśo, torsś, turśa;tusaseks muutumatu(s)śah(t)uma, turśah(t)uma, tusśo v tursśo minemä v tõ̭mbama;terve päeva näis ta tusanepäiv otsa näkkü tä noron;tänane ilm teeb tusasekstäämbäne ilm tege tośotsõs;noormehe ilme muutus tusaseksnoorõmehe nägo tusśahtu v tõ̭mmaś tusśo;
tusaselt tośodsõhe
, tośodsõlõ
, tuśogaq
tusatsema noro|tama-taq -da82, torśo|tama-taq -da82, põssa|tama-taq -da82, tusśo|tama-taq -da82, tusśo(h)n olõmaistub ja tusatseb omaetteistus ja norotas umaette;tusatseb pahameelesttusśotas selle, et pahanuq om;
tusatuju tu|śo-śo -sśo26, tusśa- -t2, tusśo- -t2püüa oma tusatujust üle saada!püvväq umast tuśost jako saiaq!;
tutt tot|t-u -tu37, tot|ť-i -ti37, nut|ť-i -ti37, tuusťtuusti .tuusti37, tuuťtuudi .tuuti37sõba otstes ripuvad tutidsõba otsõn ripusõq totuq;lumest ulatus välja tutt rohukõrsilumõst küündü vällä tuuť hainakõrsi;ilvesel on kõrvaotstes karvatutidilvessoel ommaq kõrvo otsan karvatuudiq;tutist kinni võtmakarvost kinniq v karvo peio võtma;tutiga kanatotigaq kana;juuksetuttsakḱ;vöötuttpäädik;
tuttav .tutva- -t3, .tundsa- -t1, teedäqlõpuks jõudsin tuttavasse kohtaperäkõrd saiõ tutva v teedäq kotusõ pääle;raadiost tuttavaks saanud häälläbi raadio tundsas saanuq helü;see on mu vana tuttavseo om mu vana tutva;saage tuttavaks!saagõq tutvas!;kõik inimesed pulmas olid mulle tuttavadpulman olliq mullõ kõ̭iḱ teedäq inemiseq;
tutvus: meie tutvus on kestnud paar kuudolõmiq tutvaq paaŕ kuud;vana tutvuse võiks üles soojendadavana tutva võissiq jälq üles otsiq;2. .tutva- -t3mul on seal poes tutvusedmul om sääl poodin tutvit;hankisin suitsuangerjaid tutvuse kauduotsõ suidsuangõrjaq vällä tutvidõ kaudu;tutvuse poolestsõbramehe poolõst;
tutvusringkond m .tutvaq.tutvidõ .tutvit3tutvusringkonnastutvidõ siän;ülikoolis tekkis tal uus tutvusringkondsuuŕkoolin tegüsiq tä ümbre vahtsõq tutvaq;
tutvustama .tutvas tegemälubage tutvustada!lubagõq tutvas tetäq! v las ma tii teid tutvas!;ta tutvustas end ärimehenatä üteľ hindä ärimehes;tutvustati uut raamatutkõ̭nõldi vahtsõst raamatust;
tutvustus .tutvastegemi|ne-se -st5raamatututvustusraamaduteedüstüs v raamadukuulutus;
tuul (kerge) tuulõ|hõ̭ng-hõ̭ngu -.hõ̭ngu37, tuuľtuulõ tuult40juuksed hakkavad tuules lehvimahiussõq lätväq tuulõheleville;tuul pöördus läändetuuľ käänď õdaguhe;tuul raugebtuuľ rehvähtüs;laev liikus edasi tuule jõullaiv lätś edesi tuulõ jovvugaq v väegaq;lipp lehvib tuuleslipp leüheles tuulõgaq;pühkis minema nagu tuulkaksaś minemä niguq tuuľ;saatuse tuuled viisid ta kodust kaugeleelo käänähtüseq veiq tä kotost kavvõhe;majanduses puhuvad uued tuuledmajandusõn puhkvaq vahtsõq tuulõq;ajad on muutunud, tuuled pöördunudaig om tõõsõs saanuq, tuulõq ommaq ärq käändnüq;tema juba teab, kust tuul puhub!timä joba tiid, kost tuuľ puhk!;tuulde lendamaraisku minemä;tuulde loopimalakja pilma;
tuum 1. (teräl v pähḱmäl) (kõva) jüv|ä-ä -vä24, (pehmeq) säs|ü-ü -sü26küpse tera kesta sees on tihe tuumvalmi terä koorõ all om tihtsä jüvä;2. (t)säs|ü-ü -sü26, tsä|dsü-dsü -tsü26, jüv|ä-ä -vä24rakutuum võib sisaldada veel tuumakestrakujüvä sisen või ollaq viil jüväkene;maakera tuummaakerä säsü;tuumafüüsika(t)säsüfüüsiga;tuumapomm(t)säsüpomḿ;ta ei mõistnud asja tuumaes saaq tä aśa jüväst arvo;
tuupima .päähä v pähäq ajama
, .päähä .tamṕma
, pähäq .oṕmatuupisin liivi keele sõnuaiõ liivi keele sõ̭nno pähäq;enne eksamit tuubitakse öö otsainne eksämit tambitas üü otsa tarkut päähä;
tuuseldama 1. .pulsťma.pulstiq pulsti63, pulsti|tama-taq -da82, tuustõrda|ma-q -83sai tuuseldadasai pulstiq;poisid tuuseldavad üksteist vahetunnispoisiq kisklõsõq vahetunnin;naabri kukk sai meie oma käest tuuseldadanaabri kikas sai miiq uma käest tolmutaq;2. tohkõnda|ma-q -83, tohkõrda|ma-q -83, to|dima-tiq -di56, .hüiämähüiädäq .hüiä77perenaine teeb ja tuuseldab hommikust õhtunipernaanõ tallitas ja todi hummogust õdaguniq;mis sa tuuseldad, otsi rahulikult!miä sa tohrat, otsiq rahuligult!;
tuust tuusttuusta .tuusta31, tuuťtuudi .tuuti37, kursťkursti .kursti37, tursťtursti .tursti37, nuusťnuusti .nuusti37, nuusta|k-gu -kut13, kuba|k-gu -kut13, (hiusõ-) karva|ku̬u̬ḱ-koogi -ku̬u̬ki37pühib tuustiga põrandatpühḱ tuustagaq põrmandut;hull viskas kinnihoidja nagu tuusti eemalehull visaś kinniqhoitja niguq kubagu kavvõdahe;koerad tirisid rebase sabatuusti pidi urust väljapiniq kisiq rebäse hannaťolko piten oosõst vällä;takutuust topitakse augu ettepaklakursť topitas mulgu ette;heinatuusthainanuusť;
tõde tõtõ- -t2, tõtõtõ̭õ̭' tõtõt14, .õigu|s-(sõ) -(s)t10mis on tõde?miä um tõtõ?;tõde tuleb päevavalgeletõtõ tulõ vällä;Andrus tunnistas tõdeAndrus võtť õigõs;tõeks saamatäüde minemä;igaühel oma tõdeegälütel uma õigus;ärge vaielge minuga minu tõdede üle!ärkeq vaiõlgõq muqkaq tuu üle, midä ma õigõs piä!;
tõdema tunnista|ma-q -83, .õigõs .võtma
, .arvo .saama
, .selges .saamatõdes, et on kaotanudtunnisť umma kaotust;tõdes oma arvamuse ekslikkustsai selges, et olľ võlssi arvanuq;
tõekspidamine .uskmi|nõ-sõ -st5, ti̬i̬dmi|ne-se -st5, .õigõspidämi|ne-se -st5vanarahva tõekspidamisedvanarahva uskmisõq;tolleaegsete tõekspidamiste järgi asus põrgu maa alltuu ilma ao tiidmise perrä olľ põrgu maa all;erinevate tõekspidamistega inimesedesiq ilmakaemisegaq inemiseq;
tõeline peris
, perüs
, .ehtsä- -t3, .õigõ- -t3tema armastus on tõeline, mitte võltstimä arm om perüs, mitte petüs;tõelised lilledehtsäq v peris lilliq;see pole tõeline eluseo olõ-õiq õigõ elo;tõeline meesmiiś niguq miiś;
tõeliselt periselt
, tõtõst(õ)räägi, kuidas asi tõeliselt olikõ̭nõlõq, kuis asi periselt olľ;tõeliselt hea raamattõtõstõ hää raamat;
tõelus tõtõ- -t2, (peris) eloelo ello26lepi ometi tõelusega!tunnistaq ummõhtõ tõtõt!;karm tõelus tuletas end taas meeldeelo rasõhusõq tulõdiq hindä jälkiq miilde;
tõemeeli tõ̭õ̭meelikardad sa tõemeeli pimedust?kas saq pelgät tõ̭õ̭meeli pümmet?;ütle nüüd tõemeeli!ütle noq ausahe ärq!;
tõend kinnütüs-e -t9, tunnistus-õ -t9, (kinnütüs)papõŕ(-).paprõ (-)papõrd22kohtule esitatud tõendidkohtu kätte antuq kinnütüseq;notariaalselt kinnitatud tõendnotari kinnitõt papõŕ;
tõenäoliselt arvadaqtõenäoliselt ta täna ei tulenäütäs v uskuq võit, et tä täämbä ei tulõq;
tõenäosus võimalus-õ -t9sellise sündmuse tõenäosus on nullsändse johtumisõ võimalus om nulľ;küllalt suure tõenäosusegaom küländ suuŕ võimalus;tõenäosusteooriajohtumisoppus;
tõepoolest tõtõstõ
, .õiguisi
, .õigõhe
, .õigõlõmine, kui sa tõepoolest tahad!mineq, ku sa iks tõtõstõ v väega tahat!;tõepoolest, nii see oli!õigõ jah, nii taa olľ!;
tõepärane tõ̭õ̭peräli|ne-dse -st5, .õigõ- -t3, .ausa- -t3laval oli tükike tõepärast võru kultuuripüüne pääl olľ raasakõnõ õigõt võro kultuuri;
tõesti tõtõstõ
, .õiguisi
, .õigõhe
, .õigõlõkas tõesti?õigõhe vai? v tõtõstõ? v tõ̭õ̭meeli?;see on tõesti tõsiseo om õigõhe tõtõ v tõtõstõ õigõ;ta on vist tõesti hulluks läinudtä um vaśt tõ̭õ̭meeli ullis lännüq;mets on tõesti maha raiutudmõts omginaq maaha raot;see on tõestisündinud lugutaa om õkva sündünüq lugu;
tõestus tõ̭õ̭stus-õ -t9, tõ̭õ̭stami|nõ-sõ -st5, tõtõstegemi|ne-se -st5, ärq.näütämi|ne-se -st5arvamisest üksi on vähe, on vaja ka tõestustarvamisõst ütsindä om veidüq, om vaia ka tõtõs tetäq;
tõlge .ümbrepannus*-(s)õ -t11, .ümbre.pandmi|nõ-sõ -st5, .tõlkmi|nõ-sõ -st5, tõlgõq.tõlkõ tõlgõt18tõlge tuleb valmis tehaümbrepandminõ vaia ärq tetäq;see pole originaal, see on tõlgeseo olõ-õiq originaaľ, seo om tõlgõq;
tõlgendus seletüs-e -t9, seletämi|ne-se -st5, tõlgutus-õ -t9juhtumi väär tõlgendusjohtumisõ võlsś seletüs;don Giovanni Georg Otsa tõlgendusesdon Giovanni Georg Otsa muudu v arvosaamisõ peri;
tõlk tõlktõlgu .tõlku37, tõlḱtõlgi .tõlki37ma ei oska vene keelt, ma pean tõlki kasutamama mõista-iq vinne kiilt, ma piät tõlgu läbi kõ̭nõlõma;
tõmblema 1. .tõ̭mbamatõ̭mmadaq .tõ̭mba77, .kiskma.kiskuq kisu64, .kiskõlõmakisõldaq .kiskõlõ85nägu hakkas tõmblemanägo naaś kiskma;käed tõmblevadkäeq kiskõlõsõq v tõ̭mbasõq;2. kärsi|tämä-täq -dä82mis sa tõmbled, küll sa oma raha kätte saad!miä sa kärsität, külq sa uma raha kätte saat!;
tõmbuma .tõ̭mbu|ma-daq -84, .tõ̭mbamatõ̭mmadaq .tõ̭mba77, .kiskma.kiskuq kisu64, vi|dämä-täq -ä59, vidäh(t)ü|mä-däq -84, (kokko) kokko .tõ̭mbama v vidäh(t)ümätaevas tõmbub pilvetaivas tõ̭mbas v kisk v vidä pilve;siil tõmbus kerrasiiľ kisḱ kerrä v vidähtü kokko;tõmbus endassenakaś hindäette hoitma;püksid olid peale pesemist nii kokku tõmbunud, et ei läinud enam jalgapüksiq olliq päält mõskmist nii kokko vidähünüq, et lää es inämb jalga;
tõotama .too|tama-taq -da81, toovo|tama-taq -da82, .tõo|tama-taq -da81, lu|ba(ha)ma-paq v -badaq -pa v -baha88täna tõotab sadama hakatatäämbä tootas v lupas sadama naadaq;
tõrge muting-u -t13, pidähüs*-e -t9, jukõrus-õ -t9, vi|ga-a -ka29töös tekkis tõrgetüü man tulľ muting;mootori tõrgemoodori jukõrus;selle filmi juures tekkis psühholoogiline tõrgeseo filḿ naaś vasta;
tõrje .häötüs-e -t9, kaidsõq.kaitsõ kaidsõt18kõik olid valmis vaenlase tõrjekskõ̭iḱ olliq valmis vainlast kaitsma;
tõrjuma .kaitsma.kaitsaq kaidsa61, .häö|tämä-täq -dä81, ärq v kavvõmbahe ajamatõrjume aiast kahjureidkaidsamiq aiast kaḣotegijit;poksija tõrjus vastase löögipokśja kaitś vastasõ löögi ärq;
tõrkuma .vasta ajama
, .vasta nakkama
, .vasta .puńma
, .vasta .punkõlõma
, .puikõlõmapuigõldaq .puikõlõ85, .pusklõmapusõldaq .pusklõ78, seto kiiľ .pinkõlõmapingõldaq .pinkõlõ85haige tõrgub ega kuula arstihaigõ aja vasta ja tohtrõt ei kullõq;tüdruk ei tõrkunud, kui talle käsi ümber piha panditütrik es puikõlõq, ku tälle käsi ümbre piha panti;
tõsi tõtõ- -t2, .õigu|s-(sõ) -(s)t10tõe vastu ei saatõtõ vasta ei saaq;tõtt näkku ütlemaõkva ńakko ütlemä;räägi tõtt!kõ̭nõlõq õigut!;on see tõsi, mis lehes kirjutati?kas seo om õigus, miä lehen kiroť?;tõsi küll!õigus!;tõtt vaatamavasta v silmä vahťma;tal on tõsi tagatä mõtlõs tuud tõ̭õ̭meeli;sulatõsisulatõtõ;
tõsine aśali|k-gu -kku38, tõsi|nõ-dsõ -st7, tõtali|nõ-dsõ -st5, tõtõli|nõ-dsõ -st5, tõtõli|k-gu -kku38, tõtõ|nõ-dsõ -st7, tõtõ- -t2, tõ̭õ̭meeleli|ne-dse -st5, kimmäs.kimmä kimmäst22rääkis tõsist juttukõ̭nõľ aśalikku juttu;tõsine inimene ei ütle halba sõna, ei ta räägi palju ega aja loratõtõlinõ inemine ütle eiq halva sõ̭nna, ei tä palľo kõ̭nõlõq, ei ajaq lorri;kes on tõsine, see ei topi oma nina tühja jutu sissekiä om tõtalinõ, tuu ei tsuskaq umma nõ̭nna tühä jutu manoq;ära ole nii tõsine, naera ka natuke!olgu-iq nii tõtõ, naaraq kah veidükese!;ega tõsise asjaga nalja ei oleegas tõtõ aśagaq nalľa ei olõq;tõsine meeskimmäs miiś;tõsine tahtmine õppidakimmäs tahtminõ oppiq;tõsine pingutuskõva pingutaminõ;tõsine süüdistustõsinõ süüdistüs;sõna tõsises mõttesõkva vällä üldäq;
tõsiselt tõsitsõhe
, tõsitsõlõ
, tõtõstõ
, tõ̭õ̭meelivõtab elu tõsiseltvõtt ello tõsitsõhe;tõsiselt räägid või?tõ̭õ̭meeli kõ̭nõlõt vai?;tõsiselt haavatudrasõhõhe haavat;
tõstma .nõstma.nõstaq nõsta61, mitmit kõrdo nõstiskõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ85, .nõstõlõmanõstõldaq .nõstõlõ85tõstis pilgu raamatultnõsť silmäq raamadu päält;kui palju on neid kive tõstetud, aga tervis on ikka veel allesku palľo om naid kivve nõstõld, a tervüs om iks viil alalõ;on nii külm, et hobune hakkab jalgu tõstmanii külm om, et hopõń nakkas jalgo nõstiskõlõma;tugev vihm hakkab järve veetaset tõstmakõva vihm nakkas järve nõsõtama;tõsta endale suppi!hiidäq hindäle liimi!;kohv tõstab vererõhkukohv́ kergütäs vererõhku;pole jalgagi toast välja tõstnudei olõq jalga tarõst vällä veenüq v saanuq;
tõstmine sport .nõstmi|nõ-sõ -st5, nõstõlus*-õ -t9
tõtt-öelda .õigust üldäq
, .õigõlõ üldäq
, .ausahe üldäqtõtt-öelda ma äsja valetasinõigust üldäq ma võlsi;
tõttama rut|tama-adaq -ta77, .rühḱmä.rühkiq rühi63, kip|pama-adaq -pa77, .lõhnamalõhnadaq .lõhna77keegi ei tõtanud appies ruttaq kiä appi es;kuhu sa tõttad, et kauem ei saa istuda?kohe sa lõhnat, et pikembält ei saaq istuq?;aeg muudkui tõttabaig muguq rühḱ edesi;
tõttu peräst
, läbihalva ilma tõttu jäi matk ärahalva ilma peräst jäi käüḱ äräq;pääsesin juhuse tõttupässi johussõ läbi;
tõuk vagõl v vaklvagla .vakla45, mardi|k-ga -kat13tõugud on kõik kapsalehed ära söönud, ainult rootsud on alles jäänudvaglaq ommaq kapstaleheq kõ̭iḱ vällä söönüq, roodsuq ommaq perrä jäänüq õ̭nnõ;
tõukama .toukamatougadaq .touka77, .tuukamatuugadaq .tuuka77, .tunkamatungadaq .tunka77, .tsurmamatsurmadaq .tsurma77, .tüünämätüünädäq .tüünä77, (.alla, .ümbre) kuk|kama-adaq -ka77, kõrras tsurmahu|tma-taq -da62tõukas ukse kinnitougaś ussõ kinniq;poiss kipub teisi togima ja tõukamapoisś tüküs tõisi togima ja tsurmama v tüünämä;tõukas heinakoorma ümberkukaś hainakuurma ümbre;kuuli tõukamakuuli toukama;
tõukari sordi|kari-kaŕa -.karja43, m sordielä|jäq-jide -jit4
tõusma nõs|õma-taq -õ72, .kerkü|mä-däq -80, üles minemätõkkepuu tõusisvaldas nõssi;lennuk tõuseb maast lahtilinnuḱ kerküs v nõsõs maast vallalõ;käsi ei tõusnud teda löömakäsi es nõsõq timmä lüümä;tee tõuseb sada meetrittii nõsõs sada miitret;nüüd me enam ei tõuse, vaid laskumenoq mi inämb ei lääq üles, a läämiq alla;püsti tõusmasaistama;tõuse püsti!saistaq pistü! v saistaq üles!;tõuske üles!tulkõq üles!;
tõuvili tõugtõvvu .tõugu36, suvõ|vili-vi(l)lä v -vi(l)ľa -.viljä v -.vilja43
tädi (imä sõsaŕ) tä|di-di -ti26, (esä sõsaŕ) tsõ|dsõ-dsõ -tsõ24tädipoegtädipoig v tsõdsõpoig;täditütartäditütäŕ v tsõdsõtütäŕ;tule tädi sülle!tulõq tädile üskä!;
tädirand tädi|rand-ranna -.randa33käib naabertalus tädirannaskäü tõsõn talon tädirannan;
täheldama tähele .pandma
, nä|gemä-täq -e60, kava|tsõma†-tsaq v -daq -dsõ90, tunnista|ma-q -83, tähendä|mä-q -83täheldasin haiguse sümptomite süvenemistpanni tähele, et haigus lüü kõrrast inämb vällä;täheldatakse erakordselt eredaid virmalisinätäs kistumaldaq herksit virmaliisi;kõneleja täheldas, et viimastel päevadel on olukord muutunudkõ̭nõlõja tunnisť, et viimätsil päivil om sais muutunuq;
tähelepandav nättäv-ä -ät4, nätäq- -t3, .silmä.jääjäleevike on pesitsusajal vähe tähelepandavpunńpaapu panõ-õiq pesätämise aigo tähele;
tähelepanek tähele.pandmi|nõ-sõ -st5see on terane tähelepanekseo om teräne tähelepandminõ;
tähelepanelik terä|ne-dse -st7, silmikä|ne v silmikä|s-dse -st5, silmikä|s- -t15tähelepanelik kuulajateräne kullõja;ta on tähelepanelik vanamees, küll tema silmad näevad, mis on tema meele järgitä om silmikäs vanamiiś, külh timä silmäq ärq nägeväq, miä om timä meele perrä;koer muutus tähelepanelikukspini muutu herksäs;arst on patsientide vastu tähelepaneliktohtrõ pand ravialotsit tähele;
tähelepanu tähele.pandmi|nõ-sõ -st5, hu̬u̬ľhoolõ hu̬u̬lt40mu tähelepanu hakkab hajumamu tähelepandminõ nakas lakja minemä;näidend väärib tähelepanutükk om tähelepandmist väärt;lärm äratas tähelepanularmi naati tähele pandma;tahab võita tähelepanutaht, et timmä tähele pandassiq;pöörab tähelepanu oma välimuselepidä huult hindä vällänägemise iist;sõudmine hõivas kogu tähelepanukõ̭iḱ huuľ lätś sõudmisõ pääle;meie tähelepanu juhiti iidsele sillalemeile näüdäti muistist silda;tähelepanu koondus solistilesilm jäi iistlaulja pääle pidämä;kaebus jäi tähelepanutakaibusõst tetä es vällä;kuidas teid tähelepanu eest tasuda?kuis ti huult tennädäq?;tänan tähelepanu eest!aiteh kullõmast!;Tähelepanu! Valmis olla! Start!Tähele pandaq! Valmis ollaq! Lätś!;
tähendama tähendä|mä-q -83, .näütämänäüdädäq .näütä v .näüdä77, lugõmalukõq loe59mida see sõna tähendab?midä seo sõ̭na tähendäs?;puhkus tähendas talle päikest ja suplemistpuhkus tähenď tälle pääväpaistust ja tsuklõmist;mustad nõud tähendavad, et perenaine on laisk olnudmõskmaldaq anomaq näütäseq, et pernaanõ om laisk olnuq;tema jutt ei tähenda midagitimä jutt ei tähendäq v ei loeq midägiq;pere tähendab talle paljupereh lugõ tälle palľo;lubage tähendada, et kauplus suletakselubagõq üldäq, et puuť pandas kinniq;
tähendus tähendüs-e -t9, mõt|õq-tõ -õt18, mõt|õh-tõ -õht20märgi tähendus on muutunudmärgi tähendüs om muutunuq;võrukeelse õpetuse tähendus laste identiteedilevõrokeelidse oppusõ tähendüs latsi hindätiidmisele;teadus selle sõna tõelises tähendusestiidüs seo sõ̭na õigõn mõttõn;kõigel, mida ta ütleb, on tähenduskõ̭gõl, midä tä ütles, um mõtõq sisen;
tähis märḱmärgi .märki37, tähüs-(s)e -t11oda lendas üle saja meetri tähiseoda linnaś üle saa miitre märgi;tähiseks pistetakse puuoksi lummetähüsses tsusatasõq puuossaq lumõ sisse;mõõtühikute tähisedmõ̭õ̭tõ tähüsseq v märgiq;
tähistama 1. (.maaha) .märḱmä.märkiq märgi63, tähüstä|mä-q -83, .näütämänäüdädäq .näütä v .näüdä77õpperada on korralikult tähistatudopirada om kõrdapite tähüstet v maaha märgit;kirjaniku sünnikohta tähistab mälestuskivikiränigu sünnükotust märḱ mälehtüskivi;kaardil on tähistatud kõik sadamadkaardi pääl ommaq näüdädüq kõ̭iḱ sadamaq;O tähistab hapnikkuO tähendäs hapasnikku;2. pi|dämä-täq -ä59tähistati sünnipäevapeeti sünnüpäivä;linnapargis tähistati kevade saabumistliinapargin võeti keväjät vasta;
tähniline täheli|ne-dse -st5, tähika|nõ-dsõ -st5, tähi|ne-dse -st7, .tähťliga|nõ-dsõ -st5, täpeli|ne-dse -st5, (hrl hobõsõ kotsilõ) .ruublitükä|ne-dse -st7tähniline kui tedremunatähine ku tedremuna;
täht tähťtähe .tähte34viisnurkne tähtviienukõlinõ tähť;kirjatähtkirätähť;q-täht tähistab erinevais keeltes erinevaid häälikuidq-tähť märḱ esiq keelin esiq hellü;mu päev möödus õppimise tähe allpäiv läbi opõ;
tähtaeg .tärmäń-i -it4, (tähť)aig(-)ao (-).aigo36, tärń|päiv-päävä -.päivä35artikli saatmise viimane tähtaegkirotusõ saatmisõ perämäne tärmäń;võla tasumise tähtaeg on kolm aastatvõla tasomisõ aig om kolm aastakka;
tähtajaline tähť.aoli|nõ-dsõ -st5, ao pääletähtajaline hoiustärmäni v ao pääle panka pant raha;tähtajaline tööao pääle tüü;
tähtis .tähtsä- -t3tal on midagi tähtsat öeldatäl om midä tähtsät üldäq;saabus tähtis tegelaneperäle jõuď tähtsä aśamiiś;kas on tähtis, keda ma esimesena tänan?kas tuu lugõ, kedä ma kõ̭gõ inne tennä?;tervis olgu kõige tähtsam!nummõŕ ütś olguq tervüs!;kütise matmine oli ikka üpris tähtiskütüsse matminõ olľ iks õigõq pääväärt;tähtsaimpäätähtsä, kõ̭gõ tähtsämb;
täielik tävveli|ne-dse -st5, tävveli|k-gu -kku38, täüstävve täüt49, terveq.terve tervet18, otsaniqtal on täielik õigus lahkudatäl om tävveline õigus minemä minnäq;Tammsaare teoste täielik koguTammsaarõ teossidõ täüskogo;täielikku teksti polnud säilinudtervet teksti olõ-õs alalõ;täielik mölakastäüstõbras;
täielikult tävveste
, .puhtaniq
, otsani(st)
, kogoni
, tävvelidselt
, tävveligultusaldan sind täielikultusu sinno tävveste;täielikult säilinudpuhtaniq alalõ;täielikult hävinudotsaniq häönüq;mõtlemisvõime puudus tal täielikultmudsu olľ täl kogoni puudus;
täiendama tävvendä|mä-däq -83täiendatud ja parandatud trükktävvendet ja parandõt välläannõq;ta tahab oma keeleoskust täiendadatä taht kiilt mano oppiq;täiendati toidutagavarasidvõeti söögikraami mano;
täienema tävve|nemä-(ne)dä -ne89, mano(q) tulõmateadmised muinasaja kohta täienevadmuistidsõ ao kotsilõ tulõ tiidmist mano;
täiesti tävveste
, tävvegaq
, .täütsä
, .täütsähe
, .täütsäle
, .puhtaniq
, .puhtamas
, otsaniq
, peris
, perüs
, kogoni
, ülepää
, hoobishaav kasvas täiesti kinnihaav kasvi tävveste kinniq;täiesti söögikõlbliktäütsä kõlbas süvväq;ta oli mu jaki täiesti ära kortsutanudtä olľ mu jaki puhtamas ärq krundśutanuq;ole täiesti aus!olõq otsaniq ausa!;sai täiesti tervekssai perüs terves;ronk on täiesti must, aga vares on hallikamkaarnas om kogoni must, a varõs om hahõmb;puhkus tuleb täiesti vahele jättapuhkaminõ tulõ ülepää vaihõlõ jättäq;täiesti vee alla laev ei vajunudhoobis vii ala laiv es vaoq;täiesti purukspurutumas;täiesti tervetehiterveh, tehiterveq;täiesti tõsi!õkva õigus!;
täievoliline tävve voligaqerakorraline ja täievoliline suursaadikeräkõrralinõ ja tävve voligaq suuŕsaadik;
täima .täümä.täüdäq täü68, .ihnamaihnadaq .ihna77, .tahtu|ma-daq -80ta ei täi midagi ära andatä ei täüq midä ärq andaq eiq;nii ihne, et ei täi süüaginii ihnõq, et ihna-iq süvväq kah;ma ei täinud sind äratadamul es tahtuq sinno herätäq;
täis täüstävve täüt49, terveq.terve tervet18, terveh.terve terveht20, kõ̭|iḱ-gõ -kkõ35täis ja tühjad purgidtävveq v täüs ja tühäq purgiq;tuleb vett täis ämbrigatulõ vett täüs pangigaq;mees oli maani täismiiś olľ maaniq täüs;täis kiilutud, täis tuubitudtäüs topit;talle pole vaja täit palka makstatälle olõ-õiq vaia täüt palka massaq;täie teadvuse juurestävve tiidmise man;pööras täie näoga minu poolekäänď terve ńao muq poolõ;täies hiilgusestävven v kõ̭gõn hilkamisõn;röögib täiest kõristrüüḱ tävvest v kõ̭gõst kõrist;mul on isu täismul om viländ;me ei tea täit tõttmi ei tiiäq kõ̭kkõ;puud on täies lehespuuq ommaq suurõn lehen;kihutab täie vaardigavirotas nii, et tuli rummun;täies ulatusestävveni(ste), terveni(ste), tävvegaq;kõige täiegakõ̭gõ tävvegaq;täie ette minematävve ette minemä;täisvenelanepuhas v välivindläne;
täisealine (täüs).iäli|ne-dse -st5, täüsinemi|ne-se -st5, täüskasunu|q-mehe -mi̬i̬st1, täüs|mi̬i̬ś- -t39tema lapsed on juba täisealisedtäl ommaq joq latsõq iälidseq;nüüd oled täisealinenoq olõt täüsinemine;
täiskasvanu suuŕ v vana inemine
, täüs.iäli|ne-dse -st5, täüskasunu|q- -t1, aiginemi|ne*-se -st5lapsed jäljendavad täiskasvanuidlatsõq teeväq suurile v vanolõ inemiisile perrä;film ainult täiskasvanutelesuuri inemiisi filḿ;
täiskasvanud täüs.iäli|ne-dse -st5, tävve.iäli|ne-dse -st5, täüskasunu|q- -t1, suuŕ v vana ineminetäiskasvanud meestäüsiäline miiś;ta on klassis kõige täiskasvanumtä um klassin kõ̭gõ täüskasunumb;neiu tunneb end täiskasvanunanäio tund hindä niguq suuŕ inemine;täiskasvanud isasloomtäüskasunuq esäne;
täitma 1. .täütmä.täütäq täüdä61, täüs .pandma
, täüs olõmatäidetud õunadtäüdedüq ubinaq;tänavaaugud täidetaksehuulidsamulguq pandasõq täüs;kõhtu täitmakõttu täütmä;ahi täidab pool tubapuuľ tarrõ om ahjo täüs;2. .täütmä.täütäq täüdä61, .täüde vi̬i̬mä
, teos tegemäkäsk tuleb täitakäskü piät täütmä;lubadus tuleb täitalubamist piät pidämä;otsus jäi täitmataotsus jäi täütmäldäq;täitis oma kohusttekḱ tuud, midä pidi;
täitmatu .täütmäldäqtäitmatu ahnustäütmäldäq v perädü ahnus;täitmatu loomtäütmäldäq elläi;
täitsamees .õigõ mi̬i̬śta on täitsamees, mitte mingi tossiketä om õigõ miiś, olõ-iq määne pussak;
täituma täüs .saama
, täüs minemä
, .täüde minemävann täitus veegavanń sai vett täüs;suurim soov täituskõ̭gõ suurõmb suuv́ lätś täüde;silmad täituvad pisaraistsilmäq lääväq likõs;
täius .tävvü|s-(se) -(s)t10, tävvehüs-e -t9püüd ilu ja täiuse pooletahtminõ joudaq iloniq ja tävvehüseniq;kirjanik kujutab elu kogu tema täiuseskiränik näütäs ello kõ̭gõ timä tävvegaq;
tänane .täämbä|ne-dse -st5tänane tulutäämbäne tulo;mu müts on tänase päevani kadunudmu küpäŕ om täämbädseniq pääväniq kaonuq;terve tänase päeva olen olnud söömatatäämbäne päiv olõ olnuq söömäldäq;linnus on püsinud tänasenikantś om saisnuq täämbädseniq;tänased nooredtäämbädse päävä noorõq;tänapäevane
tänapäev seo ilma aig
, .täämbäne päiv
, parhillanõ aig
, .vahtsõnõ aig
, nügäne aigminevik ja tänapäevvana aig ja seo ilma aig;tänapäeval tehakse neid töid arvutigaseo ilma aigo tetäs taad tüüd puutrigaq;tänapäevaks on külast saanud linntäämbädses pääväs om küläst liin saanuq;tänapäeva inimesedvahtsõ ao inemiseq;
tänapäevane seoilma.aoli|nõ-dsõ -st5, seoilma.aig|nõ-sõ -sõt6, seto kiiľ nügä|ne-dse -st7, .täämbädse päävä
, .vahtsõ aotänapäevane arusaamseoilmaaolinõ v vahtsõ ao arvosaaminõ;
tänav (h)uuli|ts-dsa -tsat13elame Vaikses tänavaselämiq Vaiksõn huulitsan;peremees tõstis meid tänavaleperremiiś nõsť meid huulidsa pääle;see tüdruk lõpetab veel tänavalseo tütrik lõpõtas viil huulidsa pääl;karjatänavtannoḿ;
tänini .täämbädseniq pääväniqtal on palk tänini saamatatäl om palk täämbädseniq saamaldaq;
tänitama täni|tämä-täq -dä82, tśaaga|tama-taq -da82, tsääga|tama-taq -da82, ha|gõma-kõq -e59, ämmärdä|mä-q -83, mitmit kõrdo tśaagatõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, tsäägatõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86muudkui tänitas, et kus sa olid ja mis sa tegidmuguq täniť, et kon sa ollit ja miä sa teit;mis sa tänitad ta kallal?miä sa tsäägatat tä külen?;tänitavad hommikust õhtunitsäägatõlõsõq hummogust õdaguniq;tänitab nii, et küla kajabrüüḱ nii, et külä heläs;tänitama hakkamatänni nakkama;
tänitamine tänńtänni .tänni37, tänitüs-e -t9ilmast ilma käib üks tänitamineilmast ilma ütś tänń käü;
tänu ten|o-o -no26, .tehnü|s†-(se) -(s)t10suur tänu!suuŕ teno!, suurõq tenoq!;palju tänu!palľo tenno!;pole tänu väärt!olõ-iq mink iist!;tänu sinule sai töö tehtudteno sinolõ sai tüü tettüs;jääme sulle tänu võlgujäämiq sullõ teno võlgo;
tänukiri teno|kiri-kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43, teno|papõŕ-.paprõ -papõrd22, kitüs|kiri-kirä v -kiŕa -.kirjä v -.kirja43, kitüs|papõŕ-.paprõ -papõrd22, teno|tähť-tähe -.tähte34
tänutunne teno|mi̬i̬ľ-meele -mi̬i̬lt40meenutan vanemaid tänutundegamälehtä vanõmbit tenomeelen;
tänutäheks tenotähes
tänuväärne = tänuväärt te(n)noväärt
, .kitmist väärt
, .tennämist väärtigasugune abi on tänuväärneegäsugunõ abi om kitmist väärt;tänuväärt materjal artikli jaokshää teedüs kirotusõ jaos;
täpne .täpsä- -t3, .täp|ne-se -set6, .õigõ- -t3, kimmäs.kimmä kimmäst22, kin(d)mäs.kin(d)mä kin(d)mäst22, pi̬i̬nü- -t1laeva täpne asukohtlaiva täpsä kotus;ajalooliselt täpne filmaoluu perrä täpsä filḿ;täpne sõnastustäpsäq sõ̭naq;täpne lasktäpsä v kimmäs pauk;kas su kell on täpne?kas su kell om õigõ?;haiguse täpset põhjust ei teatahaigusõ õigõt põhjust ei tiiäq;haiglas on täpne päevakavahaigõmajan om kimmäs pääväkõrd;ei oska midagi täpsemat öeldamõista-iq midägiq selgembät v kimmämbät üldäq;täpne mehhanismpiinü massin;
täpp täp|ṕ-i -pi37, tähťtähe .tähte34valgete täppidega punane kübarverrev küpäŕ valgidõ täppegaq;silmapiiril liikus tilluke täpptaivaveeren liiku tsilľokõnõ tähť;täppi minematäppi v kõrda minemä;täppe tegematäpitämä;
täpselt .täpsähe
, .täpsäle
, .täpsehe
, .täpsele
, täpipäält
, .õkva(lt)
, karvapäälttäpselt kell seitsetäpsähe kell säidse;kapp mahub siia täpselt ärakapṕ mahus siiäq õkvalt äräq;tegi täpselt nii, nagu öeldudtekḱ õkva nii, niguq olľ üteld;täpselt nii!õkva nii!;maksad täpselt kokkulepitud hinnamassat karvapäält kokkolepüdü hinna;mäletan täpseltmälehtä selgehe;ei oska täpselt öeldaei mõistaq kimmähe üldäq;
täpsemalt = täpsemini .täpsembähe
, .täpsembäle
täpsus .täpsü|s-(se) -(s)t10, kõrdkõrra .kõrda33andmete täpsusandmidõ täpsüs;kullassepa töö nõuab täpsustkullassepä tüü taht täpsüst;ajab täpsust tagaaja kõrda takan;
täpsustama täpsüstä|mä-q -83, .täpsembäs tegemä v ajama
, .selgembäs tegemälepingut täpsustamalepüngit täpsüstämä;peab täpsustama, kas homme on tööpäevtulõ selges tetäq, kas hummõń um tüüpäiv;
tärkima .tsärḱmä.tsärkiq tsärgi63poisid läksid taplema ja üks tärkis teisel noaga naha äratśuraq lätsiq taplõma ni ütś tsärke tõõsõl väidsegaq naha ärq;
töllerdama .töllelemätölleldäq .töllele85, .jõlkma.jõlkuq jõlgu64, jõlgu|tama-taq -da82, jõlgutõ|(l)lõma-llaq -(l)lõ86, töllerdä|mä-q -83on pool päeva kaubamajas töllerdanudom puuľ päivä kaubamajan töllelnüq v jõlgutõlnuq;mis sa siin töllerdad?miä sa siin tolgõndat?;
töö tü̬ü̬- -d52, toimõndus-õ -t9, ammõ|ť-di -tit13tööle hakkamatüühü v tüüle nakkama;tööd tegematüüd tegemä, tüütämä, toimõndama;kus sa tööl käid?kohe sa tüühü v tüüle käüt?;käib iga päev töölom egä päiv ammõtin;tööd vihtumatüüd murdma;tööle usintüü pääle virk v ussin;töö kandis viljatüü lätś kõrda;töö tahab tegemisttüü taht tetäq;on veel mõned tööd teha, enne kui saan külla minnaviil om mõ̭ni toimõndus, inne ku saa naadaq küllä minemä;võistlusele saadetud töödvõigõlusõlõ saadõduq tüüq;tööst kõrvale hoidmariugõlõma, riuhkõlõma;
tööjõud tü̬ü̬|joud-jovvu -.joudu36, m tü̬ü̬|liseq-.lisi -.lisi5, tü̬ü̬vä|gi-e -ke25, tü̬ü̬|käeq-kässi -kässi42talu vajas kogu pere tööjõudutalo tarviť terve perre tüükässi;võõras tööjõudvõõras tüüjoudmvõ̭õ̭raq tüüliseq;
töökaaslane üte(h)ntü̬ü̬täjä- -t3, üte(h)n tü̬ü̬(h)n olõja
, tü̬ü̬|sõbõr-sõbra -.sõpra45, seldsi|mi̬i̬ś-mehe -mi̬i̬st39minu töökaaslasedmuqkaq üten tüütäjäq;me oleme töökaaslasedmi tüüdä üten v kuun;poeg kutsus töökaaslased küllapoig kutś tüüsõbraq küllä;
töökas tü̬ü̬kä|s-dse -st v - -t-dse -st5 v - -t
15, töövikjä|ne v töövikjä|s-dse -st5, töövikjä|s- -t15ta on ikka töökas inimene, seda ei või öelda, et ta laisk ontä iks om töövikjäs inemine, tuud ei võiq üldäq, et tä laisk om;
töökord tü̬ü̬|kõrd-kõrra -.kõrda33, timḿtimmi .timmi37riigikogu töökordriigikogo tüükõrd;töökorrastimmin, traksin, jutin;mootor on töökorrasmoodoŕ om timmin;masin on töökorrasmassin om jutin;
töökorraldus 1. tü̬ü̬|kõrd-kõrra -.kõrda33töökorraldus jätab soovidatüükõrd om käest äräq;2. tü̬ü̬|käsk-käsü -.käskü37jättis töökorralduse täitmatajätť tüükäsü täütmäldäq;
töötama tü̬ü̬|tämä-täq -dä81, tü̬ü̬d tegemälohakalt töötamahorśatama, horśotama, horsśama, hursśama, horsõndama, hurśatama, räbotama;masin töötabmassin tüütäs;majas töötas varem koolmajan olľ innembä kuuľ;suutis mehe eest töötadajouď mehe iist tüüd tetäq;töötas viis aastat arstinatüüť viiś aastakka tohtrin v olľ viiś aastakka tohtri;
tööülesanne tü̬ü̬- -d52tõlkimine kuulub mu tööülesannete hulkatõlkminõ käü mu tüü sisse;tööülesanded jagati laialitüüq jaediq kätte;
tüdimus viländüs-e -t9, vinäldüs-e -t9, väsümi|ne-se -st5, viländ.saami|nõ-dsõ -st5, tülgäh(t)üs-e -t9tüdimus tuli pealeviländäs lätś;olen seda juttu pidanud tüdimuseni kuulamataad juttu olõ pidänüq tülgähüseniq kullõma;elutüdimuseloväsümüs;
tüdinema viländ .saama
, .tülpü|mä-däq -80, väs|ümä-süq -ü70, tüdü|nemä-(ne)däq -ne89, tüdi|nemä-(ne)däq -ne89, tülgäh(t)ü|mä-däq -84elust tüdinenudello v elost viländ saanuq;kas sa ükskord ei tüdine sellest näägutamisest?kas sul ütśkõrd viländ ei saaq taad tśaagatamist?;olen surmani tüdinenudmul om otsaniq viländ;tüdinud näogatülpünü ńaogaq;ei tüdine sellest laulust kunagi ärailman väsü-iq taast laulust ärq;hakkab vaidlusest tüdinemanakas vaiõlusõst tüdinemä;
tüdruk .tütri|k-gu -kku38, tütäŕ|latś-latsõ -last39, .latśkõ|nõ-sõ -ist8oled juba suur tüdruksa olõt joba suuŕ tütrik;üle küla tüdruküle külä tütrik;lapsega tüdruklatsõgaq tütrik;sulased ja tüdrukudsulasõq ja tütriguq;kas sündis poiss või tüdruk?kas sündü poiskõnõ vai tütäŕlatś?;tüdrukute tööõpetus koolistütäŕlatsi käsitüütunń koolin;kas see oli poiss või tüdruk?kas tuu olľ poiskõnõ vai latśkõnõ?;ajab tüdrukuid tagaaja latśkõisi takan;kas sul tüdrukut on?kas sul pruuti om?;
tüdruksõber pruuťpruudi .pruuti37, .tütri|k-gu -kku38sul on jälle uus tüdruksõber!sul jälq vahtsõnõ tütrik!;
tühiasi tühi asi
, .väiko asi
, naľa|asi-aśa -.asja43, .väiko naliärge muretsege tühiasjade pärast!murõhtagu-iq väikside asjo peräst!;kõik muu on tühiasimuu om kõ̭iḱ väiko nali;
tühik tühi kotus
, tühüs*-(s)e -t11, sõ̭na|vaih-.vaihõ v -.vahjõ -vaiht19tekstis eraldavad sõnu tühikudtekstin ommaq sõ̭nno vaihõl tühüsseq;tekstis oli 137 tühikuttekstin olľ 137 sõ̭navaiht;tühik kanamunastuulõvilu;
tühikargaja mättä.räpsäjä- -t3see pole õige mees, see on rohkem tühikargajataa olõ-iq õigõ miiś, taa om rohkõmb sääne mättäräpsäjä;
tühine .tähtsüseldäq
, armõ|du-du -tut1tühise hinna eestarmõdu hinna iist;kartulisaak oli tühinekardohkasaaḱ olľ tühäline v armõdu;allkirjata leping on tühineallkiräldäq kontrahť ei massaq;tühine eksimustähtsüseldäq essüng;tühine ametniktähtsüseldäq v väiku ammõťnik;tühine inimenemõttõldaq inemine;
tühjus tühitühä .tühjä44, .tühjüs-e -t9kõikjal on tühjuskõ̭igipooli om tühi;majas valitseb tühjusmaja om otsaniq tühi;koolimajja sigines tühjuskoolimaja sai tühäs;põrnitseb tühjussejõllitas tühjä;tänavate tühjustühäq huulidsaq;
tükati lapildõ
, jupildõ
, tükelde
, tükä(lde)
, tükülde
, tükähüisitapeet on tükati maha rebitudtapõť om lapildõ mahaq kist;müür oli tükati säilinudmüüŕ olľ tükä v tükelde v jupildõ alalõ;
tükk 1. pal|a-a -la28, tük|k-ü -kü37, jup|ṕ-i -pi37, os|a-a -sa26, ja|go-o -ko27hamba küljest tuli tükk ärahamba külest tulľ kilt äräq;kauss kukkus käest, nii et tükid tagakausś linnaś käest, nii et pojaq takan;lõhume auto tükkidekslahumiq auto jupõs;meestel on kuuri all igasuguseid rauatükkemehil om kuuri all egäsugumaidsi ravvapallo;tal on lapsi neli tükkilatsi om täl neli (tükkü);lapsetükklatsõtükk;ühes tükisüten tükün;uus tükk tuuakse lavalevahtsõnõ tükk säetäs püüne pääle;suhkur on tükki läinudtsukru um tükkü lännüq;tükk leibaleeväpala;vorstitükidvorstilõikmõq;laba- ja seljatükklaba- ja sälätükk;2. tük|k-ü -kü37, jup|ṕ-i -pi37olin tükk aega vaitolli tükk v jupṕ v kõrd aigo vakka;tükk maad edasitükk v jupṕ maad edesi;tükk aega tagasitükk v jupṕ aigo tagasi, toonaqhavva, toonaqmustõ, toonaqvarrõq;tal sündis juba tükk aega tagasi poegtäl sündü jo toonaqvarrõq poig;tükk tegemisttükk v jupṕ tegemist;3. tük|k-ü -kü37, vi|kuŕ-guri -gurit4mis tüki ta siis tegi?mis tükü tä sõ̭s tekḱ?;küll me teame su tükke!tiiämiq su vigurit!;
tükkima .tükmätükküq tükü63, .tüḱmätükkiq tüki63tükib kogu aeg viina pakkumatüküs kõ̭gõ viina pakma;tükkis tüllitükke tüllü;kuhu sa tükid!kohe sa ronit v tüküt!;peale tükkimapääle preśmä v tükmä;
tüli 1. tül|ü-ü -lü26, tõr|a-a -ra26, krasśkrassi .krassi37, pra|da-da -ta28tülli minematüllü püürdmä;mehed läksid tüllimeheq lätsiq tüllü v hanku v vihossihe v vihossilõ;sellest tõuseb veel suur tülitast tulõ viil suuŕ tülü;tüli kestis päikesetõusunitõra käve päävänõsõnguniq;tülistülün, hangun, vihossin;ta on vennaga tülistä om velegaq krassi pääl;oli seda tüli veel vaja!taad prata olľ viil vaia!;tüli paisub järjest suuremaksräüss lätt kõrrast kõvõmbas;tüli norimatüllü kakma;tüli norimatüllü kiskma;tüli norimahaakõlõma;tüli norimaseto kiiľ krõ̭imama;tüli norimamitmit kõrdo õu(h)kõlõma;tüli norimakrõ̭imõlõma;tüli vaigistamavaibõndama;2. hä|dä-dä -tä24, vaivvaiva .vaiva30kott on ainult tüliks kaasaskotť um õ̭nnõ hädäs üten;mesilastega on üks suur tülimehitsidegaq um ütś suuŕ vaiv v jandaľ;teed endale tülitiit umalõ vaiva;
tülikas vaiva|nõ-dsõ -st5väga tülikas tööväega vaivanõ tüü;imikuga on tülikas reisidarõ̭nnalatsõgaq om vaiv reisiq;võilill on tülikas taimvõiuninń om tülütegijä kasv;muutus tülikaksnaaś tüllü tegemä;tülikad mõttedkiusajaq mõttõq;
tülitama tüllü tegemä
, segä(hä)mäsekäq v .siädäq sekä#segähä88ilmaasjata tülitasin tuletõrjetilmaaśandaq tei pritsimehile tüllü;haiget ei maksa tülitadahaigõt ei massaq sekäq;vabandage tülitamast!andkõq andis, et ma (teid) sekä v segäsi!;
tülitsema tülü|tsemä-tsäq v -däq -dse90, tülü|tämä-täq -dä82, hürel|emä-däq -e85, mitmit kõrdo tülüske|(l)lemä-lläq -(l)le86, tülüte|(l)lema-lläq -(l)le86mis te siin tülitsete?miä ti tan tülütät?;jõuab tööd teha ja tülitsedajõud tüüd tetäq ja tülüskelläq;seal kõik tülitsevad isekeskissääl kõ̭iḱ võtvaq ütśüte külen;
tülpima .tülpü|mä-däq -80, tülgäh(t)ü|mä-däq -84ta on pikast sõidust väsinud ja tülpinudtä om pikäst sõidust ärq väsünüq ja tülpünüq;rutiinne töö teeb tülpinuksikäv tüü lätt viländäs;
tümakas tümäh(t)üs-e -t9, tümä|k-gu -kut13nii kui tümakas käis, olid kõik püstiniguq tümähüs käve, nii olliq kõ̭iḱ pistü;anna pullile üks tümakas!annaq pullilõ ütś tümäk!; 2. kq katümps
tümikas partspardsu .partsu37, tümbä|k-gu -kut13tümikaga taotakse poste maassepardsugaq pessetäs tulpõ maa sisse;tümikas nui löögivalmilt käestümbäk nui lüümise peri käen;sellise tuima tümikaga on väga raske tantsidasääntse tümbägugaq om väega rassõ tandsiq;
tümisema tümis|emä-täq -e87, .tümpselemätümpseldäq .tümpsele85, tõr|a(ha)ma-raq v -adaq -ra v -aha88maa tümises jooksustmaa tümisi juuskmisõ käen;raudteesild tümiseb, kui rong üle sõidabraudtiisild tümpseles, ku ronǵ üle sõit;tühjad tünnid tümisevadtühäq tönniq tõrahasõq;
tümitama .mütmämüttäq mütä61, .kolḱma.kolkiq kolgi63, .pesmä.pessäq pessä61naised tümitavad kurikatega pesunaasõq mütväq tõlvogaq mõssu;pool tundi tümitati vastu ust, enne kui sisse saadipuuľ tunni kolgiti ussõ takan, inne ku sisse saadi;sind on läbi tümitatudsa olõt ärq pesset;
tümps tümpstümpsü v tümpso .tümpsü v .tümpso37, .tümpsnä- -t3pall kukkus tümpsuga põrandalepalľ sattõ tümpsügaq põrmandulõ;stuudios pandi laulule tümps juurdestuudion panti laululõ tümpsnä mano;
tüsenema .rammu v paksus v jämmes v .rasva minemä
, kas|uma-suq -u min 1. ja 3. k .kasvi71perenaine on paari aastaga tüsenenudpernaanõ om paari aastagaq rammu söönüq;lumekiht tüsenes veelgilumõkõrd lätś viil paksõmbas;
tüsistus lisahä|dä-dä -tä24, mano(q)hä|dä-dä -tä24, halvõmbaspü̬ü̬rdmi|ne-se -st5gripi tagajärjel tekkis tüsistusigripist tulľ tõisi häti viil mano;
tüssama (ärq) .petmäpettäq petä61, .tüssämätüssädäq .tüssä77, pü|gämä-käq -ä59tead, kuidas mustlane meid tüssas?tiiät, kuis tsikań meid tüssäś v ärq petť?;kauplejad tüssavad lihtsameelseidkauplõjaq pügäväq v nüüŕväq ullikõisi;mind tüssati turulma sai turu pääl nühkiq;
tütar tütäŕ.tütre tütärd22sündis kupja tütrenasündü kubija tütres;
tütarlaps tütäŕ|latś-latsõ -last39, .latśkõ|nõ-sõ -ist8, .tütri|k-gu -kku38, tü|di-di -ti26, tü|dü-dü -tü26, naľ .tütrik|latś-latsõ -last39tütarlaste tantsuoskus jätab soovidatütäŕlatsõq v latśkõsõq mõista-iq õigõlõ tandsiq;tütarlapsest sirgub nainetütrik kasus naasõs;kas sündis poisslaps või tütarlaps?kas sündü poiskõnõ vai tütriklatś?;Märdil on oma tütarlapsMärdil om pruuť olõman;
tüüp tüüṕtüübi .tüüpi37, sorťsordi .sorti37, mu̬u̬dmoodu mu̬u̬du37, müntmündä .müntä35, müntmündü .müntü37, ku|jo-jo -jjo v -io26rahvalaulude tüübidrahvalaulõ tüübiq;mis tüüpi auto sul on?määnest sorti auto sul om?;uut tüüpi majavahtsõt muudu maja;linna tüüpi asulaliina lihti kotus;kirjanduslik tüüpkirändüsekujo;teadusemehe tüüpitiidüsemehe lihti v vurhvi;kahtlane tüüpkahtlanõ kujo v tegeläne;ta pole minu tüüptä olõ-iq muq masti;metsatüübidmõtsatüübiq;
tüüpiline tüübili|ne-dse -st5, harinu|q- -t1, harili|k-gu -kku38, .õigõ- -t3, uma|nõ-dsõ -st7, tõtõ- -t2, tundaq.kimmä kimmäst22, kimmästüüpiline ja erandliktüübiline ja esiqeräline;tüüpiline käitumineharinuq üllenpidämine;tüüpiline Setu taluõigõ Seto talo;keskaja tüüpilised joonedkeskaolõ umadsõq mooduq;tüüpiline Saaremaa kadastiktõtõ Saarõma kadastik;
tüür tüüŕtüüri .tüüri37, (vennel) sopi|ts-dsa -tsat13, .tśopska- -t3, .tsopka- -t3, (tüürimõla) per|o-o -ro26, peromõl|a-a -la28tüüri juures olev parteitüüri man saisja eräkund;
tüürima .tüüŕmä.tüüriq tüüri63, (venet) .rihťmä.rihtiq rihi63, perro pidämä
, pero|tama-taq -da82mehed tüürisid parve üle jõemeheq tüüreq parvõ üle jõ̭õ̭;sina tüüri, mina sõuan!perodaq saq, maq sõvva!;auto tüüris teeserva pooleauto rihte tiiveere poolõ;kuhu sa oma jutuga tüürid?kohe sa uma jutugaq rihit v tüürit?;
tüütama .vaivamavaivadaq .vaiva77, väsü|tämä-täq -dä82, segä(hä)mäsekäq v .siädäq sekä v segähä88, .närve pääle .käümäta oli meid surmani ära tüüdanudtä olľ meid otsaniq ärq vaivanuq;ootamine hakkab juba tüütamauutminõ nakkas joba väsütämä;tüütab meid oma pärimisegasekä meid uma uuratamisõgaq;tüütavad sääsedsegäjäq kiholasõq;ära tüütamaviländ saama;see mangumine tüütab ärataad mustõldamist saa viländ;
tüütu väsütäv-ä -ät3, väsütäjä- -t3, segä(hä)jä- -t3tüütult veniv koosolekväsütäjä minekigaq kuunolõḱ;tüütud mõtted keerlevad peassegäjäq mõttõq laskvaq pään ümbre;koolielu oli üksluine ja tüütukoolielo olľ ütsipuinõ ja vaivanõ;tüütu inimeneväsütäv inemine;tüütu kärbeskiusaja kärbläne;tüütu tööväsütäja v ikäv tüü;
tüütus viländüs-e -t9, õ̭nnõtus-õ -t9, pääle.käüjä- -t3tüütuseni nähtud näodviländüseniq nättüq ńaoq;oled sina alles tüütüs!olõt sina ütś hädä võ̭nnõtus!;joodik oli igavene tüütusjoodik olľ igäväne päälekäüjä;
